← Eesti

2-05-13278/1

2-05-13278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruaril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetl

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduses või lepingus sätestatule.

§ 174

kohaselt on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.

§ 191

lg 1 järgi kohustub võlgnik maksma kreeditorile kohustise täitmisega viivitamisel leppetrahvi 2 (viivist). Seoses sellega, et kostja ei ole täitnud enesele võetud kohustusi nõuetekohaselt realiseerub hageja nõudeõigus kostja vastu. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 20 jaanuariks 2006.a. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kostjale üle antud 29.12.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 14.01.2002.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe, samuti 20.02.2002.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale koos viivistega 32826,43.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduses või lepingus sätestatule. Kostja poolt ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine oli lubamatu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 32826,43.- krooni. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 1400.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 1641.- krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. 3 Kohus juhindub TsMS § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsMSRS § 3;

§ 173lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2.

Piret Liivo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.