KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-13819 (vana nr 2/31-6789/05) Kohtuasi JK hagi JK vastu 800 USD väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: JK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: JK(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista JK JK kasuks 10.131,36 (kümme tuhat ükssada kolmkümmend üks krooni ja 36 senti) krooni. Kohtukulude jaotus
- Välja mõista JK JK kasuks 1050.- ( üks tuhat viiskümmend krooni ) kohtukulu.
- Välja mõista JK menetluskulu 184,80 (ükssada kaheksakümmend neli krooni ja 80 senti ) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
- Hagiavalduse kohaselt laenas kostja 04.07.1995.a. hagejalt 600 USD ning 02.08.1995.a. veel 200 USD, seega kokku 800 USD. Laenu saamise kohta on kostja andnud hagejale võlakirja 04.07.1995.a.. Kostja oma kohustust laen tagastada täitnud ei ole.
- Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (endisele Tallinna Linnakohtule) esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt võlg summas 800 USD eesti kroonides vastavalt kohtuotsuse tegemise päeval kehtivale Eesti Panga valuutakursile ning intressid 7 % aastas iga aasta eest alates 1995.aastast. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist 4595.- eesti krooni ehk siis 5% aastastas alates augustist 1996.a., s.o. 9 aasta eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 1050.- krooni.
- Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalse tõendi – võlakirjaga. Lisaks nimetatud dokumentaalsele tõendile on hageja lisanud hagile veel ÕB LSS AS teostatud tööde kalkulatsiooni hagejale ning rida allkirjastamata dokumentide projekte. Kostja seisukoht.
- Kostja on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 03.02.2006.a. ning oma vastuväidetes hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejale võlgu ning ta ei mäleta, et ta oleks ka hagejale hagiavaldusele lisatud võlakirja andnud ning ta kahtleb ka oma allkirja õigsuses sellel. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole isiklikult tema poole pöördunud, koos hagiga esitatud võlakirja originaali talle esitanud ega ole ka telefoni teel kättesaadav, on hagi esitamine tema vastu 10 aastat hiljem pahatahtlik. Kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit ega taotlust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus tegi 20.märtsil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei esitanud kumbki pool kohtule ühtki täiendavat tõendit ega taotlust, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses nende poolt esitatud tõendite alusel.
- Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuulub VÕS RakS § 12 lg 2 alusel materiaalõigusnormina kohaldamisele laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272, mis sätestab laenulepingu mõiste ning poolte laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning TsK § 173 lg. 1, mis sätestab kreeditori kohustuse täita lepingujärgne kohustus nõuetekohasel viisil ja ettenähtud tähtajal.
- Kohus on seisukohal, et esitatud dokumentaalse tõendiga – võlakirjaga – on tõendatud, et JKon võtnud Jelena Karagjaurilt 04.07.1995.a. laenu 600.- USD ja 02.08.1995.a. veel 200.USD, seega kokku 800.- USD. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Kostja vastuväide, et ta ei ole hagejale võlgu on kohtu arvates paljasõnaline. Asjaolu, et kostja ei mäleta, et ta oleks hagejale võlakirja andnud või, et ta kahtleb sellel oma allkirja õigsuses, ei saa kohtu arvates olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus on seisukohal, et ka asjaolud, et hageja pole kostjaga 2 isiklikult ühendust võtnud või, et ta ei ole telefoni teel kostjale kättesaadav olnud, ei saa olla samuti hagi rahuldamata jätmise aluseks. See, et hageja on esitanud kostja vastu hagi peaaegu 10 aastat hiljem, ei tee esitatud hagi pahatahtlikuks nagu kostja ekslikult leiab. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 800.- ameerika dollarit, mis eesti kroonidesse ümberarvestatuna moodustab summa 10.131,36 krooni (Eesti Panga kurss 20.04.2006.a. 1 USD = 12,6642 eesti krooni).
- Hageja nõude osas mõista kostjalt välja ka viivis 5% aastas iga viivitatud aasta eest alates augustist 1996.a., s.o kokku 9 aasta eest, leiab kohus, et see hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Viivis on TsK § 191 lg 1 kohaselt leppetrahv võlgniku poolt kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise eest. Kohus on seisukohal, et pooled ei ole esitatud võlakirjas kokku leppinud ei laenu tagastamise tähtaega ega ka viivise suurust, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista. Kohtukulud
- Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 sätestatuga tuleb hageja kohtukulu riigituludesse tasutud riigilõiv - jätta võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt 1050.- krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 184,80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik 3