KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Jaanus Saaremõts 05.mai 2006.a, Tallinn 2-05-1469 (endine nr 2/287-3212/05) AS hagi COÜ vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuulise hüvitise ja lõpparve 5092 krooni ning selle kinnipidamise eest 6500 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: AS(ik.XXX, XXX) Kostja: COÜ (reg.nr.XXX, XXX) esindaja Peeter Kondratjev esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 17.04.2006.a. Resolutsioon 1. Rahuldada hagi osaliselt 2. Tunnistada AS töölepingu lõpetamine COÜ-ga 17.11.2004.a. ebaseaduslikuks. 3. Lugeda tööleping lõppenuks TLS §79 alusel 23.märts 2005. 4. Välja mõista COÜ-lt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest
(1)ühe kuu keskmise palga suuruses summas, s.o. 6500 krooni (brutos) AS kasuks.
- Jätta rahuldamata hageja nõue lõpparve ja lõpparve kinnipidamise nõudes.
- Välja mõista COÜ-lt kohtukuluna riigilõiv 560 krooni (viissada kuuskümmend), mis tuleb kanda riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr.221023778606 Hansapangas märkides viitenumbriks 2900072123 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri, nõude liigina „riigilõiv“.
- Välja mõista COÜ-lt kohtukuluna postikulu 100,20 krooni, mis tuleb kanda riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve number 10220034800017) või Hansapangas (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks nr 2800049777 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri, nõude liigina „kohtukulu“. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hageja esitas 21.01.2005.a. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitis 3 (kolm) kuu keskmise palga suuruses summas. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 23.03.2005.a. otsusega tunnistati AS`e töölepingu lõpetamine COÜ-ga 17.11.2004.a. ebaseaduslikuks. Tööleping loeti lõppenuks 23.03.2005.a. COÜ-lt mõisteti välja AS`e kasuks hüvitis 1 kuu keskmise palga suuruses summas töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, brutosummas 6500 krooni. COÜ tasus ASele hüvitise 17.05.2005.a. ülekandega (tl 17). Töötaja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud. Hageja nõuded ASesitas 26.04.2005.a. hagiavalduse COÜ vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuulise hüvitise ja lõpparve 5092 krooni ning selle kinnipidamise eest 6500 krooni nõudes. Menetluse käigus on hageja nõuet täpsustanud ning nimetanud lõpparve summaks 4678 krooni Hagiavalduse kohaselt ASja COÜ vahel sõlmiti 11.10.2004.a. tööleping (TVK toimik tl 5-6). Kostja peale töölepingu sõlmimist hagejale kokkuleppelist tööd ei taganud ega maksnud ka täies ulatuses kokkulepitud palka Alates 7.11-13.
- 2004 viibis hageja haiguslehel. Haiguslehe lõppedes ei olnud kostjal endiselt tööd pakkuda ja hageja oli taas töö ootel ja palgata. Taolise tegevusega rikkus tööandja TLS §49 lg 1,
- Sõltumata töö olemasolust või selle puudumisest peab tööandja põhikohaga töötajale maksma siiski kokkulepitud palka, kui ei ole mingit muud kokkulepet või korraldust vähem tasustamisest osalisest tööajast või palgata puhkusest. TLS §59 lg 5 kohaselt saab TLS 26 p3 tingimusi muuta poolte kokkuleppel, sellist kokkulepet aga polnud. Detsembris hageja haigestus. Haiguslehe lõppedes detsembri lõpus tahtis hageja tööandjale haiguslehte üle anda ja tööle tulla, kuid kostja selgitas et tööleping on lõpetatud 17.11.
- Hagejat kostja töölepingu lõpetamisest informeerinud ei ole. Töölepingu lõpetamine viisil, kui töötajale ei ole teada millisel seaduslikul alusel ja põhjusel tööleping on lõpetatud, ei ole kooskõlas TLS sätetele ja on ebaseaduslik. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega talle mõisteti välja hüvitis vaid ühe kuu suuruses summas. Hageja on seisukohal et tööandja pole taganud kokkuleppelist tööd, pole maksnud kokkuleppelist palka, lõpetas lepingu selleks alust omamata ja tagaselja. Töötaja ei saanud kostja tegevuse tõttu haigekassast haigusrahasid. Selliste rikkumiste kogum tingib hageja arvetes suurema hüvitise kui üks kuu. Kostja ei ole tasunud hagejale lõpparvet 5092 krooni(töötasu novembris 4550 krooni ja puhkusekompensatsiooni 1 kuu eest 542 krooni). Lõpparve kinnipidamise eest on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest kuid mitte üle ühe kuu keskmise palga. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oktoobris oli hagejal intsident Stockmani kaubamajas, mille järel tööandja teatas 01.11.2004.a., et AS M lõpetas veoteenuse ostmise COÜ-lt (tl 15) ning seetõttu talle rohkem tööd anda ei ole. Tööandja lubas teatada, kui tööd jälle on. 07.-16.11.2004.a. oli hageja haiguslehel. 17.11.2004.a. andis ta tööandjale haiguslehe üle. Alates 17.11.2004.a. hageja tööle ei tulnud ning telefonivestluses teatas, et seoses aastavahetuse eelse ajaga on tekkinud rohkem tulusamat tööd taksojuhina ning Pagaripoiste vedusid ta ei soovi teha , kuna tööaja algus on kell 05.
- Hageja soovitas sellele kohale oma abikaasa venda, kes omakorda soovitas sellele kohale V R . Hageja soovis ise töölt lahkuda. Kirjalikku avaldust ei esitanud. Kostja soovis probleemi lahendada, kontakteerudes hagejaga, pakkudes talle tööle naasmist. Kohtumisele sadamas hageja ei tulnud. Kuna avaldaja ei esitanud kirjalikku avaldust tööandjale töösuhte lõpetamiseks, siis puudus tööandjal alus töösuhte lõpetamiseks kokkuleppel Kuna hageja alates 17.11.2004.a. tööle ei ilmunud, siis lõpetas kostja töösuhte TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töötaja ei võtnud vastu tööandja poolt pakutud tööd, tema tegevus tõi kaasa kliendi kaotuse. 2 Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leidis, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. TLS § 73 kohaselt on tööandja kohustatud lepingu lõpetamisel tegema vastava kande töötaja töölepingusse, märkides ära muu hulgas ka töölepingu lõpetamise aluse viitega seaduse vastavale paragrahvile. Kuna sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole , siis leiab kohus, et COÜ sellist kannet teinud ei ole. Kostja viitab küll oma vastuses töölepingu lõpetamise alusena TLS §86 p5 kuid sellist alust ei ole fikseeritud. Esialgselt on kostja rääkinud töölepingu lõpetamisest töölepingu lõpetamisest töötaja algatusel (tl 16). Töötaja algatusel töölepingu lõpetamine TLS § 79 järgi tuleb TLS § 72 kohaselt ette teatada kirjalikult. Sellist tõendit pooled esitanud ei ole. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Seega on hageja tööleping kostja poolt 17.11.2004.a. lõpetatud seaduses sätestatud alust tuvastamata ja fikseerimata. Juhindudes ITLS §-ist 30 lg 2, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Nimetatud summa on hagejale tasutud 17.05.2005.a. (tl 17). Kohus arvestab hüvituse määramisel asjaolusid, et töötaja tegevuse tõttu on kostja kaotanud kliendi, töötaja pole soovinud pakutud tööd teha, töötaja on sõitnud taksot, kostja on pakkunud hagejale võimalust tööle tagasi pöörduda. Tunnistaja MA ütluste kohaselt viibis ta viibis kõneluse juures, kui hageja loobus Pagaripoiste vedudest. Samuti kinnitab tunnistaja, et nägi hagejat sadamas taksot sõitmas Kostja on olnud valmis sõlmima kompromissi ja püüdnud vaidlust lahendada väljaspool töövaidlusorgani. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb COÜ-lt välja mõista AS kasuks hüvitis 1 (ühe) kuu keskmise palga ulatuses, mis on 6500 krooni brutos. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded lõpparve ja selle kinnipidamise osas. Kohus on teinud hagejale ettepaneku täpsustada oma nõudeid, paludes hagejal ära näidata hagiavalduses toodud summade kujunemine. Hageja lubas need esitada 3.märts
- Hageja esitatud täiendusest summade kujunemine ei nähtu. Hansapanga konto väljavõttest nähtub, et ASele on tasutud 2004 palk 09.11.
- summas 3766 krooni, lõpparve 18.02.2005.a. 252 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3