2-06-23107/6

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Geete Lahi

1. oktoober 2007.a. kell 16.00 Narva kohtumaja 2-06-23107 J K hagi E K vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J K Hageja lepinguline esindaja M D Kostja: E K
2. september 2007.a. Hageja J K Hageja esindaja M D Kostja E K Resolutsioon
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Suurendada Viru Ringkonnakohtu 09.05.2001.a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ning välja mõista E K J K kasuks alates 25.08.2006.a. elatis poja O K ülalpidamiseks 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni
5. mail 2017.a. Menetluskulude jaotus
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 25.08.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vabaabielust on neil ühine laps, 10.05.1999.a. sündinud poeg O K. Narva Linnakohtu 15.02.2001.a. otsusega ja Viru Ringkonnakohtu 09.05.2001.a. otsusega tuvastati lapse põlvnemine kostjast ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 800 krooni kuus. Poja kasvades kasvavad ka tema vajadused. 2006.a. läks poeg esimesse klassi. Pojal on probleemid kõnega ja ta vajab logopeedi. Tund logopeediga maksab 100 krooni, igakuiselt kulub 1000-1500 krooni. Samuti on lapsel nõrk tervis, arsti soovitusel vajab O tugevdatud toitu. Kulud toidule moodustavad vähemalt 1000 krooni kuus. Riietele, jalanõudele kulub 350 krooni kuus (4000-4500 krooni aastas). Hageja peab maksma korteri eest, ostma majandus- ja hügieenitarbeid. Lapse vajadusteks kulub umbes 3500 krooni kuus. Kostjalt saadav elatis 800 krooni kuus on ebapiisav poja ülalpidamiseks. Hagejal ei ole pidevat tööd. Töötab ajutiselt AS-s RD Electronic töövõtulepingu alusel, saades brutopalka 3000 krooni (netopalk 2600 krooni). Hagejal ei ole elukutset, mis võimaldaks tal leida head tööd. Kuna hageja kasvatab poega 1 üksi, ei saa ta töötada vahetustega. Samuti ei ole hagejal võimalust õppida, kuna selleks ei jätku raha. Hagejale on teada, et kostja on registreeritud FIE taksojuhina. Arvestades lapse vajadusi leiab hageja, et kostja võib maksta elatist vähemalt seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatisraha kuni 1500 kroonini kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi kohtusse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni; välja mõista kostjalt hageja menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 26.09.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (vt toimik, lk 15) kostja hagi ei tunnista. Kostja palk on sama suur kui hagejal, 3000 krooni kuus. FIE ettevõtlusest kostjal sissetulekuid ei ole ning alles septembrist leidis kostja tööd. Seega on hageja ja kostja materiaalne olukord sama. Lapse vajadused 3000 krooni ulatuses on hagiavalduses põhjendamata. Hageja on teadlik et kostjal on veel üks laps, 07.12.2001.a. sündinud Vitali V K, keda kostja kui vanem peab samuti ülal pidama. Vitali ülalpidamiseks vajalikud kulud on vähemalt 1800 krooni kuus: lasteaed ca 400 krooni, toitlustamine 1000 krooni, riided ja jalatsid 350 krooni, ravimid ca 100 krooni. Seega peab kostja oma teise lapse ülalpidamist tagama samas ulatuses nagu esimese puhul ehk 800 krooniga igakuiselt, et laps ei sattuks halvemasse olukorda kui elatist saav laps. Arvestades seda et kostja brutopalk on 3000 krooni, siis kahe lapse samaväärselt ülalpidamise korral jääb kostjale endale 1400 krooni, millest suurem osa kulub korteriga seotud maksete tasumisele, väiksem osa kulub toitlustamisele. Riiete, jalatsite, hügieenivahendite jms. soetamiseks raha ei jätku. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Hageja 19.10.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kostja vastusele (vt toimik, lk 22) ei ole nõus kostja vastuväidetega. Hageja kasvatab poega üksi, kostja teine laps elab täielikus perekonnas. Kostja naine töötab ja kannab koos kostjaga kulutusi poja ülalpidamiseks, samuti kannab peres osa kulutustest kommunaalteenustele, majandustarvetele jne. Hageja kannab kõik kulud ise. Kulud korterile moodustavad ilma kütteta 700-800 krooni kuus. Kütteperioodil on kulud kaks korda kõrgemad. Pojal on kõnehäired, millega seoses vajab poeg logopeedi. Maks ühe kuu eest 1000 krooni. Samuti tegeleb poeg spordiga, käib spordikoolides. Õppemaks ujumise eest 80 krooni kuus ja lauatennise eest 45 krooni kuus, kokku 125 krooni. Poeg vajab internetti, kasutades seda õppe-eesmärgiks. Samuti kontrollib hageja E-kooli kaudu poja õppetulemusi, koduülesandeid jne. Kooli kulutused (õpikud, koolitarbed, ekskursioonid jne) on keskmiselt 200 krooni kuus. Näiteks 12.10.2006.a. tasus hageja 253 krooni ainult õppevihikute eest. Poeg põeb aneemiat (verevaesust), millega seoses vajab tugevdatud toitu. Poja normaalseks toitmiseks kulub 1200 krooni kuus. Pojal on lampjalgsus, millega seoses vajab erilisi jalatseid. Riiete ja jalatsite soetamiseks kulub keskmiselt 350 krooni kuus. Seega on poja vajadused vähemalt 3000 krooni kuus. Hageja brutopalk on 3000 krooni kuus (netopalk 2600 krooni), lapsetoetus 300 krooni kuus. Hageja sissetulek ilma elatiseta on 2900-3000 krooni kuus. Lapsele mööbli (kirjutuslaud, lastevoodi) ostmiseks oli hageja sunnitud võtma laenu. Hageja käib kursustel sekretäri kutse omandamiseks, makstes 150 krooni kuus. Hageja ei ole nõus elatise summaga 800 krooni kuus, paludes kostjalt välja mõista 1500 krooni kuus. MENETLUSE KÄIK 2 Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses ja kostja vastusele esitatud kirjalikus seisukohas esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus suurendada kostjalt väljamõistetud elatise määra 800 kroonilt 1500 kroonini, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja esitas eelmenetluses esitatud tõenditele lisaks tõendid lapse täiendavate kulude kohta: inglise keele kooli kuumaks 250 krooni ja ühekordselt 180 krooni õppematerjalidele. Kostja oli nõus elatise suurendamisega 1000 kroonini. Kostjal on teine poeg V, keda kostja peab samuti ülal pidama. Kostja elab koos poja V ja tema emaga. Kostja maksab igakuiselt korteri eest umbes 1000 krooni ja seepärast ei nõuta temalt V elatist. Kostja saab miinimumpalka. Kostja töökoha raamatupidaja keeldus kostja palgast elatist kinni pidamast. Kostja isikliku avalduse alusel võetakse kostja palgast maha 800 krooni kuus ning peetakse kinni elatise võlgnevus. Kostja saab kätte 2600-2800 krooni kuus. Kostja väitel on linnas logopeede, kes tegelevad lastega tasuta. Kostja ei usu et laps käib kõikides ringides ning külastab kõiki keelekursusi. Kostja väitel käib O pidevalt ujulas. Ülejäänud hageja poolt esitatud tõendid on esitatud ühekuuliselt, võib tasuda üks kuu ette ning pärast mitte käia, kui tõend on käes. Kostja väitel on hageja telefonikõned 479 krooni kuus liiga palju. Kas hageja elab üksi või koos lapsega ei ole oluline. Kostja ei saa tasuvama töö leidmiseks linnast ära sõita, kuna kostjal on teine laps. Hageja sõnul käib O iga päev erinevates ringides. Inglise keele õpe on üks kord nädalas, eesti keel kaks korda nädalas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Esitatud seisukohad seaduse kohaldamisel on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. aprilli 2004.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-57-04 ning
8. märtsi 2005.a. otsus kohtuasjas nt 3-2-1-7-05). PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud materiaalõigusnormi regulatsioonile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestatu. Narva Linnakohtu 15.02.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-321 tuvastati O K põlvnemine E K ja mõisteti E K J K kasuks poja ülalpidamiseks välja elatis 500 krooni kuus alates
9. juunist 1999.a. kuni täisealisuseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Viru Ringkonnakohtu otsusega muudeti Narva Linnakohtu 15.02.2001.a. otsust elatise suuruse osas ja mõisteti E K J K kasuks O K ülalpidamiseks alates
10. juunist 1999.a. igakuine elatis summas 800 krooni kuni O K täisealisuseni või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Otsus jõustus 09.05.2001.a. (vt toimik, lk 3-4). Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja nimetatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamist PKS § 61 lg 3 alusel 1500 kroonini kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 3 Nõuet põhjendab hageja lapse vajaduste kasvuga. Hageja väidete ja kohtule esitatud tõendite kohaselt kulub hagejal poja ülalpidamiseks keskmiselt 3500 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 1000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja poeg. Kostja ei pea põhjendatud kulutusteks kulutusi tasulisele logopeedile, telefonile hageja esitatud suuruses. Kostja arvates ei saa laps osaleda nii paljudes ringides. Hageja vastuse kohaselt käib laps iga päev erinevates ringides. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtul puudub kahtlus hageja poolt välja toodud kulutuste vajalikkuses ja põhjendamatuses. PKS § 61 lg 5 tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka sellega, et elatise väljamõistmisel ei osutuks teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades, et hageja ja kostja sissetulek on võrdne, so et mõlemad saavad miinimumpalka, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel alaealine poeg V K, kelle ülalpidamiseks annab kostja 1000 krooni, peab kohus põhjendatuks vähendada PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 1300 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest. Elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses võib kostja teine poeg Vitali kostja varalist seisu arvestades osutuda poolte ühisest pojast varaliselt vähem kindlustatuks. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28.03.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-21-07 ja Riigikohtu 19.06.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07). Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista elatis 1300 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest 28.08.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4