Kohus ,kuulanud ära hageja esindaja seletuse kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid Hagimaterjalidest nähtuvalt on Q GSM leping nr.10112799 sõlmitud 03.03.2001 a.mitte hageja pool näidatud Tele2 Eesti AS ja kostja vahel ,vaid kostja ja AS Ritabell vahel. Kanne AS Ritabell ärinime muutmiseks Tele2 Eesti AS –ks on äriregistrisse kantud 20.04.2001 a. Ettemaksu arvest nr.T7 01839 03.03.2001 tulenevalt on kostja tasunud AS-le Ritabell 145 krooni,s.h.liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni Motorola M3888 eest 1 kroon. Hagile lisatud AS Ritabell arvelduste osakonna poolt 10.06.2001 dateeritud väljatrükk allkirjastamata teatest ,ei tõenda lepingu ennetähtaegset lõpetamist AS Ritabell poolt,kuna AS Ritabell eksisteeris äriühinguna kuni 20.04.2001 a. Tele2 Eesti AS saldo kinnitusest ja hageja väidetavalt 01.06.2005 a. kostjale väljastatud allkirjastamata võlateatisest nähtuvalt, on hageja ,viidates arvele nr.11731755 10.08.2001 a. ,arvestanud kostja põhivõlaks telefonimaksed 748.91 krooni ja kõneteenuste eest 1527.71 krooni,kokku summas 2276.62 krooni .Nimetatud arvet ei ole lisatud. Hageja esitatud arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kõneteenuste hinna hulka kuumaksed pärast lepingu lõpetamist alates 10.07.01-09.08.02 summas 511.68 krooni , leppetrahvi 847.46 krooni ja teenuse peatamise eest 50.85 krooni ,millele lisanduvad käibemaksud.Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele ,mis on tekkinud enne 01.07.2002 ,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba mais 2001 a.,kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005 a. ,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõla ulatuses .Viidatu on kohtu hinnangul ka mõistlik.Kirjaga 23.03.2006 a vähendab hageja viivist veelgi 1000 krooni võrra ,nõudes viivise tasumist põhivõla 1276.62 krooni ulatuses. Hageja loeb lepingu lõppenuks 09.07.2001 a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 612.87 krooni ( 438.55+129.32+45). Kohus leiab,et kostjalt tuleb Mobiiltelefoniteenuste kasutamise üldtingimuste p.8.1 lähtuvalt välja mõista ka leppetrahv 1000 krooni teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue kuumaksu saamiseks pärast lepingu lõpetamist põhjendatud ega tõendatud,mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p.5.1.12 kohaselt oli AS-il Ritabell õigus peatada või lõpetada leping.Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud,leping kostjaga on lõpetatud. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata maksete katteks 612.87 krooni,viivis põhivõla ulatuses 612.87 krooni,leppetrahv 1000 krooni,kokku 2225,74 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni.
p.2,§ 52 p.5,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 31.70 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 50 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.