2-05-14138/1

Tsiviilasi nr 2-05-14138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 19.juunil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi EÜ (pankrotis, registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi AK(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu 1 896.80 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud protsessiosalised hageja esindaja Lennart Oja kostja esindaja Meelis Pure Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista AK´lt välja elamuühistu (pankrotis) kasuks võlgnevus 1896.80 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus krooni 80 senti ) krooni. • Mõista AK´lt välja riigituludesse riigilõiv 140.00 (ükssada nelikümmend) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud EÜ (edaspidi hageja) korraldas kuni EÜ asutamiseni elamu asukohaga XXXTallinnas haldamist, s h elamu hooldamist ja varustamist kommunaalteenustega. AK, olles eluruumi asukohaga XXX Tallinnas omanik, oli nimetatud teenuste tarbijaks. Tallinna Linnakohtu 02.09.2003 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. II Hageja nõue ja põhjendused 2 Hagiavalduse kohaselt moodustas seisuga 02.12.1998 kostja võlgnevus 1998 novembris, oktoobris, septembris ja augustis määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998 oktoobris, septembris, augustis ja juulis osutatud kommunaalteenuste eest hageja ees kokku 2873.45 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et ei nõua kostjalt võlgnevust 1998 novembris osutatud kommunaalteenuste eest nagu kostja ekslikult oma vastuses hagile väidab. Hageja esitas elanikele arveid ajalise nihkega ehk septembris osutatud kommunaalteenuste eest oktoobris jne. Seega ei nõua hageja ka arvete teistkordset tasumist. Samuti on alusetu kostja väide, et hageja on võlgnevuse hulka arvestanud eraomandi vormistamise makse ja sihtmaksed. 17.02.2006 hageja vähendas nõuet sihtmaksete summa 976.65 krooni võrra (t lk 88-89). Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja vähendatud nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja nõue on tõendamata. Alates 01.11.1998 tasus kostja vastavaid makseid EÜ-le . Hageja nõuab 1998 novembrikuu arve tasumist nii kostjalt kui KÜ-lt . Seega nõuab hageja topelt. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest ja eraomandi vormistamise tasu. Samas on hageja jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus elamule asukohaga XXX tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega hagejale. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja esitatud kohtusse pahauskselt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Täiendavas vastuses hagiavaldusele lisas kostja, et hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumentaalse tõendi nõuetele vastavat dokumenti, millest nähtuks võlgnevuse sisu, olemus ja tekkimise kronoloogia. Hageja nõue on raamatupidamuslikult põhjendamata ning tõendamata. Seetõttu jääb kostjale ebaselgeks hagiavalduses esitatud nõude alus ja nõude põhjendatus. Nagu nähtub kohtutoimiku materjalidest oli kostja poolt tehtud hagejale ettemaksed eluasemele osutatavate haldusteenuste osas 1997.juunis 400.00 krooni ja 1998 suvekuudel 746.70 krooni, kokku 1 146.70 krooni. Seega kostja tasaarveldas hageja nõude Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ning seletas täiendavalt, et hageja on elamukooperatiivi õigusjärglane üksnes osaliselt, kuna on registrisse kantud 4 kuud peale asuva elamu üleandmist elamuühistu haldusse. Kostja ei ole kunagi tellinud ega saanud teenuseid hagejalt. Ka ei ole hageja täitnud elamuga seotud dokumentatsiooni üleandmise kohustust elamuühistu ees. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja elamuühistu liikmena oli kohustatud tasuma tema poolt tarbitud ja elamuühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste eest ning et teenuste tarbimise kohta esitas hageja igakuiselt vastavasisulisi makseteatisi. Kohus on seisukohal, et asja lahendamisel ei oma olulist tähtsust asjaolu, milline oli vaidlusalusel perioodil hageja poolt kasutatud raamatupidamise arvestusmeetod (kas ajalise nihkega nagu väidab hageja esindaja või mitte nagu väidab kostja esindaja). Antud asjas on tähtis, kas teenused, millede eest arved esitati, kostja poolt tarbiti ning kas kostja nende eest ka tasus ning juhul, kui ei tasunud, kas oli seaduslik alus sellest keeldumiseks. Kohus ei nõustu ka kostja esindaja järeldustega hageja osalisest õigusjärglusest elamukooperatiiviga . Elamukooperatiiv oli reorganiseeritud EÜ-ks mittetulundusühingute seaduse rakendamise seaduse § 91 alusel. Tegemist on enne mittetulundusühingute seaduse jõustamist asutatud mittetulundusühingu põhikirja seadusega vastavusse viimisega, mis on hinnatav juriidilise isiku ümberkujundamisena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) § 56 lg 3 2), mitte õiguste ja kohustuste üleandmisega ühelt isikult teisele. Hageja nõue põhineb kostjale teenuste osutamisel kuni 1998 oktoobri lõpuni, s o kuni asuvas elamus ühistu moodustamiseni. EÜ elamukooperatiivilt nõudeid korteriomanike vastu ei omandanud. Asjaolu, et 1.novembrist 1998 haldas elamut eraldunud ühistu, ei tähenda, et elamukooperatiivi ja EÜ vahel oleks üksnes singulaarne õigusjärglus. Vastavalt hageja avaldusele koosneb nõue oktoobrikuus 1998 tarbitu eest tasumata maksest 1448.04 krooni, septembrikuus tarbitu eest osaliselt tasumata maksest 448.76 krooni ja augustikuus tarbitu eest samuti osaliselt tasumata maksest 194.11 krooni. Ülejäänud ulatuses on hageja lugenud mittemaksmise põhjendatuks ega nõua tasumata sihtmaksete tasumist. Hagetavate summade tõendamiseks esitas hageja raamatupidamise programmist väljavõtted (t lk 71-76). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud sissenõutav summa. Kostja ei vaidlustanud arvete/teatiste saamist nimetatud summade tasumiseks. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et vaidlusalusel tasumise perioodil tasus kostja kokku tarbimise eest 2145.80 krooni. Kostja ei esitanud tõendeid nagu ei oleks ta tasumata ulatuses teenuseid tarbinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on kostjal tarbitud teenuste eest võlgnevuse 1896.80 krooni olemasolu. Tegemist on kostja poolt alusetult säästetud varaga kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 477 mõttes. Asjaolu, et väidetavalt on võlgnevus osaliselt tasutud EÜ-le , ei lõpeta kostja kohustist hageja ees. Alusetult tasutud summa on kostjal õigus EÜ-lt tagasi nõuda. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu oleks trepikoja kollektiivne avaldus hageja tolleaegsele juhatusele (t lk 67, 68) andnud elamuühistu liikmetele, s h kostjale, seadusliku aluse ühepoolse tasaarvestuse tegemiseks ja juba 1997.aastal tasutud eraomandimakse arvel tarbitud teenuste eest tasumisest keeldumiseks. Aastal 1998 reguleeris tasaarvestust kui ühte kohustise lõppemise alust TsK § 234, mille kohaselt oli tõepoolest tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Kostja poolt viidatud avaldusest aga ei nähtu selle makse osas tasaarvestamise tegemise tahe. Avaldus sisaldab infot juhatusele, et elanikud keeldusid soojusmõõtjate paigaldamisest hageja poolt ja lõpetavad sihtmaksete maksmise perioodil juunist oktoobrini. Sellest avaldusest ei nähtu tasaarvestuse tegemine ega nõuded, milliseid elanikud väidetavalt tasaarvestasid. Avalduses nimetatud sihtmakseid aga hagetav summa ei sisalda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seoses pankrotimenetlusega tuleb kostjal võimaliku nõude olemasolul võlgniku vastu lähtuda pankrotiseaduse sätetest, millised reguleerivad nõuete esitamist võlausaldajate poolt. Pankrotimenetluse väliselt nõuete menetlemine võimalik ei ole. Otsuses käsitlemata poolte seisukohad ja esitatud tõendid asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist võlgnevuse kujunemine. Võimalikud tulevased kokkulepped EÜ ja hageja vahel ei saa tsiviilasja arutamise ajahetkel olla aluseks kostja kohustise lõpetamisele hageja ees. Ka ei oma antud asja lahendamisel õiguslikku tähtsust kostja väited, mis on seotud EÜ XXX ja hageja vaheliste kohtuvaidlustega, ning kohus neid otsuses ei käsitle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt riigituludesse välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 64 lg 1 alusel riigilõiv suuruses 140.00 krooni, arvestatuna hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud määrast. 4 Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok