← Eesti

3-08-256/14

Obsah (4)§ 28§ 19§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-256 Haldusasi V.N..’i kaebus Kernu Vallav

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

  1. 08.02.2008 sai kohus V.N..’i kaebuse Kernu Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 575 osaliseks ja 02.01.2008 korralduse nr 1 täielikuks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt korraldab V.N.. volituse alusel Kase kinnisasjal planeerimistoiminguid. 01.11.2005 taotles V.N.. Kernu Vallavalitsuse korraldusega nr 427 kinnitatud projekteerimistingimuste alusel vallalt kooskõlastust sauna püstitamiseks ja hoonete paigutamiseks Kase kinnistule, esitades selleks nõuetekohase eskiisi. Kernu Vallavalitsus jättis taotluse rahuldamata ja andis 16.10.2007 välja korralduse nr 575, millega ühtlasi muutis 01.11.2005 korraldusega nr 427 kehtestatud projekteerimistingimusi, kehtestades Kase kinnistule hoonestusala ning lubades püstitada hooneid üksnes nimetatud hoonestusalale. Kaebaja esitas viidatud korralduse osaliseks 1 tühistamiseks nr
  2. vaide, mille vastustaja jättis rahuldamata 02.01.2008 korraldusega
  3. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimuste muutmist ja hoonestusala kehtestamist ei ole põhjendatud. Viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 punktile 33 leiab kaebuse esitaja, et miljööväärtusliku hoonestusala kehtestamise õigus on ainult vallavolikogu pädevuses ning seega on vallavalitsus oma pädevust ületades toonud projekteerimistingimuste muutmise põhjendusena välja avaliku huvi Muusika küla miljööväärtuslike alade säilitamise vastu.
  4. Samuti leiab kaebaja, et vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, millise avaliku huvi alusel on ehitustegevus kinnisasjal lubatud ainult hoonestusala piires, kuigi terve kinnistu on elamumaa sihtotstarbega ja üle nelja korra suurem kehtestatud ehitusalast. Ka heidab kaebaja ette, et vallavalitsus ei ole arvestanud maaomaniku huvide ning planeeringu läbiviija poolt juba tehtud kulutustega ning ei ole arvestatud alternatiivsete valikuvõimalustega, võtmata arvesse ka katastriüksuse suurust ja sihtotstarvet.
  5. Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et vallavalitsus kehtestas elamu püstitamiseks kriteeriumid, mille kohaselt elamu ei tohi paikneda kaugemal kui 30 meetrit metsa piirist ja seejuures 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule püstitatud elamust ning kõik ülejäänud hooned, sealhulgas majandushoone ja saun, peavad moodustama elamuga ühtse kompleksi. Kaebaja väitel ei ole vallavalitsus näidanud, millisel õiguslikul alusel on kehtestatud kohustus ehitada elamu 75-90 meetri kaugusele naaberkinnistule püstitatud elamust.
  6. Kaebaja leiab, et Kase katastriüksuse kohta ei ole õige kasutada mõistet põld, põllumaa või puisniit, kuna tegemist on tervikuna elamumaa sihtotstarbega maaga. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et kõnealusele katastriüksusele ei saa kehtida põllumaa kohta sätestatud kitsendused, hoolimata vaideotsuse väitest, et nimetatud maad kasutatakse hetkel põllumajanduslikul otstarbel. Samuti toob kaebaja välja, et juba katastriüksuse sihtotstarbe määramisel elamumaaks tuvastati kooskõla 11.02.2003 Harju maavanema korraldusega nr 356-K kehtestatud teemaplaneeringuga, mistõttu on vaidlustatud vallavalitsuse korralduse põhjendustes teemaplaneeringule viitamine alusetu.
  7. Ka leiab kaebaja, et Kernu valla ehitusmääruse p 25.3 ei ole aluseks Kase katastriüksuse projekteerimistingimuste muutmiseks, sest laieneb ainult neile katastriüksustele, millele üldplaneeringuga rohelisele võrgustikule kehtestatud ehituspiirangud teevad elamu püstitamise nimetatud katastriüksusele võimatuks. Kaebaja väitel ei ole aga Kase kinnistule üldplaneeringuga kehtestatud rohelisest võrgustikust tulenevaid kitsendusi, mis teeksid elamu püstitamise katastriüksusele võimatuks, Kase katastriüksus ei paikne tuumikalal, see ei ole rohevõrgustiku konfliktala, seal ei kehti Natura 2000 piirangud ega muud ehitustegevust objektiivselt võimatuks tegevad tegurid. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et Kernu Valla üldplaneering kehtestati 13.10.2005 Kernu Vallavolikogu otsusega nr 40 ning kehtis seega enne Kase kinnistut puudutavate projekteerimistingimuste kehtestamist 01.11.2005 korraldusega nr 427 ning seega sai ja pidi vallavalitsus üldplaneeringust tuleneda võivate piirangutega arvestama juba eelnimetatud projekteerimistingimuste kehtestamisel.
  8. Kaebaja väidab samuti, et Kase katastriüksus paikneb rohelise võrgustiku koridoris, elamuehituseks planeeritud piirkonnas, milles on majandustegevus, sh ehitustegevus lubatud ning seda kinnitab ka Kernu valla üldplaneeringu kaart. Samuti märgib kaebaja, et Kase kinnistule ei laiene üldplaneeringu punktist 3.1 tulenev kitsendus ning seega ei saa ka sellele sättele viidates projekteerimistingimusi muuta. Kaebaja toob välja, et kuna viidatud üldplaneering jõustus enne Kase kinnistu projekteerimistingimuste kehtestamist, siis ei kehti üldplaneeringu punkti 3 kohaselt piirangud elamutevahelisele kaugusele ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse pindalale. 2
  9. Õiguslikult põhjendamata on kaebaja hinnangul jäetud ka katastriüksusele mitme elamu rajamise õiguse kitsendamine ning ei selgu, kuidas kahjustab kahe elamu rajamine Kase kinnistule rohevõrgustikku. Kaebaja märgib, et rohevõrgustik ei ole reservaat ega kaitseala ning ühele õuealale kahe elamu rajamine ei tekita muule keskkonnale täiendavat koormust, vaid järgib Eesti traditsioonilise kolme põlvkonna kooselamise ja seega peresisese toetamise põhimõtet. Kaebus esitaja märgib, et ka Harju Maakonna teemaplaneering ei sea Kase kinnistule kahe elamu ehitamiseks piiranguid. Viidates teemaplaneeringu punktidele 2.1.1 ning 2.2 leiab kaebaja, et koridorialadel ei ole elukondlikku tegevust piiratud ja rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus on lubatud.
  10. Veel leiab kaebaja, et Kernu valla üldplaneeringu punkti 3.
  11. alapunkti 2 sõnastust „kui seal on juba rohkem kui üks elamu“ tuleb mõista selliselt, et uusi elamuid ei saa juurde ehitada, kui ühtses kompleksis on juba kaks või rohkem elamut ning kahe elamu ehitamist ei saa rohevõrgustiku koridoris paikneval elamumaal sellele sättele viidates keelata.
  12. Kaebuse esitaja toob välja, et ta on õiguspäraselt lähtunud oma tegevuses vastustaja poolt varem väljastatud projekteerimistingimustest ja tal on seetõttu õiguspärane ootus, et need jäävad kehtima. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja põhjendanud piirangute vajalikkust, vaid on üksnes viidanud tekkivale kahjule, tõenäolise ja ärahoitava kahju iseloomu, ulatust või sisu selgitamata. Samuti ei ole vastustaja kaalutlusõiguslikult hinnatud kahe olulise huvi – miljööväärtuse ja traditsioonilise elamukoosluse võimalikku positiivset koostoimet.
  13. Ka leiab kaebaja, et üle on tähtsustatud väidetav avalik huvi miljööväärtuslikule vaatele avaral endisel põllumassiivil. Kaebaja on seisukohal, et miljööväärtust täiendavad ühtset õueala ümbritsevad palkehitised, milles elavad koos kolm põlvkonda, kes kasutavad õueala ümbritsevat maad nii hobusekoplitena kui ka aedviljamaana ja hoiavad seda kohta elus ning traditsioonidele avatuna.
  14. Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades jäi kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses toodud väidete juurde, ning rõhutas iseäranis, et Kase kinnistu sihtotstarbe muutmisel arvestati nii teemaplaneeringu kui ka Kernu valla üldplaneeringuga ning seega ei saanud sealt tulenev saada ilmsiks hiljem. Samuti märgib kaebuse esitaja, et ta on vastustajale esitanud 27.09.2006 selgesõnalise avalduse selle kohta, et kavatseb Kase kinnistule ühtsesse kompleksi rajada kaks elamut, ent vastustaja ei piiranud avalduse saamisest arvates mõistliku aja jooksul ühegi omavalitsuse õigusaktiga ja kehtiva õigusega kehtestatud korras kaebuse esitaja õigust jätkata kavandatud projekteerimistegevust, mistõttu hilisem projekteerimistingimuste muutmine kaebuse esitaja kahjuks ei ole millegagi õigustatud. Viimaks tõi kaebuse esitaja välja, et vastustajaga peetud läbirääkimistel väitis vastustaja esindaja, et vastustaja on nõus lubama ridaelamu või kahepereelamu rajamist, kuid mitte mingil juhul kahe elamu rajamist ühele õuealale ning väitis ka seda, et täiendava elamu koera haukumine võib oluliselt piirata rohevõrgustiku alal loomade rahu ja liikumist, kuigi kaebuse esitaja ei ole mõelnudki koera soetamisele. Kaebuse esitaja leiab, et kitsenduste tegelikuks ajendiks on kaebuse esitaja kunagise naabri esitatud rahuldamata vastuväited ning nüüd vallaametnikust perekonnatuttava kasutamine oma subjektiivsete huvide rahuldamiseks. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  15. Vastustaja vaidleb V.N..’i kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab esiteks, et kitsendused, mis puudutavad ehitamist Muusika küla põldudele, kehtivad Kase katastriüksusele ka peale Kernu Vallavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 51 elamumaa sihtotstarbe määramist. Samuti märgib vastustaja, et Kitsenduste eesmärgiks on Muusika küla kui väärtusliku maastiku, mitte aga kui miljööväärtuslikku hoonestusala kaitsmine ning kuna vallavalitsus ei ole oma 16.10.2007 korraldusega nr 575 kehtestanud miljööväärtuslikku hoonestusala, siis ei saa rääkida ka KOKS § 22 lõikes 1 punktis 33 sätestatud volituste ületamisest.
  16. Vastustaja selgitab, et tulenevalt teemaplaneeringust on Kernu Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 40 kehtestatud Kernu valla üldplaneeringu ja Kernu Vallavolikogu 27.11.2003 määrusega nr 20 kehtestatud Kernu valla ehitusmäärusega kehtestatud ehituspiirangud Muusika külas suunatud hajaasustuse ja avarate põllumaastikuvaadete säilitamiseks. Vastustaja väitel kehtisid ehitusmääruse punktidest 4.2.1 ja 7.2.
  17. tulenevad ning Vallavolikogu 19.05.2005 määruse nr 11 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine" punktist 1.8 tulenev täpsustatud piirang Muusika külas ajal, kui vallavalitsus oma 01.11.2005 korraldusega nr 427 määras projekteerimistingimused Kase kinnistule ning seda seetõttu, et kinnistu asub kogu ulatuses põllumassiivil, mis on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) ning külgneb Vana Pärnu ehk Ääsmäe-Kernu maanteega, kogu Kase kinnistu, millel täna ei asu ühtegi ehitist, on täielikult vaadeldav nimetatud maanteelt ning lisaks on kõnealuse põllumassiivi harimise eest 2007 aastal makstud põldu kasutavale Arvo Kraamile PRIA poolt ühtset pindalatoetust ja põllumajandustoetust.
  18. Vastustaja peab ebatäpseks kaebuse esitaja väidet, et koos Kase katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisega tuvastati ka vastuolu puudumine teemaplaneeringuga, kuna sihtotstarbe muutmisel hinnati vastavust teemaplaneeringule ainult selles osas, mis puudutab Muusika küla kui algupärast ajastumaastikku ning volikogu lähtus sihtotstarbe muutmise kohta otsuse tegemisel teadmisest, et kinnistule soovitakse püstitada üks elamu ja mitte kaks ning rohkem kui ühe elamu püstitamise soovi korral võinuks otsus olla teistsugune.
  19. Ka leiab vastustaja, et Kase katastriüksuse paiknemine rohevõrgustikul selgus alles 01.01.2006 jõustunud üldplaneeringu koostamisel, sest teemaplaneeringu kaardi mõõtkava ei võimaldanud rohelise võrgustiku piire looduses kindlaks määrata, küll aga võimaldas seda üldplaneeringu aluskaart.
  20. Järgnevalt märgib vastustaja, et Kase katastriüksus asub rohekoridoris ning olukorra hindamisel ei saa lähtuda ainult ühest katastriüksusest ja selle suurusest, vaid arvesse tuleb võtta kogu olemasolev ja kavandatav asustus rohekoridoris, mistõttu on suur oht, et elamuehitusega Ääsmäe-Kernu maanteega külgnevatel kinnistutel lõigatakse kõnealune rohekoridor läbi. Vastustaja väitel ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et Kase katastriüksus paikneb rohelise võrgustiku koridoris elamuehituseks planeeritud piirkonnas ning seda ei kinnita ka üldplaneeringu kaart.
  21. Vastustaja selgitab, et Kernu Vallavalitsuse 01.11.2005 korraldusega nr 427 punktis 2.3 on antud üksnes tingimuslik võimalus projekteerida ühtsesse kompleksi ka kaks elamut, kui mõlemad jäävad naaberkinnistutel asuvatest ja projekteeritavatest elamutest kaugemale kui 150 meetrit ning juba 05.10.2006 kirjaga nr 7-2.4/1199 teatas vallavalitsus kaebuse esitajale, et Kase kinnistule ei ole võimalik kahte elamut püstitada, kuna 150-meetrist vahekauguse nõuet ei ole võimalik täita, rääkimata üldplaneeringus rohevõrgustikule kehtestatud 300meetrise vahekauguse nõude täitmisest ning et lähtudes eesmärgist tekitada rohevõrgustikule võimalikult väikest kahju, peab ta õigeks ehitada Kase ja Tamme kinnistutele elamud 4 suhteliselt lähestikku. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et vallavalitsuse 05.10.2006 kirjal nr 7-2.4/1199 puuduvad haldusakti tunnused ja seda ei saa lugeda haldusakti muutmise dokumendiks. Vallavalitsus on aga seisukohal, et projekteerimistingimuste määramise korraldust ei olnud vaja muuta, sest kahe elamu püstitamist 01.11.2005 korraldus nr 427 otseselt ja ühemõtteliselt ei lubanud.
  22. Vastustaja arvamuse kohaselt ei oma punkti 2.3 kehtetuks tunnistamise osas tähendust väide, mille kohaselt üldplaneeringu punktist 3.1 tulenev kitsendus ei laiene Kase kinnistule. Nimelt väidab vastustaja, et punkti 2.3 kehtetuks tunnistamine ei muuda asjaolu, et selles sisaldunud tingimust kahe elamu püstitamiseks ei olnud võimalik täita ning projekteerimistingimuste punkti 1.15 muutmise vajadus tulenes ülekaalukast avalikust huvist rohevõrgustiku ja põllumaastikuvaadete säilitamiseks.
  23. Samuti leiab vastustaja, et üldplaneeringus sisalduv põhimõte, et piirangud elamutevahelisele kaugusele ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse pindalale ei kehti juhul, kui projekteerimistingimused on määratud enne üldplaneeringu jõustumist, ei ole prioriteetne teiste üldplaneeringus sätestatud valla ruumilise arengu tingimuste ees, mis peavad tagama keskkonna säästva ja tasakaalustatud arengu ning järelikult tuleb diskretsiooni teostamisel arvestada kõigi üldplaneeringust tulenevate tingimustega, sh rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamisega. Vastustaja väitel hoonestusala ja kitsenduse, mille kohaselt peab kavandatav elamu paiknema 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule tänaseks püstitatud elamust, kehtestamine sellest lähtubki. Kitsendus, et elamu tuleb paigutada metsa serva teenib maanteelt avaneva avara põllumaastikuvaate säilitamise eesmärki, ja kehtib Muusika külas põldudele püstitatavate elamute suhtes juba alates 01.06.
  24. Vallavalitsus möönab, et nõue elamu püstitamiseks mitte kaugemale metsa servast kui 30 meetrit, pidanuks sisalduma 01.11.2005 määratud projekteerimistingimustes, kuid on sealt kahetsusväärsel kombel välja jäänud. Vastustaja väitel on nii õiguslikud kui faktilised asjaolud 01.11.2005 toimunud projekteerimistingimuste määramisest arvates muutunud: üldplaneering jõustus 01.01.2006, ehitusmääruse punktis 25.3 on volikogu 19.04.2007 sätestanud, et rohevõrgustikul paiknevale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele on vallavalitsusel õigus lubada vaid ühe elamu püstitamist; Kase katastriüksusele projekteerimistingimuste määramise ajal tuli lähtuda ka 150-meetrisest elamutevahelisest kaugusest; püstitatud on elamu Kase kinnistust lõuna poole jäävale Tamme kinnistule ning suurenenud on ka hoonete arv Nuhja kinnistul.
  25. Viimaks märgib vastustaja, et kehtiv õigus ja õiguslik praktika ei võimalda käsitleda isiku õigust ehitada iseseisva põhiõigusena ning ehitamisele piirangute seadmine avalikes huvides eeldab, et need avalikud huvid tugineksid seaduses fikseeritud legitiimsetele eesmärkidele ning oleksid põhjendatud. Vastustaja väitel on käesoleval juhul eesmärgiks mitte lubada ehitustegevusega läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori ja kaitsta Muusika küla kui algupärase ajastumaastiku vaateid legitiimne ja põhjendatud ning kaebuse esitaja õigust ehitada ei riivata enam kui avalikud huvid nõuavad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  26. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised:
  27. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune Kase kinnistu on sihtotstarbelt elamumaa, millel hetkel ei ole ühtegi ehitist; et kinnistu asub vastavalt Kernu valla üldplaneeringule rohekoridoris; kogu kinnistu paistab Vana Pärnu maanteelt, et Kase kinnistu harimise eest on 2007 aastal makstud põldu kasutavale A. K.ile PRIA poolt ühtset pindalatoetust ja põllumajandustoetust. 5
  28. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas Kernu valla ehitusmääruses kasutatud mõistet põld saab kohaldada vaidlusaluse Kase kinnistu puhul; kas vaidlustatud projekteerimistingimuste väljastamisega muudeti teemaplaneeringut; kas vastustaja on rikkunud kaebuse esitaja usalduse kaitset; kas vastustajal oli alust kehtestada hoone püstitamiseks piirang ehitada see kuni 30 meetri kaugusele metsa piirist ja 75-90 meetri kaugusele Tamme kinnistule püstitatud elamust; ja selle üle, kas volikogu andis algselt (so 01.11.2005) kaebuse projekteerimistingimused õiguse ühe või kahe hoone rajamiseks.
  29. Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus on kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-25-02 (p 16) öelnud, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumites muuta. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks.
  30. HMS § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud, kusjuures põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel on haldusakt antud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte mõni teistsugune otsustus.
  31. Mis puutub kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti kohtulikku kontrolli, siis vastavalt

§ 19

lõikele 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktile esitab nõuded HMS § 4, mille lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib, kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et haldusorgan on tehtud otsust hoolikalt kaalunud ning et need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on veenvad, loogilised ja seetõttu ka õiguspärased. Eelkõige märkis vastustaja vaidlustatud korralduses õigustatult, et taotletavad projekteerimistingimused ei vastaks vallas kehtivale (01.01.2006 jõustunud) üldplaneeringule ja Kernu valla 6 ehitusmäärusele. Kohus leiab, et väljastatud projekteerimistingimused on kooskõlas omandipõhiõigusega (PS § 32) ja ei riku kuidagi proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebuse esitaja usalduse kaitset.

  1. Vastustaja märkis vaidlustatud korralduses, et kaebaja taotletav hoonetepaigutus ei vasta esiteks Kernu valla üldplaneeringule (jõust. 01.01.2006) ja teiseks Kernu valla ehitusmääruse (jõust. 01.01.2004) puntkile 7.
  2. Vastustaja pädevus projekteerimistingimuste väljaandmiseks tuleneb ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 19 lõikest 3: projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral.
  3. Esmalt märgib kohus, et kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad projekteerimistingimused ei anna isikule igavest õigust nende alusel ehitusõigust teostama asuda. Kaebuse esitajale väljastati eelmised projekteerimistingimused Kernu Vallavalitsuse 01.11.2005 korraldusega. Korralduse punktis 3 oli ühtlasi määratud projekteerimistingimuste kehtivus: kuni 01.11.
  4. Vaidlustatud korralduses on vastustaja projekteerimistingimuste kaheaastase kehtivusaja tühistanud, kuna EhS ei sätesta nende maksimaalset kehtivusaega. Samas võivad nii faktilised kui õiguslikud asjaolud muutuda (ja käesoleval juhul ongi muutunud) ning seetõttu ei saa maaomanik oma usaldusele tuginedes alati lähtuda talle väljastatud projekteerimistingimustest, kui nende kehtestamisest on möödunud aastaid. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja usalduse kaitset, kuna esmaste projekteerimistingimuste väljastamise järgselt on ehitatud Tamme kinnistule elamu, veel hooneid Nuhja kinnistule ja võetud vastu Kernu valla üldplaneering. Seega on nii faktilised kui õiguslikud asjaolud vahepeal muutunud. Ka esitas kaebuse esitaja võrreldes algsega teistsuguse taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. V. N. ei asunud enne uue taotluse esitamist (kahe aasta jooksul) oma ehitusõigust teostama, vaid esitas vallavalitsusele 04.10.2007 uue taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt soovis ta püsistada kinnistule neli hoonet: kaks elamut, sauna ja majandushoone. 01.11.2007 korraldusega oli kaebuse esitajale väljastatud projekteerimistingimused ühe elamu ja majandushoone püstitamiseks (märgitud on ka, et ühtsesse kompleksi jäämise korral on võimalik ka kahe elamu püstitamine). Seega oli uus taotlus esitatud oluliselt teistel tingimustel ja vastustajal oli kohustus kontrollida taotletavate hoonete ehitamise võimalikkust. Vastustaja on vormistanud vaidlustatud korralduse küll 01.11.2007 väljastatud projekteerimistingimuste muudatusena, kuid iseenesest on tegu täiesti uute projekteerimistingimuste väljastamisega. Seejuures ei keeldunud vastustaja projekteerimistingimuste väljastamisest, vaid esitas projekteerimistingimused elamu püstitamiseks tingimustel, mille kohaselt elamu ei tohi paikneda kaugemal kui 30 meetrit metsa piirist ja seejuures 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule püstitatud elamust ning kõik ülejäänud hooned, sealhulgas majandushoone ja saun, peavad moodustama elamuga ühtse kompleksi.
  5. Kaebajat soodustavalt sätestab ehitusmääruse punkt 25.3., et kui katastriüksustele on antud elamumaa sihtotstarve enne üldplaneeringu kehtestamist (nagu see on Kase kinnistu puhul) ning üldplaneeringut tulenevalt paikneb nimetatud katastriüksus rohelisel võrgustikul, siis on vallavalitsusel maaomaniku usaldust arvestades õigus lubada ühe elamu püstitamist katastriüksusele ehituspiiranguid arvestamata. Elamu asukoha valikul tuleb seejuures lähtuda võimalikult väikese kahju tekitamisest rohelisele võrgustikule. Ehitusmääruse punkti 7.2.3 kohaselt ei tohi Muusika külas kahe elamu vaheline kaugus olla väiksem kui 150 meetrit ja nimetatud piirang ei kehti ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes. Kase kinnistule kavandatavad hooned ei moodusta kindlasti Tamme ja Nuhja kinnistul 7 paiknevate hoonetega ühtset kompleksi. Vaidlust ei ole selles, et Kase kinnistu sihtotstarve muudeti elamumaaks enne üldplaneeringu jõustumist ja ka selles, et külgnevate Tamme ja Nuhja kinnistul paiknevate hoonete asukoha tõttu ei ole Kase kinnistule kavandatavate hoonete puhul võimalik 300-meetrise vahekauguse nõuet arvestada. Ehitusmääruse punktiga 25.7 (kehtis kuni 01.11.2007) vallavalitsusele siiski õigus lubada elamute ehitamist Muusika küla põldudele tingimusel, et ehitamine ei riku nimetatud maanteedelt avanevaid põllumaastikuvaateid ja et elamu ei tohi paikneda põllu servast kaugemal kui 30 meetrit. Vallavolikogu 19.05.2005 määruse nr 11 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine" punktis 1.8 täpsustati, et Muusika külas põllule püstitatav elamu ei tohi paikneda metsa servast kaugemal kui 30 meetrit. Sellest kriteeriumist lähtuvalt on ka vaidlustatud korralduses sätestatud, et elamu ei tohi paikneda metsa piirist kaugemal kui 30 meetrit. Vaidlust ei ole selles, et kogu Kase kinnistu, millel täna ei asu ühtegi ehitist, on täielikult vaadeldav nimetatud maanteelt.
  6. Kohus leiab, et ehkki kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, ei ole poolte väidete pinnalt põhjust kahelda selles, et kinnistul asub üldplaneeringu ja ehitusmääruse tähenduses põllumassiiv ja/või puisniit. Eelkõige kinnitab seda asjaolu fakt, et Kase kinnistu harimise eest on 2007 aastal makstud põldu kasutavale A. K.ile PRIA poolt ühtset pindalatoetust ja põllumajandustoetust. Kaebuse esitaja vastustaja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja andnud vaidlustatud korraldusega kaebuse esitajale projekteerimistingimused ühe hoone püstitamiseks. Vastustaja kehtestas ehitusmääruse punktile 25.
  7. tuginedes kaebuse esitaja jaoks oluliselt soodsama tingimuse: 75-90 meetri kauguse nõude Tamme kinnistule püstitatud elamust. Kriteerium 75-90 meetrit Tamme kinnistule püstitatud elamust on aga vastustaja selgituste kohaselt vajalik loomadele rohekoridoris liikumistee säilitamiseks. Nimetatud kriteerium on seaduslik ja igati kooskõlas projekteerimistingimuste eesmärgiga (EhS § 19 lg 3).
  8. Asjaolu, et Kase kinnistu on sihtotstarbelt elamumaa, ei anna õigust ehitada sellele maale elamuid vaba tahte järgi, vaid ikkagi PlanS ja EhS-ga sätestatud korras. Sellised kitsendused on kooskõlas PS §-ga
  9. Teemaplaneeringuga määratleti Muusika küla algupärase ajastumaastikuna, kus ajalooline maastikupilt on säilinud enam-vähem jälgitavana, ja väärib säilitamist sellisena. Muusika küla kohta ütleb teemaplaneering, et see on hästi säilinud põline hajaküla avarate põllumaastikuvaadete ja looklevate külateedega. Üldplaneeringuga ja ehitusmäärusega kehtestatud ehituspiirangud Muusika külas suunatud hajaasustuse ja avarate põllumaastikuvaadete säilitamiseks. Kumbki nimetatud asjaoludest ei sõltu sellest, milline on konkreetsel juhul katastriüksuse sihtotstarve. Nimetatud eesmärkidest lähtudes sätestati Kernu Vallavolikogu 30.09.2004 määrusega nr 15 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine" ehitusmääruse punktis 4.2.1, et Muusika külas on katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks 1,5 ha. Punktis 7.2.3 sätestati, et Muusika külas ei tohi kahe elamu vaheline kaugus olla väiksem kui 150 meetrit, et nimetatud piirang ei kehti ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes ja vaadete säilitamiseks ei tohi seal ehitada elamuid maanteedega (Ääsmäe-Haapsalu maantee, Vana Pärnu maantee, Kääbaste-Ruila-Laitse tee) külgnevatele põllumassiividele ja puisniitudele. Seejuures tähendavad põllud ehitusmääruses põllumassiive ja puisniite). Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, nagu oleks vaidlustatud projekteerimistingimustega muudetud teemaplaneeringut, ei ole asjakohane. Projekteerimistingimused on teemaplaneeringuga kooskõlas ja kohalik omavalitsus on oma kaalutlusõigust teostades kehtestanud kaebuse esitajale projekteerimistingimused teemaplaneeringust lähtudes (teemaplaneeringut kaebuse esitaja taotluse osas konkretiseerides). 8
  10. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vastustaja kehtestas vaidlustatud korraldusega Kase kinnistule miljööväärtusliku hoonestusala. PlanS § 8 lõike 3 kohaselt on miljööväärtusliku hoonestusala kehtestamine üheks üldplaneeringu eesmärgiks. Kaebuse esitajal on õigus selles, et KOKS § 22 lõike 1 punkti 33 kohaselt on miljööväärtusliku hoonestusala kehtestamise õigus vallavolikogu pädevuses. Üldplaneeringu p 2.12.2 kohaselt on väärtusliku maastikumiljööga alaks terve Muusika küla, mille kohta on täpsustatud, et see on hästi säilinud põline hajaküla avarate põllumaastikuvaadete ja looklevate külateedega. Vastustaja selgituste kohaselt on kitsenduste eesmärgiks Muusika küla kui väärtusliku maastiku, mitte aga kui miljööväärtuslikku hoonestusala kaitsmine. Nendes selgitustes ei ole kohtul põhjust kahelda. Sellega seoses ei ole asjakohased ka kaebuse esitaja väited, et ei ole põhjendatud, millise avaliku huvi alusel on ehitustegevus kinnisasjal lubatud ainult hoonestusala piires, kuigi terve kinnistu on elamumaa sihtotstarbega ja üle nelja korra suurem (4,99ha), kui lubatud ehituskrundi suurus ette näeb. Kuna kogu kinnistu määrati üldplaneeringuga miljööväärtuslikuks alaks, teostas vastavaid kaalutlusi volikogu üldplaneeringu kehtestamisel. Üldplaneering on kehtiv, kaebuse esitaja seda vaidlustanud ei ole.
  11. Kaebuses on esitatud taotlus ka Kernu Vallavalitsuse 02.01.2008 korralduse nr 1 tühistamiseks. Nimetatud korraldus on vaideotsus, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja vaie vaidlustatud projekteerimistingimustele. HMS § 87 lõike 1 ja lõike 2 puntki 3 kohaselt on isikul, kelle vaie jäeti vaidemenetluses rahuldamata, õigus esitada vaideotsuse peale kaebus kohtusse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul millegagi põhjendanud seda, kuidas rikub vaideotsus tema õigusi vaideesemest (korraldusest nt 575) sõltumata. Kohus leiab, et vaideotsus iseenesest kaebuse esitaja õigusi kuidagiviisi ei piira ja et kaebuse kohtusse esitamsie põhjus oli siiski korralduse nr 575 tühistamine.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus nimetatud taotlust sisuliselt läbi vaatama ja jätab selle rahuldamata. 35. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse mõista vastustajalt välja õigusabitasu summas 5286 krooni ja 40 senti.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Seega tuleb kaebuse esitaja taotlus jätta rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.