2-05-14135/1

2-05-14135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14135 Tsiviilasi AS-i Shagi VHi vastu 2 714 750 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja AS-i S(asukoht XXX, registrikood XXX) lepinguline esindaja Raimo JUURIKAS; esindajad kostja VH (elukoht XX, isikukood XXX) ning tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Alla JAKOBSON. Kohtuistungi toimumise aeg
3. l
5. a. RESOLUTSIOON Rahuldada AS-i S hagi VHi vastu 2 714 750 krooni saamiseks. Välja mõista VHilt AS-i S kasuks 2 714 750 (kaks miljonit seitsesada neliteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni tagastamata laenu katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista VHilt AS-i S kasuks (üheksakümmend üheksa tuhat) krooni. kantud kohtukulud riigilõivuna summas 99 000 VHi õigusabikulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 14.11.2006.a. kaudu. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule 01.07.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.08.1996.a. laenulepingu nr. 730896, mille tingimuste kohaselt andis pank võlgnikule laenuks 2 714 750 krooni tagastamistähtajaga 30.01.1997.a. Laenulepingu sõlmimise kinnituseks andis kostja 30.08.1996.a. ka võlatunnistuse – tähtajaline kohustuse nr. 1 allkirjastatult. Kostja ei ole hagejale laenu tähtajaks tasunud ning lisaks lahkus kostja Eesti Vabariigist peale laenulepingu sõlmimist ega tundnud völismaal vibides huvi laenukohustuse täitmise vastu. Kostja tasus ainult osaliselt esimese intressimakse 30.09.1996.a. summas 1 100 krooni. 2005.a. kevadel kostja naases Eestisse ja 01.04.2005.a. tasus ka 20 000 krooni oma kohustuste katteks, mille hageja arvestas kostja intressivõlgnevuse katteks. 08.06.2005.a. kirjaga nr. 6.6-1/2631 hoiatas hageja kostjat laenu tagastamata jätmise korral kohtusse pöördumisega , samuti andis kostjale võimaluse läbirääkimisteks. Kahjuks ei ole kostja asunud võlgnevust rohkem kustutama ning pole teinud hagejale ka mingit ettepanekut võlgnevuse tasumise osas. Kostja vastas hagejale kirjaga, et pole hagejalt kunagi laenu saanud, sest viibis väidetava laenulepingu sõlmimise ajal väljaspool Eestit. Kostja pole seda väidet tõendanud. Rapla politseijaoskonnas on menetluses kriminaalasi nr. 96670000795 selle kohta, et võltsitud dokumentide alusel vabastati hagejale laenude tagatiseks olnud tagatised. Nimetatud kriminaalasjades on kostja tunnistatud kahtlustavaks. Kostja kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsK §-dest 173 lg. 1 ja 272 lg. 1 palub hageja välja mõista VHilt AS-i Skasuks 2 714 750 krooni. Kohtukulud riigilõivuna summas 99 000 krooni palub hageja samuti mõista välja kostjalt hageja kasuks. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi tervikuna ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et nii laenuleping kui ka tähtajaline kohustus ei ole allkirjastatud tema poolt. Kostja kinnituse kohaselt ei viibinud ta laenulepingu sõlmimise ajal üldse Eestis. Lisaks eeltoodule ei ole hageja kohtule esitanud käenduslepingut IHiga ning sõiduato Nissan Universaal registrimärgiga 002 HVV registerpandilepingut. TsMS § 120 lg. 1 kohaselt on iga isik, kelle valduses on dokumentaalne tõend, kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule. Nimetatud dokumentidel on kostja arvates asja lahendamisel tähtsus, kuid kostjal endal need dokumendid puuduvad, kuna ta pole vaidlusalust lepingut sõlminud. Kostja palub kohtul need dokumendid asjas välja nõuda hagejalt. Hageja ei ole tõendanud ka kostjale laenusumma üle andmist, mistõttu palub kostja kohtu abi tõendite saamiseks, millest nähtub, millal ja kellele on laenusumma üle kantud. Laenulepingu täitmise tagamine on olnud kostja arvates puudulik, kuna sõiduauto Nissan registerpandileping ei olnud küllaldane laenusumma tagastamise tagamiseks, samuti on küsitava väärtusega käendajaks oleva Venecian Holdings Ltd. vara, mis samuti ei olnud piisava väärtusega laenu tagatisena. 30.09.1996.a. hagejale tehtud ülekanne ei ole teostatud kostja poolt ega ka tema korraldusel. Antud makse pole tehtud kostja arvelduskontolt. 01.05.2005.a. tegi kostja hagejale ülekande selleks, et Eestisse naasta. Kostja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus KarS § 143 lg. 2 p.
7. tunnustel seoses hagejalt hagiesemeks oleva summa võtmisega. Kostja oli kuulutatud tagaotsitavaks. 20 000 krooni tasuti seetõttu, et kostjal oleks võimalus Eestisse naasta, ilma, et teda vahistatakse. Kostja taotles kohtult käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamist kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja taotles kohtul käesolevas tsiviilasjas menetlust mitte peatada ning kohus jättis kostja taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Hagi on kohtule esitatud 01.07.2005.a., samas laenuleping sõlmiti poolte vahel väidetavalt 30.08.1996.a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., enne Võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingusätetele. Sama seaduse § 272 lg. 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama rahasumma või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Sama paragrahvi lg. 2 sätte kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK § 276 lg. 1 kohaselt on laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud. Kostja on hagist teadlik alates 22.08.2005.a., mil ta oma pereliikme kaudu sai kohtult hagimaterjalid. Kostja ei ole antud laenulepingut seaduses sätestatud korras selle rahatuse tõttu vaidlustanud, vaid väidab oma kirjalikus vastuses ning ka kohtuistungil antud seletuses kohtule, et ta pole seda laenulepingut kunagi Eesti Ühispanga Rapla kontoris sõlminud ega ka hagis nõutavat laenusummat pangalt laenuks saanud. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ning palus kohtul hagi täies ulatuses rahuldada hagis märgitud asjaoludest lähtudes. Kostja vastuväidete kohaselt pole ta hageja nõude aluseks olevat laenulepingut kunagi sõlminud, kuna ta selle lepingu sõlmimise ajal ei viibinud üldse Eestis. Kostja esitas antud asjaolu tõendamiseks kohtuistungil kohtule Eesti Vabariigi kodaniku passi, kust oli näha, et ajavahemikul 30.08.1996.a. – 31.08.1996.a. viibis kostja Venemaal Ivangorodi linnas. Kostja kinnitas kohtule, et ei laenulepingul ega ka laenulepingu lisal, st. kohtustusel nr. 1 30.08.1996.a. olevad allkirjad ei kuulu temale VHile. Ka pole tema VH maksnud 30.09.1996.a. hageja arvele intresse summas 1 100 krooni. Kohtu arvates ei ole kostja viibimine Venemaal Ivangorodi linnas perioodil 30.08.1996.a. kuni 31.08.1996.a. küllaldane ja veenev asjaolu, milline võiks täielikult välistada kostjal võimaluse 30.08.1996.a. Eesti Ühispanga Rapla kontoris laenulepingu sõlmimise, arvestades küllalt väikest vahemaad Rapla ja Narva linnade vahel ning kostjal oli ajaliselt kohtu arvates võimalik vaidlusalune laenuleping hagejaga sõlmida, saada laenusumma enda omandusse TsK § 272 lg.-te 1 ja 2 mõttes ning lahkuda veel samal päeval Eestist suvalise liiklusvahendiga läbi Narva piiripunkti Venemaale Ivangorodi linna ning võis sealt järgmisel päeval taas Eestisse naasta. Asjas esitatud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktist nr. DK-0281-05/4338 19.07.2005.a., mlline oli määratud kriminaalasjas nr. 90670000795, nähtub asjaolu, et kuigi osa vaidlustatud materjalidest oli ekspertidele esitatud koopiatena, oli võrdlusmaterjal ekspertide arvates piisav ekspertiisi läbiviimiseks. Koopiate puhul ei saa eksperdid määrata rõhku ega seda, kas tegemist on koopiatega originaalist või on koopia monteeritud. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud tähtajalisel kohustusel nr. 1 allkiri kirjutatud VHi poolt, laenulepingul nr. 730896 on allkiri jaotuses 1.
8. „laenusaaja“ tõenäoliselt kirjutatud VHi poolt ning registerpandilepingul nr. 73 30.08.1996.a. allkiri jaotuses 5 „pantija“ tõenäoliselt kirjutatud VHi poolt (vt. tlk. 47 – 48). Eksperdiarvamus on kohtu arvates selle sisust ja järeldustest lähtudes tõendina usaldusväärne, kuigi pole määratud käesolevas tsiviilasjas. Eksperdid leidsid vaidlustatud allkirjade võrdlemisel VHi allkirjanäidistega kokkulangevusi kõigis üldtunnustes ja uurimuslikus osas loetletud reas eritunnustes, mis võimaldasid ekspertidel kujundada oma arvamuse. Et tähtajaline kohustus nr. 1 laenulepingu lisana oli esitatud ekspertidele originaaldokumendina, kinnitasid eksperdid oma arvamuses kategooriliselt, et sellel kohustusel olev allkiri on kirjutatud VHi poolt. Käesolevas tsiviilasjas on hageja poolt esitatud tähtajalise kohustuse nr. 1 fotoärakiri, kuid mõlemad pooled kinnitasid kohtuistungil selle koopia vastavust originaalile(vt. tlk. 11). See kohustus on VHi poolt allkirjastatud 30.08.1996.a. ning sellelt nähtub, et laenusaajaks on VH ning et ta on hagejalt saanud laenuks 2 714 750 krooni tagasimaksmise tähtajaga 30.01.1997.a. Saadud laenu eest kohustus kostja tasuma 20 % aastas ning kostja on oma allkirjaga kinnitanud antud kohustusel laenusumma saamist, milline on välja kirjutatud sellel kohustusel ka sõnadega. Antud tõendit on kohtu arvates käesolevas asjas võimalik käsitleda kui võlatunnistust. Kostja ei ole asjas esitanud ainsatki tõendit, mis ülalmärgitud hagi aluseks olevaid asjaolusid välistaks. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus kui paljasõnalisi, kuna memoriaalorderilt nr. 26 30.09.1996.a. nähtub omakorda veenvalt asjaolu, et VH on tasunud oma deebetarvelt nr.711800/150 Eesti Ühispanga Rapla piirkonnakontori kreeditarvele 1 100 krooni tasumata intressi. Memoriaalorderilt nähtub ka panga märge EÜP Rapla Kontor 30.
9. ning teller RS ja tema allkiri. (vt. tlk. 12). Kostjale laenu saamisel panga poolt avatud deebetkontot nr. 711800 /150, millele kanti ka kostjale tema omandisse laenusumma 2 714 750 krooni. sai kasutada ja käsutada vaid kostja ise ning vaadeldav memoriaalorder on väljastatud panga poolt ning maksjaks on selle järgi olnud vaieldamatult kostja ise. Asjaolu, et kostja on tasunud 20 000 krooni seonduvalt tema suhtes algatatud kriminaalasjaga, käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma, kuna hageja oma nõuet kostja vastu pole vähendanud ning arvestas antud summa väidetavalt intresside katteks. Kohtu arvates ei oma ka õiguslikku tähendust kostja vaide, et laenu tagamiseks oleva vara väärtus ei olnud küllaldane pangale laenu tagastamise tagamiseks õiguslikus mõttes. Kostjal laenu tagastamiseks tagatiste olemasolu omas olulist tähtsust tema laenutaotluse rahuldamise või mitterahuldamise aspektist panga poolt ning pank hindas ilmselt kostjal oleva vara väärtuse tagatisena küllaldaseks, kui rahuldas tema laenu taotluse. Hageja seletuse kohaselt on hagejal säilinud vaid laenuleping ärakirjana, kuid kostja poolt laenu saamist tõendav lepingu lisaks olev kohustus nr. 1 on originaalina säilinud ning võetud kriminaalasja materjalide juurde. Kostja ei ole asjas vaidlustanud tema kohta laenulepingusse märgitud isikuandmeid (isikukoodi, elukohta). Lepingusse kantud kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ka elukoht lepingu sülmimise ajal vastab rahvastikuregistrisse märgitule (vt. tlk. 23). Üldteadaolev on asjaolu, et laenulepingu projekti koostamisel esitab laenutaotleja pangale oma isikuttõendava dokumendi. Sellest tulenevalt on laenulepingu ärakiri asjas dokumentaalse tõendina kohtu arvates usaldusväärne, seda enam, et ekspertide arvamuse kohaselt on tõenäoline, et laenulepingu jaotuses nr. 1.
10. olev allkiri on kirjutatud VHi poolt. Kõike ülaltoodut aluseks võttes on kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks, kuna asjas kogutud tõendite kohaselt on kostja saanud hagejalt laenuks 2 714 750 krooni, millist summat ta pangale tagastanud ei ole. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus tervikuna kui paljasõnalisi ja ainetuid ning need tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kohtukulud riigilõivuna summas 99 000 krooni tuleb jätta senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kostja õigusabikulud tuleb jätta seoses hagi rahuldamisega kostja enda kanda Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 14.11.2006.a.