2-05-3641/20

1 2 – 05 – 3641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „07“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 05 – 3641 Tsiviilasi: A S hagi J S vastu nõudega tunnistada ebaõigeks Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuameti poolt „27“novembril 2000.a. koostatud alaealise A S sünniaktis nr. xxx kanne isa kohta, mille kohaselt on alaealise A S isaks A S; Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja: A S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: J S (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise „16“jaanuar 2008.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk Vaike Hanni, hageja, A S ning kostja, J S; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Tunnistada alaealise A S (isikukood: xxx sünniaktis nr. xxx„27“novembrist 2000.a. (lapse sünd registreeritud Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas) ebaõigeks kanne vanema (isa) A S (isikukood: xxx sündinud: xxx , elukoht: xxx ) kohta, kuna kohus on tuvastanud, et alaealine A S (isikukood: xxx ) ei põlvne sünniakti nr. xxx isana kantud meesisikust – A S (isikukood: xxx , sündinud: xxx , elukoht: xxx Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta A S kanda. 2 Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Ärakiri käesolevast kohtuotsusest saata 10 – päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnale, kus on registreeritud alaealise lapse, A S (isikukood: xxx ), sünd. ASJAOLUD A S esitas kohtusse hagiavalduse J S vastu nõudega tunnistada ebaõigeks Ida – Viru Perekonnaseisuosakonna poolt „27“novembril 2000.a. koostatud alaealise, A S (isikukood: xxx ), sünniaktis kanne isa kohta, mille kohaselt on alaealise, A S (isikukood: xxx ), isaks A S (isikukood: xxx ) põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, alates 20.veebruarist 1993.a. olid A S ja J S registreeritud abielus. Vastavalt abielutunnistuse fotoärakirjale (tl.9) registreeriti A S ja J S abielu Kohtla – Järve Linna Perekonnaseisuametis 20.veebruaril 1993.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr. xx Abielulahutuse tunnistuse fotoärakirja kohaselt (tl.7) lahutati A S ja J S abielu 20.aprillil 2004.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abielulahutuse akt nr. xx . Sünnistunnistuse fotoärakirja kohaselt (tl.8) sündis A S ja J S registreeritud abielu kestel alaealine laps, A S (isikukood: xxx , sündinud: xxx). Alaealise A S (isikukood: xxx ) sünd registreeriti xxx Ida – Viru Perekonnaseisuosakonnas, lapse sünni kohta koostati sünniakt nr. xxx . Sünniakti kohaselt oli alaealise, A S (isikukood: xxx ), emaks, J S ja isaks, A S. Hagiavalduse kohaselt lõppesid abielulised suhted A S ja J S vahel 1999.aastal. 1999.a. lõpus lahkus A S pere juurest ja asus elama eraldi. Üks kuu peale abielu lahutamist Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas sai A S J S teada, et A S on isaks alaealisele lapsele, A S (isikukood: xxx ). A S asus hagiavalduses seisukohale, et ta ei saa olla alaealise lapse A S (isikukood: xxx ) bioloogiliseks isaks, kuna lapse eeldatava eostamise ajal elasid A S ja J S eraldi peredena, aga samuti puudusid poolte vahel abielulised suhted. A S arstlikul läbivaatusel on tuvastatud, et A S on viljatu ning oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole A S võimeline eostama ning saama järglasi. Andmed A S viljatuse kohta asuvad tema ambulatoorses 3 kaardis. Hagiavalduse kohaselt ei soovi A S olla juriidiliseks isaks lapsele, A S (isikukood: xxx), kes tegelikult ei põlvne temast, mille tõttu pöörduski A S hagiavaldusega kohtusse. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, J S, kirjalikku vastust kohtule, vaatamata kohtupoolsetele kirjalikele nõudmistele, ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, A S, palub kohtuistungil hagi rahuldada, kuna ta ei ole alaealise lapse, A S (isikukood: xxx , bioloogiline isa, milline asjaolu on kohtuistungi toimumise ajaks leidnud tõendamist ka DNA – analüüsiga. A S taotles ekspertiisitasu ja kõikide teiste kohtukulude J S kanda panemist. Kostja, J S, võtab kohtuistungil hagi õigeks ja palub hagi rahuldada. Selgitab kohtule kohtuistungil, et A S ei ole alaealise, A S (isikukood: xxx), bioloogiliseks isaks. Kui alaealine, A S (isikukood: xxx ), sündis, siis olid J S ja A S omavahel veel registreeritud abielus, mille tõttu märgiti lapse sünniakti lapse isana A S. A S ise lapse sünnist midagi ei teadnud, kuna elas eraldi. Suhtlemist J S ja A S vahel peale lahkuminekut ei olnud. Peale abielulahutust, 2004.a. juunikuus, soovis J S koos alaealise lapsega, A S (isikukood: xxx ), Venemaale puhkusele sõita. Lapse Eestist väljaviimiseks oli vaja ka lapse isa nõusolekut. J S läks siis A S juurde ning teatas A S, et dokumentide kohaselt on A S alaealise lapse, A S (isikukood: xxx ), isa, aga samuti palus anda lapsega Venemaale sõitmiseks kirjalik nõusolek. Kuna A S ei ole lapse bioloogiline isa, siis ei ole J S A S lapse ülalpidamiseks ka elatusraha nõudnud. Kõik kohtukulud palus J S kohtuistungil panna A S kanda, kuna J S ei tööta seoses rasedusega. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Fotoärakirjaga A S passist (tl.5). Fotoärakirjaga J S isikutunnistusest (tl.6). Fotoärakirjaga A S ja J S abielulahutuse tunnistusest (tl.7). Fotoärakirjaga alaealise A S (isikukood: xxx ) sünnitunnistusest (tl.8). Fotoärakirjaga A S ja J S abielutunnistusest (tl.9). Ida – Viru Perekonnaseisuosakonna kirjaga nr. xxx xx .veebruarist xxx .a. (tl.19). A S ja J S abieluakti ärakirjaga (tl.20). Alaealise A S (isikukood: xxx) sünniakti nr. xxx xx novembrist xxx . ärakirjaga (tl.21), mille kohaselt on alaealise emaks, J S ning alaealise isaks, A S. A S ja J S abielulahutuse akti ärakirjaga (tl.22). xx .märtsil xxx .a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.34-36). xx .aprillil xxx .a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.39-41). Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 17.aprillist 2007.a. (tl.42- 4 45). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr. xxx 17.maist 2007.a. (tl.53-54), millega tuvastati, et üheteistkümnes paljuvariantses DNA piirkonnas ei ole A S (uuritud mehel) alleeli, mille alaealine A S (isikukood: xxx) (uuritud laps) on saanud oma bioloogiliselt isalt. Seega ei saa A S olla alaealise A S (isikukood: xxx ) bioloogiline isa. Õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (tl.55), mille kohaselt moodustus ekspertiisi maksumus 3 600.- krooni. Viru Maakohtu määrusega 28.maist 2007.a. (tl.57). Väljatrükiga A S kohta Rahvastikuregistri andmebaasist (tl.65). A S kirjaliku taotlusega kohtule 04.oktoobrist 2007.a. (tl.69-70), kohtuistungi edasilükkamise kohta. 10.oktoobril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.72). 16.jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.86-87). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §44 sätteid, mille kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada: 1) isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana; 2) isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik; 3) lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest. Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast, kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse PkS §44 lg.3 nimetatud aegumistähtaega. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kumbki abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, ei või vaidlustada sünniaktis isa kohta tehtud kannet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges DNA – analüüsiga tõendatuks, et A S ja J S registreeritud abielust sündinud alaealise lapse, A S (isikukood: xxx , bioloogiliseks isaks ei saa olla A S. See tähendab, et alaealine A S (isikukood: xxx ei põlvne A S. Kohus luges tõendatuks, et ebaõigeks tuleb tunnistada alaealise A S (isikukood: xxx ) sünniaktis nr. xxx „27“novembrist 2000.a. kanne, sünd registreeritud Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, isana sisse 5 kantud meesisiku, A S, kohta. Kohtuotsuse tegemisel tuvastas kohus, et A S pöördus vanema kande vaidlustamiseks kohtusse õigeaegselt. Poolte seletustega luges kohus tõendatuks, et A S lapse, A S (isikukood: xxx ), sünnist midagi ei teadnud, kuna elas J S eraldi. Suhtlemist J S ja A S vahel peale lahkuminekut ei olnud. Peale abielulahutust, 2004.a. juunikuus, soovis J S koos alaealise lapsega, A S (isikukood: xxx), Venemaale puhkusele sõita. Lapse Eestist väljaviimiseks oli vaja ka lapse isa nõusolekut. J S läks siis A S juurde, teatas A S, et dokumentide kohaselt on A S alaealise lapse, A S (isikukood: xxx), isa ning palus anda lapsega Venemaale sõitmiseks kirjalik nõusolek. Peale lapsest teadasaamist pöördus A S ühe aasta jooksul hagiga kohtusse vanema kande vaidlustamiseks. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta A S kanda. Johannes Külaots Kohtunik