) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on avaldavad soovi lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega 3 päevani. Kompromisslepingus on pooled esitanud taotlused menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kompromisslepingu on allkirjastanud hageja esindaja advokaat G.Kull ning kostja xxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni 3 lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et käesoleva kohtumääruse jõustumisel ei ole kostjal kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-s 7 sätestatut arvestades iseenesest vajalik teha kompromissi 5. punktis osundatud tahteavaldusi (notariaalselt tõestatud vormis). Kostja nõusolek kinnistusraamatus kinnistu omaniku kohta tehtud senise kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks tuleneb käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kompromissi 4. punktist. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus hinnangul kuuluvad rahuldamisele ka poolte poolt esitatud taotlused menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja xxx on palunud tagastada talle pool tasutud riigilõivust, mille ta maksis hagi esitamisel ning tagastada täielikult tema poolt 27.12.2007.a. tehtud kohtumääruse alusel makstud täiendav riigilõiv summas 24 500 krooni. Viimast taotlust põhjendab hageja
lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt on hagihind hagiasjas taotletud harilik väärtus. xxx taotles endale asja, mille väärtuseks ta hindas 990 000 krooni ja mille eest ta tasus riigilõivu summas 37 750 krooni. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel hagiavalduse eest 18.09.2006.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas riigilõivu 37 750 krooni (viitenumber 2900072123, selgitus: „xxx Hagi xxx vastu“). Menetluse käigus tegi kohus 27.12.2007.a määruse, millega kohustas hagejat tasuma haginõudelt täiendavalt riigilõivu 24 500 krooni. Täiendavalt nõutud riigilõivu on 07.01.2008.a hageja eest tasunud xxx (isikukood xxx). Riigilõiv (summas 24 500 krooni) on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „xxx Täiendav Riigilõiv 4 ts.asjas nr. 2-06-25271“). Kohus leiab, et 27.12.2007.a kohtumääruse alusel hagejalt täiendava riigilõivu nõudmine on olnud ekslik. Hagiavalduses on hageja endale taotlenud 30/100 suurust kaasomandi osa xxx kinnistust. Kinnistu koguväärtuseks on hageja hinnanud 3 300 000 krooni. Sellest lähtuvalt võis hageja hagis taotletu harilikuks väärtuseks (
Nimetatud summalt on hageja tasunud riigilõivu 37 750 krooni. Seega on 07.01.2008.a hageja eest tasutud riigilõivu (24 500 krooni) näol tegemist enamtasutud riigilõivuga (
Hagiavalduse esitamisel 18.09.2006.a tasutud riigilõivust 37 750 krooni kuulub tagastamisele pool, s.o 18 875 krooni. Kokku tuleb hageja xxx poolt ja hageja eest menetluses tasutud riigilõivu tagastada seega 43 375 krooni (s.o 24 500 kr + 18 875 kr) ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kogu tagastatav riigilõiv kanda xxx arveldusarvele nr 221008418936 (Swedbank). Kostja xxx on palunud tagastada vastuhagi esitamisel 2007.a oktoobris tasutud riigilõivu 1000 krooni täies ulatuses, kuna kohus keeldus 18.02.2008.a määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest. Samuti palub kostja tagastada poolt vastuhagi uuesti esitamisel 2008.a mais tasutud riigilõivust summas 37 750 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja xxx tasunud vastuhagi esitamisel 04.10.2007.a arvelduskontolt nr 1103865112 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas riigilõivu 1000 krooni (viitenumber 2900078444, selgitus: „riigilõiv vastuhagilt, TS asjas 2-06-25271“). 18.02.2008.a määrusega keeldus kohus nimetatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Menetluse käigus esitas kostja vastuhagi uuesti ning on tasunud sellelt 29.05.2008.a riigilõivu 37 750 krooni. Riigilõiv on kostja poolt tasutud arvelduskontolt nr 1103865112 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „RIIGILÕIV VASTUHAGILT TSIVIILASJAS NR 2-06-025271“). Vastavalt
lg 1 p-le 2 tagastatakse riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lähtudes ülalmärgitust, kuulub 04.10.2007.a kostja xxx poolt tasutud riigilõiv 1000 krooni kostjale tagastamisele. Vastuhagi teistkordsel esitamisel 18.09.2006.a tasutud riigilõivust 37 750 krooni kuulub
Kokku tuleb kostja xxx poolt menetluses tasutud riigilõivust tagastada seega 19 875 krooni (s.o 1000 kr + 18 875 kr) ulatuses. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arveldusarvele nr 1103865112 (Swedbank). Nii hageja kui kostja on tasunud 04.03.2008.a kohtumääruse alusel käesolevas asjas ekspertiisikulude ettemaksuna 2500 krooni (
148 lg-d 1 ja 3). Hageja eest on tasunud nimetatud ettemaksu 11.03.2008.a xxx. Kostja on tasunud nimetatud ettemaksu 19.03.2008.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221013921094, viitenumber 3100057358. Ekspertiisikulude tegelikuks suuruseks menetluses on osutunud 4600 krooni. Seega kuulub mõlemale poolele tagastamisele ekspertiisikulude ettemaksust 200 krooni. Ülejäänud osas jätab kohus poolte menetluskulud vastavalt
5 Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.