) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 27.06.2005.a. esitas OÜ Ahagi AAi vastu 8672,30 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 03.05.2002.a. kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 4336,15 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS Tele2 Eesti nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4336,15 krooni. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a.) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 4336,15 krooni, viivised 4336,15 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 700 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 433,61 krooni. MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus koos sellele lisatud tõenditega hagiavalduses märgitud aadressilt XXX on kohtule tagastatud, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Rahvastikuregistris kostja elukoht puudub. Maksuja Tolliametist ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist on kohus saanud andmed, mis ei võimalda samuti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politseiasutusele on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 27.03.2006.a kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, samuti mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukuludena riigilõivu 700 2 krooni, õigusabi kulu 433,61 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise kulu 200 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. 27.03.2006.a toimunud kohtuistungil selgus, et põhivõla hulka kuulub leppetrahv, mille suurus on 1500 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile kui nõude aluseks olevale asjaolule ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse viis, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.
lg 1 kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi varjatud esitamisel ei ole nõude rahuldamine nimetatud alusel võimalik. TsK § 194 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur võrreldes krediitori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Hagiavalduse järgi tekkis võlgnevus 2002.a mais, kusjuures hagi on võlgnevuse väljamõistmiseks alles 2005.a juunis (seega ebamõistlikult hilja) esitatud. Kohtuistungil soovis hageja esindaja viivist põhivõla summani vähendada. Viidatu on kohtu hinnangul ka mõistlik. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2836,15 krooni ja viivis 2836,15 krooni, kokku summas 5672,30 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.
lg 1 teise lause kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 283,61 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast ning väljaandes 3 Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 903,61 krooni.
p 5 (kuni 31.12.2005.a kehtinud) kohaselt on asja läbivaatamisekulud postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Tulenevalt
lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse postikuluna 64,30 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.