lg kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajatee huve. Tehingu tagasivõitmise alused tulenevad tehingu ajal kehtinud pankrotiseadusest. Kinkelepingu tegemise ajal kehtinud
lg 1 p 4 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõetuks kinkimise tõttu. Narva Linnakohtu 10.07.2003.a. määrusega algatati ja 09.10.2003.a. otsusega kuulutati välja I.M. pankrott. Pankrotihalduriks määrati Robert Sprengk. Kohus tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (tl 5-7). I.M. pankrotimenetluses on esitanud nõude võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) summas 290 381,59 krooni. Nõue on rahuldatud 02.05.2000.a. kohtuotsusega, mille kohaselt tekkis I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 23.12.1997.a. sõlmitud lepingust ning seisuga 30.10.1999.a. oli I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 369 204,84 krooni (tl 12-17). 06.04.2001.a. sõlmisid I.M ja A.A. korteri kinkelepingu, mille kohaselt I.M. kinkis A.A. Narva linnas xxx (tl 8-11). Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi xxx, Narvas omanikuna sisse kantud A.A..
lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on teiste hulgas ka võlgniku vend. Sama on sätestatud ka käesoleval ajal kehtivas
Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et A.M. (endise perekonnanimega A.) on I.M. vend. Kostja väide, et vaidlusalune korter oli ostetud tema raha eest, on paljasõnaline ja pole millegagi tõendatud. Kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et tal ei ole selle kohta ühtegi tõendit, et korter oleks ostetud kostja raha eest. 3 Kostja kinnitab, et I.M. oli kinkelepingu tegemise ajal maksejõuline, kuna töötas AS-is D. ja sai töötasu. Kohus leiab, et I.M. ei olnud 06.04.2001.a. kinkelepingu tegemise ajal maksejõuline sellisel määral, mis välistaks käesoleva hagi rahuldamise. Tallinna Linnakohtu 02.05.2000.a. kohtuotsusega mõisteti I.M. välja 369 204,84 krooni AS Eesti Maapank kasuks. Sissenõue otsustati pöörata ehitistele-rajatistele asukohaga Narva linn, xxx. Kohtuotsus jõustus 13.06.2000.a. (tl 16-17). Narva kohtutäitur Krista Järveti 07.04.2005.a. teatise kohaselt täitemenetluse käigus kanti sissenõudja AS-le Eesti Maapank (pankrotis) üle 79 927,95 krooni, millest 73 410 krooni saadi ehitise, asukohaga xxx, Narvas müügist (tl 79). Kuivõrd ehitis müüdi kohtutäituri kaudu ja tema järelevalve all, siis saab eeldada, et ehitis müüdi parimal viisil ja parima hinna eest. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli poolelioleva ehitisega ja selle oleks ehk saanud müüa 120 000 krooni eest. Seega on tõendamist leidnud, et I.M. kuuluva ehitise müügist saadud raha eest ei olnud võimalik tasuda AS Eesti Maapanga võlga. Maksu- ja Tolliameti 14.11.2006.a. tõendi kohaselt moodustasid I.M. sissetulekud saaduna pensioniametist, tööhõiveametist ja pankrotistunud AS-st D. (tl 78). Tööraamatu väljavõtte kohaselt on I.M. AS-st D. tööleping lõpetatud 14.11.2000.a. seoses tööandja pankroti väljakuulutamisega (tl 41). I.M. kinnitas ise, et pensioniametist sai ta peretoetusi seoses 02.08.2000.a. lapse sünniga. Seega on Tallinna Linnakohtu 02.05.2000.a. otsusega, kohtutäituri 07.04.2005.a. teatisega, Maksuja Tolliameti 14.11.2006.a. tõendiga ja I. M. tööraamatu väljavõttega tõendatud, et I.M. teades, et tal on maksekohustus AS-i Eesti Maapanga ees summas 369 204,85 krooni, ei olnud maksejõuline, kui 06.04.2001.a. kinkis temale kuuluva korteri kostjale. Seoses nimetatud tehingu tegemisega vähenes tema maksevõime sellisel määral, et ta ei olnud suuteline võlgnevust kustutama. Seetõttu saab teda lugeda
I.M oleks saanud lugeda maksejõuliseks, kui tal oleks olnud piisavad vahendid võlgnevuse kustutamiseks.
lg 4 sätestas, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Seega kostja väide, et ta ei teadnud I.M võlgadest ja pankrotimenetlusest, on paljasõnaline ja pole tõendamist leidnud.
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Pankrotihalduri esindaja esitas kohtule taotluse välja mõista kostjalt õigusabikulud summas 20 000 krooni. Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kohus mõistab poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt tasutud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagihinnaks antud juhul tuleb lugeda vara väärtust, milleks asja materjalide kohaselt on 150 000 krooni (tl 2, 32). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 7500 krooni (150 000 kr x 5%). Anu Tammeniit kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.