2-05-13515/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-13515 Tsiviilasi AS Ehagi GM vastu 3177,60 krooni nõudes. Hageja: AS E(reg.nr.XXX, XXX) Hageja esindaja: Louis Lillemaa (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: GM(ik.XXX, XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon

1. AS Ehagi GM vastu rahuldada.
2. Välja mõista GM 3177,60 krooni (kolm tuhat ükssada seitsekümmend seitse krooni ja 60 senti) AS E kasuks.
3. Välja mõista GM kohtukuluna riigilõiv 280 krooni (kakssada kaheksakümmend) ja õigusabi kulu 158,88 krooni (ükssada viiskümmend kaheksa krooni ja 88 senti) AS E kasuks.
4. Välja mõista GM kohtukuluna postikulu 36,90 krooni, mis tuleb kanda riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve number 10220034800017) või Hansapangas (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks nr 2800049777 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri, nõude liigina „kohtukulu“.
5. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 ja § 444 lg-le 1 võib kohus, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldada hagi jättes otsusest välja kirjeldava osa. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja õigusabi kulu. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2