Obsah (6)

§ 95§ 68§ 80§ 82§ 90§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18470 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2007 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi RDT Invest OÜ hagi Leviveod OÜ vastu omandiõ

§ 95

lg 3 kohaselt, et asi ei oleks omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Kostja tugineb oma vastuses

§ 95lg-le 1.

kuid

§ 95

lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Hageja RDT Invest OÜ jääb hagiavalduses esitatud väidetele kindlaks ning palub kohtul hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et 10.10.

1. ostu-müügilepinguga (tl 79 müünud OÜ Parila Auto temale kuuluva veoauto Scania 143 M, väljalaseaasta 1989, reg. number 793 APT Sierra Invest OÜ-le hinnaga 118 000 krooni. Ostu- müügilepingust ei nähtu, millal omand vara omandajale üle läheb. 10.10.2002.a oli OÜ Parila Auto poolt R O´le väljastatud volikiri sõiduki Scania 143 ML, reg. numbriga 793 APT kasutamiseks (tl 145). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 10-11, 107-110) nähtub, et hageja on tasunud OÜ Parila Auto ajavahemikus 10.10.2002.a kuni 28.04.2003.a veoauto Scania eest kokku 118 000 krooni. 29.04.
2. väljastas OÜ Parila Auto volikirja (tl 152), millega volitas E K´t nende nimel tegema autoregistri toiminguid veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT, ostu-müügi tehingul. 27.08.2003.a väljastas OÜ Parila Auto volikirja (tl 153), millega volitas R O´t nende nimel tegema autoregistri toiminguid veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT, ostu-müügi tehingul. 26.09.2003.a tunnistas OÜ Parila Auto tulenevalt Tema ja OÜ Sierra Invest vahel sõlmitud veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT ostu-müügilepingule 10.10.2002.a kehtetuks OÜ Parila 4 Auto poolt R O´le 27.08.2003.a ümberregistreerimiseks autoregistris (tl 15). väljastatud volikirja eelnimetatud veoauto 23.09.2003.a sõiduki ostu-müügi (omanikuvahetuse) lepingu (tl 67) kohaselt on Parila Auto (esindaja R O) müünud sõiduki Scania R 143 ML, registrimärgiga 793 APT, R O. Toimiku kirjalikes materjalides tõendite (tl 72) kohaselt on R O müünud eelnimetatud sõiduki 18.10.2003.a E N´ele. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses on vaidlusaluse sõiduki omanikuna registreeritud alates 21.02.2004.a R O, alates 14.05.2004.a J S (V) ning alates 28.01.2005.a OÜ Katariina Transport (tl 76 – 97). 23.09.2004.a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 137- 140) kohaselt veoauto Scania R 143ML reg nr 793 APT omaniku vahetuse vormistamisel R. O poolt ARK Põlva büroos 23.09.2003.a puudus R.O teos kuriteokoosseis KaRS § 209 lg1 järgi tahtluse puudumise tõttu, s t ta ei saanud varalist kasu pettuse teel, sest ta väidetavalt tasus esimese sissemakse 30 000 krooni ulatuses auto eest ja teenuse osutamisega oli ta ülejäänud auto maksumuse tasa teeninud, lisaks omas ta selleks toiminguks kehtivat volikirja auto seniselt omanikult OÜ-lt Parila Auto. Samuti puudus R. O teos kuriteokoosseis KarS § 201 lg1 järgi, s.o. võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises kuna eelnimetatud asjaoludel ta ei pidanud võimalikuks, et tal ei ole õigust autot oma nimele vormistada.

§ 68

lg1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle; omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ning lg 3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.

§ 80

lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

§ 82

lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ning lg 2 kohaselt kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.

§ 90

lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

§ 92

lg 1 vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

§ 95

lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma ning lg 3 kohaselt omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. TsÜS § 139 kohaselt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 kohaselt andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on liiklusregistri kannetel informatiivne, mitte omandiõigust tõendav tähendus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 5 Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asjas ei ole vaieldamatut tuvastamist leidnud, et veoauto Scania 143 M, registrimärgiga 793 APT valdus oleks hageja valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Asja materjalidest (tl 141-151) nähtub, et veoauto Scania 143 M reg number 793 APT oli vastavalt hageja ja R O vahelisele kokkuleppele antud kasutada R O. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskne omandamine on derivatiivne omandamisviis, kuna see rajaneb valduse üleandmisel ja teise isiku omandi lõppemisel, kuigi omand ei kuulunud võõrandamise hetkel võõrandajale. Omandaja on heauskne, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vastavalt TsÜS §-le 139 ja

§ -le 35 eeldatakse ka omandaja heausksust ja pahausksust peab tõendama omandamise vaidlustaja. Heauskselt omandajalt ei saa enam asja omandi kaitse nõudega välja nõuda. Selline heauskne omandamine on võimalik siis, kui asi on esialgse omaniku käest läinud tema tahte kohaselt, s.o. omanik andis vallasasja kasutada, kasutaja võõrandas aga heausksele kolmandale isikule, kellelt kasutada andja ei saa enam asja välja nõuda, sest omanikuna asja välja andes võtab ka endale ka asja pahauskse võõrandamise riisiko. Kui selline heauskne võõrandamine on toimunud, on see lõplik. Seega ei anna antud asjas asjaolu, et OÜ Parila Auto ja R O poolt toimus veoauto õigustamatu käsutus, hagi rahuldamiseks alust. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oli pahauskne, st et ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal (OÜ Katariina Transport) ei olnud õigust omandit üle anda. Hageja poolt viidatud asjaolu, et hageja pole kriminaalasja materjalidest olevat R O poolt esitatud arvet saanud, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Hageja on esitanud nõude mõista vaidlusaluse veoauto valdus välja igakordselt valdajalt hagejale. Seega on nõue sisuliselt esitatud kolmanda isiku vastu. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et nõue peab olema suunatud kostja vastu (TsMS § 205 lg 2). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt väljatoodud asjaolud ja tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403 hagiavalduse rahuldamata. § 434, § 442, § 452 § 632 jätab kohus Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 19. oktoobril 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuuluvad hagejalt kostjal kasuks kooskõlas TsMS § 61 lg1 väljamõistmisele viimase vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud summas 3186 krooni. Helgi Vinni Kohtunik : 6