1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hageja on oma nõuet vähendanud ja kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna, samuti on ta nõus menetluskulude jätmisega kostja kanda.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud eelistungil. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja eelistungil soovib elatist 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 16.07.2008.a. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2 175- 600= 1 575 x 9 = 14 175 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Hageja õigusabikulu 1 180 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61 lg. 3, 70,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 13.oktoobril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja Tsiviilasja number 2-08-49615 Tsiviilasi L K hagi R K vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: L K , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel R S , isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindajad Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada tn. 27, Rakvere 44308, Lääne-Virumaa. Kostja: R K , isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelist Eelistungi istungi toimumise aeg 13.10.2008.a. Istungil osales Hageja ja tema esindaja ning kostja Resolutsioon: Rahuldada L K hagi R K vastu elatise suurendamise nõudes tervikuna. Välja mõista R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) L K (isikukood xxxx) xxxx) kasuks alates 16.0 16.07 .07.2008.a. elatis nende lapse A K (sündinud (sündinud xxxxa. xxxxa.) ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni a. või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 1 180 (üks tuhat ükssada sada kaheksakümmend) üks aheksakümmend) krooni ja mõista see summa välja R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) L K (isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja õigusabikulude katteks. Välja mõista R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse riigituludesse 1 000 000 (üks (üks tuhat) tuhat) krooni. AS--s SEB Eesti Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber 1 mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtuotsus kuulub täitmisele täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse peale ei ole pooltel õigust apellatsioonkaebust esitada. I. Asjaolud, hageja nõue. Lääne-Viru Maakohtu 03.12.1998.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-608 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poegade R K , sündinud xxxx.a. ja A K , sündinud xxxx.a., ülapidamiseks 600 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada ja mõista kostjalt välja elatis A K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuna lapse igapäevased vajadused on aasta-aastalt suurenenud. Hagi on esitatud PKS §-de 60, 61 lg. 3 alusel. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendus põhjendus.. Kohus 22.07.2008.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat 20 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning määras eelistungi toimumise aja. Ühtlasi kohus selgitas kostjale eelistungile mitteilmumise tagajärgi. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud. 19.09.2008.a. eelistungile ei ilmunud. Kuna hageja 19.09.2008.a. esitas täiendavalt menetluskulude nõude, saatis kohus selle kostjale teadmiseks ja määras eelistungi toimumise uueks ajaks 13.10.2008.a. Eelistungile ilmunud kostja eelistungil võtab hagi õigeks, kuid elatusrahana 2 175 krooni. Istungile ilmunud hageja on nõus elatusraha summat vähendama ning on nõus, et väljamõistetav elatusraha oleks 2 175 krooni kuus. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja sellega hagi rahuldada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Vastavalt PKS §-le 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada, sest lapse vajadused pidevalt suurenevad.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hageja on oma nõuet vähendanud ja kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna, samuti on ta nõus menetluskulude jätmisega kostja kanda.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud eelistungil. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja eelistungil soovib elatist 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 16.07.2008.a. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2 175- 600= 1 575 x 9 = 14 175 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Hageja õigusabikulu 1 180 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61 lg. 3, 70,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 13.oktoobril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja Tsiviilasja number 2-08-49615 Tsiviilasi L K hagi R K vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: L K , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel R S , isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindajad Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada tn. 27, Rakvere 44308, Lääne-Virumaa. Kostja: R K , isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelist Eelistungi istungi toimumise aeg 13.10.2008.a. Istungil osales Hageja ja tema esindaja ning kostja Resolutsioon: Rahuldada L K hagi R K vastu elatise suurendamise nõudes tervikuna. Välja mõista R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) L K (isikukood xxxx) xxxx) kasuks alates 16.0 16.07 .07.2008.a. elatis nende lapse A K (sündinud (sündinud xxxxa. xxxxa.) ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni a. või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 1 180 (üks tuhat ükssada sada kaheksakümmend) üks aheksakümmend) krooni ja mõista see summa välja R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) L K (isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja õigusabikulude katteks. Välja mõista R K ’lt (isikukood xxxx) xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse riigituludesse 1 000 000 (üks (üks tuhat) tuhat) krooni. AS--s SEB Eesti Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber 1 mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtuotsus kuulub täitmisele täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse peale ei ole pooltel õigust apellatsioonkaebust esitada. I. Asjaolud, hageja nõue. Lääne-Viru Maakohtu 03.12.1998.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-608 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poegade R K , sündinud xxxx.a. ja A K , sündinud xxxx.a., ülapidamiseks 600 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada ja mõista kostjalt välja elatis A K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuna lapse igapäevased vajadused on aasta-aastalt suurenenud. Hagi on esitatud PKS §-de 60, 61 lg. 3 alusel. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendus põhjendus.. Kohus 22.07.2008.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat 20 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning määras eelistungi toimumise aja. Ühtlasi kohus selgitas kostjale eelistungile mitteilmumise tagajärgi. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud. 19.09.2008.a. eelistungile ei ilmunud. Kuna hageja 19.09.2008.a. esitas täiendavalt menetluskulude nõude, saatis kohus selle kostjale teadmiseks ja määras eelistungi toimumise uueks ajaks 13.10.2008.a. Eelistungile ilmunud kostja eelistungil võtab hagi õigeks, kuid elatusrahana 2 175 krooni. Istungile ilmunud hageja on nõus elatusraha summat vähendama ning on nõus, et väljamõistetav elatusraha oleks 2 175 krooni kuus. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja sellega hagi rahuldada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Vastavalt PKS §-le 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada, sest lapse vajadused pidevalt suurenevad.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hageja on oma nõuet vähendanud ja kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna, samuti on ta nõus menetluskulude jätmisega kostja kanda.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud eelistungil. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja eelistungil soovib elatist 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 16.07.2008.a. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2 175- 600= 1 575 x 9 = 14 175 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Hageja õigusabikulu 1 180 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61 lg. 3, 70,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 13.oktoobril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.