) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana.
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Elatis lastele mõistetakse perekonnaseaduse § 70 lg 1 alusel välja elatise hagi esitamisest, käesoleval juhul kuulub seega elatis väljamõistmisele kostjalt alates 15.07.2005.a igakuiselt 2000 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 ja § 48 lg 1 p-st 3 mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt välja mõistetud aasta elatusrahalt (12x 2000=24000) tuleb otsuse tegemise ajal kehtiva riigilõivuseaduse § 37 lgst 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 1750 krooni. Samuti kuulub kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 247,60 krooni. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 300 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Mai Grauberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.