Tsiviilasi nr 2-06-29687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-29687 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Meelika Aava Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2008 Tallinnas Tsiviilasi OÜ Tagavara hagi Kiiu Metall Konstruktsioonid OÜ vastu 72 570 kr. ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kiiu Metall apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 13.05.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Tagavara (reg.kood 10848694), esindaja advokaat Indrek Nuut; Kostja Kiiu Metall Konstruktsioonid OÜ (registrikood 10993456), esindaja juhatuse liige Margus Soom RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 18.12.2007 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooni menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vaidluse asjaolud 17.10.2006 esitas OÜ Tagavara hagi Kiiu Metall Konstruktsioonid vastu 72 570 kr. ja kõrvalnõuete väjamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt metallkonstruktsiooni purjelaeva Nina-1 veest väljatõstmiseks, et teostada remonditöid. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele maksis hageja 01.12.2005 tööde eest ettemaksu summas 72 570 kr., mis moodustab kogu töö maksumusest poole. Ülejäänud summa pidi hageja suulise kokkuleppe alusel maksma pärast kostja poolt tööde lõpetamist. Kostja ei ole teatanud omapoolsest lepingust taganemisest või asjaoludest, mis taksitaksid tal lepingut õigeaegselt täita. Vastavalt kostja poolt esitatud tööde teostamise graafikule, mille kostja esitas hagejale elektroonilisel teel, kohustus kostja purjelaeva tõsterakise valmis tegema 7 päeva jooksul alates raha laekumisest kostja arvele vastavalt esitatud arvele. Lõplik montaaž kaldal pidi võtma aega kaks päeva ning kraana ettetellimine vähemalt kümme tööpäeva, s.t. 21.12.2005 oleks pidanud kostja oma lepingulise kohustuse olema täitnud. Nimetatud graafikust kostja kinni ei pidanud. Kostja ei ole hagejale mitte midagi üle andnud ega mingit teenust osutanud. Kuna hagejale oli oluline võimalikult kiiresti purjelaev üles tõsta, kasutas hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 105 tulenevat õiguskaitsevahendit ja taganes pooltevahelisest lepingust. Hageja on kostjale oma õigusest saada tagasi makstud rahasumma ka teatanud, aga kostja on keeldunud selle tagastamisest. Hageja palus VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamist 72 570 kr ning saadud viljade ja viivitusintressi VÕS § 113 ja § 94 järgi raha saamisest alates kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt tööde teostamise graafikule võttis hageja tööde finantseerimiskohustuse ja vastavalt esitatud arvele oli see summas 145 140 kr., millest hageja tasus vaid 50%, kuigi kohustus oli tasuda 100%. Kostja ostis selle eest vajaminevad materjalid. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei kandnud hageja kostjale ülejäänud arves märgitud poolt raha. Kostja peatas selle tõttu töö. Finantseerimise osas ei olnud suulisi kokkuleppeid. Arve on hageja esindaja viseerinud. Kostja ei ole alusetult rikastunud, raha eest on ostetud materjali. Kostja ei saanud tellimust täita, sest hageja ei esitanud vajalikke tõsterakise jooniseid ja eskiisjoonise tegemine ei olnud kostja kohustus. Maakohtu otsus 18.12.2007 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis hageja kohtukulud 95% ulatuses kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad leppisid 2005 novembris kokku, et kostja valmistab tõsterakise hagejale purjelaeva Nina-1 veest väljatõstmiseks. Pooled vaidlesid selle üle, millised olid tellitava töö eest maksmise tingimused, kuivõrd hageja leidis, et pooltel oli kokkulepe 50% ulatuses ettemaksu tegemiseks ning 50% tuli tasuda pärast töö valmimist. Kostja leidis, et tasuda tuli ette 100% ehk arvel märgitud 145 140 kr. Vaidlust ei olnud selles, et 50% ehk 72 570 kr. tasus hageja töö eest ära. Kostja tugines tööde teostamise graafikule ja arvele. Arve kohaselt tuli maksta 145 140 kr. Jaan Kõrsmaa, kes oli lepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, ütluste kohaselt toimus lepingu sõlmimine suuliselt ning et tema leppis kostjaga kokku, et enne töö tegemise alustamist tasub hageja kostjale 50% ja siis, kui laev on välja tõstetud, ülejäänud 50%. Varasemaid ärilisi suhteid kumbki pool ei ole kinnitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei esitanud kostja ka mingit pretensiooni ülejäänud 50% ulatuses raha tasumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejalt nõudnud ülejäänud 50% kokkulepitud tasust ehk 100% lepingu järgi maksmist. Arvestades tunnistaja ütlusi, lepingu olemust ja eesmärki, hageja poolt pärast lepingu sõlmist raha 50% ulatuses tasumist ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud pretensiooni esitamist ülejäänud 50% ulatuses raha saamiseks, leidis kohus, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja tasub pärast lepingu sõlmimist ja arve esitamist mitte kogu töö eest täies ulatuses vaid teeb ettemaksu 50% ulatuses, ning ülejäänud 50% tasub tasub pärast töö valmimist, s.o. laeva ülestõstmist. Selline lepingu tingimuse tõlgendamine on kohtu arvates kooskõlas VÕS § 29 lg 5 p 1,3,4, lg 6 ning on kookõlas töövõtulepingu regulatsiooniga VÕS § 635 lg 1, 636 lg 1, 634 lg 3,5 järgi. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.