2-05-14711/1

2-05-14711 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprillil 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14711 Tsiviilasi OÜ M hagi MKe vastu 20 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ M (asukoht XXX, registrikood XX) seaduslik esindaja juhatuse liige TL ning lepinguline esindaja Peeter SEPPER; esindajad kostja MK (elukoht XXX, isikukood XXX) ning tema volitatud esindaja Natalia GOGITIDZE.. Kohtuistungi toimumise aeg
3. märtsil
4. a RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ M hagi MKe vastu 20 000 krooni saamiseks põhivõla ning intressidena. Kohtukulude jaotus OÜ M kohtukulud riigilõivuna summas 1 400 krooni ning 1 000 krooni õigusabikuludena jätta hageja enda kanda. Välja mõista OÜ-lt M MKe kasuks 1 000 (üks tuhat) krooni põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 17.04.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule 01.07.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt Hassan International kui laenuandja ning kostja sõlmisid 14.01.1997.a. laenulepingu nr. 3, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 24 000 krooni tähtajaga 14.04.1997.a. Laenu intresse arvutati lepingu p.-s 1.
5. sätestatud alustel, s.t. 10 – 20 % kuus, sõltuvalt tagasimakstavatest summadest. Kostja tasus intresse ja laenu vastavalt lisatud tasumise koondtabelile. Kokku on kostja poolt tasutud 4 000 krooni, s.t. kõik tasutud maksed on arvestatud põhivõla katteks. Laenu tagatiseks oli sõiduauto XXX, registrimärgiga XXX (lepingu p. 2.4.), mille kostja andis üle
6. aprillil 1997.a. ja mille maksumuseks hinnati 10 000 krooni. Kostjal jäi pärast sõiduki tagastamist laenuandjale tasumata põhivõlga summas 10 000 krooni ja põhivõlalt on hageja arvestuse kohaselt kogunenud tasumata intresse summas 97 611 krooni. Vaatamata eeltoodud arvestusele esitab hageja lähtudes mõistlikkusest oma lõplikuks intressi nõudeks kostja vastu vaid põhivõla osa 10 000 krooni ulatuses. Laenuandja loovutas muuhulgas ka laenulepingust nr. 3 tuleneva nõudeõiguse AS-le K vastavalt nõudeõiguse loovutamise lepingule 10.12.1999.a. AS K omakorda loovutas muuhulgas omandatud nõudeõiguse MKe vastu OÜ-le M nende-vahelise nõudeõiguse loovutamise lepinguga 20.06.2005.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK §-dest 173 lg. 1, 174, 272 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 10 000 krooni ning intressivõlgnevus summas 10 000 krooni. Kohtukulud riigilõivuna summas 1 400 krooni ning õigusabikulud palub hageja jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esialgses kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil kohtule antud seletuses hagi ei tunnista ning palub see kohtul jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Oma esialgses vastuses hagile teatas kostja kohtule, et laenu ta hagis märgitud laenulepingu järgi saanud ei ole ja pole seda ka saada soovinud. Kostja sai hagejalt kasutamiseks sõiduauto XXX registrimärgiga XXX, töötamiseks OÜ-s T taksojuhina. Nimetatud sõiduauto ei ole kunagi kuulunud kostjale. Kahe nädala möödumisel peale nimetatud sõiduauto kasutamiseks saamist hakkas see lagunema ning töötada polnud sellega võimalik. Sõiduauto oli saadetud Mercedese keskusesse, kus selgus, et auto käigukast ei kuulu remontimisele ning mootor ei tööta külmal aasta-ajal. Kostja tagastas hagejale sõiduauto 1997.a. veebruarikuu lõpus. Kostja on seisukohal, et osundatud laenuleping oli tegelikult sõiduauto XXXregistrimärgiga XXX ostumüügileping. Kostja kohtuistungil esitatud täiendavate vastuväidete kohaselt teatas kostja kohtule, et hageja pole asjas esitanud dokumente, kes teostas kostja poolt hagejale tagastatud sõiduauto hindamist. Asjaolu, et kostja tagastas hagejale sõiduauto tõendab seda, et sõiduauto pole kostjale kuulunud ning kuulus hagejale või kolmandale isikule. Kostja leiab, et laenulepingu p.-dest 1.
7. ja
9. nähtub asjaolu, et hageja faktiliselt müüs kostjale järelmaksuga nimetatud sõiduki, mille eest oli kostja kohustatud maksma lepingu p.1.
10. kohaselt mitte vähem kui 1 500 krooni nädalas. Arvestades asjaolu, et kostja tagastas sõiduauto hagejale, puudub kostjal kohustus tasuda hagejale mingeid rahasummasid. Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagile leiab, et käsitletav tehing oli teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, nida tegelikult teha taheti. Kostja arvates oli tegemist lepinguga kostja poolt sõiduauto väljaostmiseks, tasudes hagejale igakuiselt 1 500 krooni. Kuid, et sõiduauto osutus kasutamiskõlbmatuks, mis nõudis kostjalt märkimisväärseid kulutusi, tagastas kostja sõiduauto hagejale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja enda kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista tema kasuks kantud kulutused õigusabile summas 1 000 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 sätte kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
11. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega asjas menetletava võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK §-i 173 lg. 1 sätte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ei ole lubatud. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt oli hageja nõudeõiguse aluseks kostja vastu 14.01.1997.a. Hassan Internationali kui laenutaja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt Hassan International andis kostjale laenuks 24 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 14.04.1997.a. ning laenu tagatiseks oli väidetavalt sõiduauto XXXregistrimärgiga XXX. Kostja andis antud sõiduauto hagejale üle 29.04.1997.a. ning selle maksumuseks hinnati 10 000 krooni. Hageja väidete kohaselt jäi peale sõiduauto tagastamist laenuandjale kostja võlgnevuseks 10 000 krooni ning põhivõlalt 15.06.2005.a. seisuga kogunenud tasumata intresse on hageja arvestuse kohaselt summas 97 611 krooni. Hageja soovib kostjalt intresse põhivõla ulatuses summas 10 000 krooni. Laenuandja loovutas nõudeõiguse kostja vastu AS-le K , kes omakorda loovutas nõudeõiguse MKe vastu hagejale nõudeõiguse loovutamise lepinguga 20.06.2005.a. MK kostjana hagi ei tunnista põhjendades oma vastuväited sellega, et tema pole Hassan Internationalilt 14.01.1997.a. sõlmitud laenulepingu nr. 3 alusel kunagi laenu saanud ning tegelikkuses oli tegemist sõiduauto XXXriikliku registrimärgiga XXXostumüügilepinguga järelmaksu korras, tasumisega selle eest lepingu p.-s 1.
12. sätestatud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja põhjendusi kinnitab kohtu arvates asjaolu, et sama laenulepingu p. 1.
13. sätte kohaselt juhul kui laenaja täidab kõik käesoleva lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt, kohustub laenutaja organiseerima käesoleva lepingu p.-s 2.
14. fikseeritud vara ümberregistreerimise laenaja või tema poolt näidatud kolmanda isiku omandisse. Osundatud lepingu sätte kohaselt on kohtu arvates ilmne asjaolu, et sõiduauto XXXreg. nr. XXXei olnud käsitletava lepingu sõlmimise ajal ega ka hiljem kostja omandis, seega ei saanud antud sõiduauto olla ka laenu tagatiseks, mille kostja väidetavalt hagejalt või tema õiguseellaselt sai oma kasutusse. Laenulepingu nr. 3 14.01.1997.a. p.-i 1.
15. kohaselt kohustub laenutaja andma laenajale laenu summas 24 000 krooni, täites nimetatud summa ulatuses laenaja kohustusi kolmandate isikute ees. Lepingust ei nähtu aga asjaolu, kelle ees kolmandatest isikutest laenutaja kostja väidetava kohustuse täitis. Asjas on eeltoodut aluseks võttes kohtu arvates ilmne, et kostja laenuandjalt rahasummat 24 000 krooni enda omandisse saanud ei ole. Ka hageja võttis kohtuistungil õigeks asjaolu, et hageja tasus laenusumma 24 000 krooni kolmandale isikule kostja kohustuse täitmiseks. Kostja aga sai oma kasutusse sõiduauto XXX, mille eest kohustus tasuma osade kaupa laenuandjale põhivõlga ning intresse lepingu p.-s 1.
16. sätestatud korras. Lepingu sisust tulenevalt oli kostja kasutusse antud sõiduauto maksumuseks 24 000 krooni lepingu sõlmimise ajal 14.01.1997.a. Kostja seletuse kohaselt osutus sõiduauto selle kasutamise käigus kahe nädala jooksul kasutuskõlbmatuks, kuna auto käigukasti ei olnud võimalik remontida ning mootor ei töötanud külmal aastaajal (1997.a. veebruari lõpus). Kostjal polnud seda sõiduautot võimalik kasutada töövahendina töötamiseks taksojuhina OÜ-s T . Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja tasus sõiduauto eest 4 000 krooni, mille laenuandja arvestas põhivõla katteks. Kohus leiab, et kostja vastuväited lepingu liigi määratlemise osas on asjakohased, kuna ilmselt oli poolte (lepinguosaliste) vahel tegemist tõepoolest pigem sõiduauto ostumüügilepinguga, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja õiguseellasele, (kes ei olnud sõiduauto müüjaks, seega selle omanikuks), sõiduki ostuhinna järelmaksuga lepingu p.-s 1.
17. sätestatud korras ja tingimustel. Lepingu p.-i 2.
18. kohaselt juhul kui laenaja ei täida või täidab mittenõuetekohaselt käesolevat lepingut, kohustub ta viivitamatult üle andma laenutaja valdusesse sõiduauto XXXvalge, 35,0 reg, märgiga XXX. Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja tagastas antud sõiduauto hagejale ja tema valdusse. TsK §-i 272 lg. 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool teisele poolele omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Lepinguobjektiks käesolevas õigussuhtes oli asjas tuvastamist leidnud asjaolusid aluseks võttes sõiduauto XXXregistrimärgiga XXX, mille sai kostja oma kasutusse, mitte aga omandisse TsK § 272 lg. 1 mõttes. Seega kõnesolevat tehingut ei saa käsitelda kui laenulepingut. Kostja vastuväiteid hindab kohus kui asjakohaseid, kuna kostja ei saanud hageja õiguseellaselt omandisse ei rahasummat ega ka piiritletud liigitunnustega asja sõiduauto näol. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas ja kelle poolt määratleti sõiduauto hind peale selle tagastamist kostja poolt. Hageja väide, et hageja hindas sõiduauto maksumuseks selle üleandmisel kostja poolt hageja valdusse 10 000 krooni, on kohtu arvates paljasõnaline ja ainetu, kuna hindamisakti antud sõiduauto maksumuse kohta selle üleandmise ajal pole hageja asjas kohtule esitanud. Kostja on lepinguobjektiks olnud sõiduauto tagastanud, seega puuduvad kostjal kohtu arvates igasugused kohustused hageja ees. Vaidlusaluse õigussuhte tekkimise ajal ning ka hagi kohtule esitamise ajal kehtinud TsMS § 4 lg. 1 mõtte kohaselt pole kostja hageja õigusi rikkunud. Hageja on kohtule esitanud õiguslikult põhjendamatu hagi ning see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna ning kulutused õigusabile tuleb jätta hageja enda kanda. Hageja kanda tuleb jätta kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud summas 1 000 krooni, aluseks võttes senikehtinud TsMS § 61 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 17.04.2006.a.