lg 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks tulnud hagejatel võtta ka teisi hinnapakkumisi, kuivõrd 2 eksperthinnangust ei nähtu, et tööd tulnuks teha viivitamatult. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejate tehtud kulutused on põhjendamatult suured. Nimetatut tõendab kostja poolt kohtule esitatud HE hinnapakkumine (tl 40), mille kohaselt garaaži katusetööd moodustavad eterniidi paigaldamisel 18 801 krooni ja tsinkpleki paigaldamisel 19 586 krooni. Hageja omapoolsete tõenditega nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega lähtub kohus vajalike kulutuste hindamisel antud hinnapakkumisest. Kohus leiab, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik, millest tulenevalt tuleb HE hinnapakkumisel lähtuda maksumusest 19 586 krooni, millest kostjal tuleks tasuda vastavalt tema osa suurusele kaasomandis 8 704,90 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejate kasutuses on 7,8 m2 rohkem pinda kui nendele kuuluv mõtteline osa elamust. Kostja palub nimetatud osa kasutamisega seoses teha tasaarvestuse hageja nõudega.
lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvestuse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on sätte eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud.
lg 1 kohaselt, kui kaks isikut ( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool ( tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja vaidleb nimetatule vastu
lg 4 alusel.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Kohus leiab, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Kohus on seisukohal, et termin „vastuväide“ ei tähenda mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. AÕS § 23 ja 24 alusel kuulub asja omanikule asja kasutamisest saadav igasugune kasu ( vili), kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 2 alusel ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada tema osale vastavat tulu ( õigusvilja), mida tal on õigus saada. Kasuks, mida hagejad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostja nõue tasaarvestada hagejate kasutuses oleva elamu kasuliku pinna 7,8 m2 kasutamise eest, mis ületab nende mõttelist osa kaasomandis, summas 10 085,40 krooni.
lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas ulatuses. Kuivõrd kostja tasaarvestuslik nõue ületab hageja nõuet kostja vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagejad taotlevad kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejate kohtukulud jätta hagejate kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.