HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-05-1202 (2/287-2826/05) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 5.aprill 2006 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: OÜ K hagi OÜ TRK vastu 506540,80 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: 17.märts 2006 Hageja: OÜ K (kood xxx; asukoht: xxx); Kostja: OÜ TRK (kood xxx; asukoht: xxx); Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
- OÜ K hagi OÜ TRK vastu 506540,80 krooni nõudes vastu rahuldada osaliselt: 1.1 välja mõista kostjalt OÜ TRK hageja OÜ K kasuks 372 024 (kolmsada seitsekümmend kaks tuhat kakskümmend neli) krooni ja 60 senti; 1.2 jätta hagi rahuldamata 134516 (sada kolmkümmend neli viissada kuusteist) krooni ja 20 sendi suuruses summas. Otsustused kohtukuludes ja muudes asjaoludes
- Kohtukulude osas: 2.1 Kohtukolud jätta poolte enda kanda; 2.2 välja mõista OÜ K riigieelarve tuludesse postikulu 94 (üheksakümmend neli) krooni ja 50 senti; 2.3 välja mõista OÜ K riigieelarve tuludesse postikulu 94 (üheksakümmend neli) krooni ja 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
- Selgitada: 3.1 kohtukulud riigieelarve tuludesse tasutakse rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2800049777); 3.2 kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
- Hagi sisu 1.
- Hageja nõue OÜ K on kohtusse esitanud hagi OÜ TRK vastu 506540,80 krooni 1.
- Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 13.september 2004 turvateenuste osutamise lepingud ML-199 ja ML-200 (tl 4-13). lepingute punktide 6.1 alusel kohustus kostja tasume mehitatud valve eest 45 krooni tunnis hageja poolt esitatud arvete alusel arvetel näidatud kuupäevaks. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostaja tasuma lepingute p 6.4 kohaselt viivist 2% päevas iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Samuti kohustus kostja lepingu ML-199 p 5.4 alusel tasuma hagejale leppetrahvi tema poolsel lepingu lõpetamisel kokkulepitust lühema etteteatamistähtajaga. Kostja pole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud ja võlgneb seisuga 11.aprill 2005 hagejale 297005, 40 krooni. Kostja apelleerimine varastatud tööriistade hinna ulatuses on lepingute ML-199 ja ML200põhjal hageja arvates alusetu. Kostjal on tasumata arved 5300017, 5300018, 5300052, 5300053, 5300098, 5300099, 5900003 ja 5900004 ( tl 18-25). Vaatamata meeldetuletustele (tl 1417) ei ole kostja arveid tasunud. Hageja on täiendavalt esitanud hagi täienduse, millega on nõuet suurendatud 506540,80 kroonini. Täiendavalt on esitatud arve 5900006 (tl 38 ) summas 209 535, 40 krooni. Oma vastuses kostja vastusele leiab hageja et kostja on oma võlgnevust hageja ees kinnitanud M. Helmi poolt allkirjastatud ja hagejale tagastatud saldokinnitusega (tl 31). Hageja pole pakkunud kostjale ebakvaliteetset teenust, vaid on kostja tähelepanu korduvalt juhtinud asjaoludele, et turvatöötajate arv on objektil ebapiisav. Samuti on hageja pakkunud võimalust, et kostja rendiks seadmed hagejalt ning pakkunud elektroonilise valveseadmete paigaldamist. Hageja leiab ka, et kostja pole moodustanud turvateenuste lepingute 3.7 nimetatud komisjoni. Kostja pole vara kindlustanud, võttes sellega kogu vastutuse seadmete varguste-hävimiste korral endale. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 506540 ,
- Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde.
- Kostja põhjendused 2.
- Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu. 2.
- Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt 13.september 2004 sõlmitud turvateenuse osutamise lepingu ML 199 alusel teostati OÜ TRK tellimisel OÜ K poolt mehitatud valvet objektil asukohaga Xxx Tallinn. Korrektne valve toimus objektil kuni 21.jaanuar 2005, mil toimus valve ajal esimene vargus, kostja esitas kahjunõude ja pretensiooni 3.veebruar 2005 summas 45 548 krooni (tl 44). Järgnevalt kadusid tööriistad valvatavalt objektilt 4 veebruar 2005 ning kostja esitas 11.veebruar 2005 pretensiooni ja kahjunõude 123 373,70 krooni (tl 45). Mõlema juhtumi kohta on Põhja politseiprefektuuri esitatud avaldus. Nimetatud pretensioone ja kahjunõudeid kogusummas 168 921, 70 ei ole hageja kostjale hüvitanud ning seetõttu keeldus kostja ebaprofessionaalse turvateenuse eest tasuma. Kostja tegi hagejale pakkumise, et K osaliselt hüvitaks tekitatud kahju summas 143 600 krooni (tl 46) ning TRK tasub arved v.a viivised, kuid selline pakkumine lükati tagasi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata Kohtuistungil tunnistas kostja põhivõlgnevuse olemasolu hageja ees.
- Kohtu põhjendused 3.
- Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 2 3.
- Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused VÕS § 76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §101 lg1 p1 ja 6 kohaselt on võlausaldaja kohustist rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustise täitmist ja viivist Kostja põhivõlgnevuse olemasolule vast ei vaidle. Vastavalt TsMS §-le 116, kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks. Sellest tulenevalt loeb kohus poolte kohtumenetluses omaksvõetud asjaolud tõendatuteks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja põhivõlg 173 742,30 krooni, leppetrahv lepingu lühema etteteatamistähtaja järgimise eest 24 540 krooni ning viivised 308 258,
- Kohus leiab, et põhjendatud on põhivõlgnevuse väljamõistmine 173 742,30 krooni väljamõistmine kostjalt. Viiviste osas peab kohus vajalikuks märkida, et viivis (leppetrahv) on lepingu täitmise tagamise vahend ning viivis ei saa olla rikastumise vahendiks. Viivistele on vastu vaielnud ka kostja. VÕS §-de 113 ja 162 kohaselt on kohtul õigus viivist vähendada maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et mõistlikuks viivise suuruseks on põhivõlgnevusega samas suuruses olev viivis 173 742,30 krooni. Põhjendatud on kostjalt nn leppetrahvi väljamõistmine lepingu p 5.4 alusel. Kostja on lepingus võtnud endale kohustuse lepingu etteteatamistähtaja mittejärgimisel tasuda hinnavahe24 540, mis jäi täitjal lüheneva perioodi tõttu saamata. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 372 024,6 krooni Kohus leiab, et kostja väited ebaprofessionaalse turvateenuse eest mitte tasumiseks ei ole asjakohased. Vaatamata asjaolule, et kostja leidis, et teenus on ebaprofessionaalne jätkas ta teenuse tarbimist. Selle eest on hagejal ka õigus nõuda lepingus ettenähtud tasu. Kostja ei ole ka moodustanud lepingutes (p 3.7) ettenähtud komisjoni, milline teeks kindlaks kahju suuruse. Kuna pole moodustatud komisjoni, ei ole koostatud ka lepingute p 3.7 nimetatud akti. 3.
- Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu kokku 28189 krooni, mille koosseisus on riigilõiv 28000 krooni ja postikulu 189 krooni TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt jätta kohtukulud poolte enda kanda. Postikulu mõista hagejalt ja kostjalt välja võrdses summas 94,5 krooni riigieelarve tuludesse. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3