lg 6, § 132 lg 3, § 138 lg 1,5, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 3, KOS § 2 lg 2, kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt.Välja mõista KÜ- lt Papiniidu 33 reg.kood 80042099 ,aadress Papiniidu 33 Pärnu 80022 rahaline hüvitis summas 3900 ( kolm tuhat üheksasada ) krooni ja V.S.`ilt rahaline hüvitis 7800 ( seitse tuhat kaheksasada ) krooni E.P. kasuks. Jätta hagi Karin Veske vastu rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta kostjate KÜ Papiniidu 33 1/3 osa ja V.S.`i 2/3 osa kanda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 19.09.2006.a. Pärnu Maakohtule esitatud hagis palus E.P. V.S.`ilt välja mõista kahju hüvitamiseks 3000 krooni.Hagi põhjenduste kohaselt tekitasid hagejale kahju kostja korteris 1
) § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Kahju hüvitamise eesmärgiks on
lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg( põhjuslik seos).Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätesatud teisiti (
lg 1).Seega vastutab isik deliktiõiguse alusel, kui ta on pannud korda õigusvastase teo, milleks muu hulgas võib olla ka kannatanu omandi rikkumine.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.Kui hageja tõendab kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tegema kindlaks deliktilise vastutuse alused ja need kohtuotsuses kajastama. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 05.02.2008 määras kohus hagejale E.P.le ( tl 98) riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Avo Pärmann`i kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohtumenetluse käigus tunnistajate ülekuulamisel ( KÜ Papiniidu 33 esimees Helle Kaalep) selgus, et veeavariid toimusid majas 20.juunil 2006, 22.juunil 2006 ja 20.juulil 2006 ( tl.127).Korteriühistu esinaise sõnade kohaselt pöörduvad elanikud alati tema poole, kui midagi juhtub ja ta märgib märkmikku, millal midagi juhtus. 20.juunil 2006 pääses ühistu esimees kostja V. S. korterisse,kus öeldi, et vesi on üle läinud.Rääkis laste emaga, kes on korteri üürnik. 22.juunil 2006 tuli vesi torusid mööda alla kuni keldrini välja. KÜ esimees kostja S. korterisse sisse ei saanud. 20.juuli 2006 öösel purunes K.V. korteris püstiku kraan.Vesi jooksis keldrini välja, seega jooksis läbi P. korteri.Kostja S.`i korteri üürnik 2
) § 1045 lg 1 p 5 alusel s.o. kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Hagejale kahju tekitamine on tõendatud vaatlusega hageja korteris ja kahju suurus on tõendatud AS Pärnu REV hinnapakkumisega, mida kostjad ei ole vaidlustanud.
alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.Tõendamist on leidnud, et 20.juulil 2006 purunes püstiku kraan kostja K.V. `le kuuluvas korteris nr.39. Riigikohus on asunud oma lahendis nr. 3-2-1-38-05 järgmisele seisukohale: „ Korteriomandi reaalosa mõiste sätestab Korteriomandiseaduse ( KOS) § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.Eeltoodud sättest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike 3
lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsutab hüvitise suuruse kohus.
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
sätestab ühise vastutuse kahju eest ja lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.Sama paragrahvi lg 3 alusel võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kohus leiab, et kuivõrd on leidnud tõendamist veekahjude tekkimine erinevate süüdlaste poolt erinevatel aegadel tuleb kohaldada osavastutuse põhimõtet ja jagada kahju suurus 11 700 kr ( ilma käibemaksuta 3-ga = 3 900 kr) ja tulenevalt kahju tekitamise kordadest mõista KÜ-lt välja ühe veeuputuse eest 3 900 krooni ja V.S.`ilt kahe veeuputuse eest ( 2x 3900 ) 7800 krooni hüvitist hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Menetluskulud jätta kostjate kanda sama proportsiooniga. Menetluskulud koosnevad riigilõivust ja hageja advokaadi tasust 2 230 kr 20 s.Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 250 krooni.Menetluse jooksul nõue suurenes ja riigilõivu tuleb tasuda 1000 krooni.Vähemmakstud riigilõiv tuleb kostjatelt välja mõista riigituludesse.Kokku on menetluskulud : 1000 kr riigilõiv ja 2230 kr 20 s advokaadi tasu s.o. 3230 kr 30 s, millest 1/3 tuleb jätta KÜ Painiidu 33 kanda summas 1077 kr 07 s ja 2 243 kr 13 s V.S. kanda. Menetluskulud mõistab kohus välja peale otsuse jõustumist kohtumäärusega. Muude menetluskulude kohta võib TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.