← Eesti

3-06-2202/21

Obsah (11)§ 44§ 22§ 46§ 50§ 45§ 28§ 49§ 4§ 42§ 43§ 55

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2202 Haldusasi Andres Kaarmann’i kaebus

) § 42 lõike 1 kohaselt korraldab volikogu tööd volikogu esimees, kes kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist.

§ 44

lõige sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu täpsema töökorra kehtestab volikogu valla või linna põhimääruses. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi oli kokku kutsunud ning seda juhatas volikogu esimees O. Gogin. Volikogu oli kokku kutsutud korrektselt, kutses näidatud päevakorraga ja istungit juhatas volikogu esimees ning sellel osalesid kõik volikogu liikmed. Eeltoodust lähtuvalt oli O. Gogini poolt kokkukutsutud ja juhatatud volikogu istung seaduslik. Algselt volikogu aseesimehe V. Fjodorovi ning hiljem R. Heina poolt juhitud koosviibimist, mis toimus väljaspool volikogu istungitesaali, ei saa seega pidada volikogu istungiks, kuivõrd paralleelselt ei saa toimuda kahte volikogu istungit. 2.

  1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi RKPJK) on oma 16.04.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-12-04 möönnud võimalust, et volikogu võib teatud tingimustel omaalgatuslikult istungile koguneda, nt juhul kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste lahendamiseks. Oma 27.06.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-35-01 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et istungit võib jätkata juhul kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Antud juhul ei olnud volikogu 01.09.2006 istungil tegemist olukorraga, mis muutnuks volikogu töö võimatuks. 2.
  2. R. Heina poolt 01.09.2006 juhitud koosviibimisel vastu võetud otsused on tühised eelnimetatud kohtulahendites märgitud põhjendustel. HMS § 63 lõike 2 punkti 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. R. Heina poolt juhitud koosviibimisel osalenud isikutel ei olnud ilmselgelt pädevust Loksa Linnavolikogu nimel otsuseid vastu võtta, sest grupp omaalgatuslikult kogunenud isikud ei saa endale võtta haldusorgani pädevust. Nii on tegemist ilmse haldusakti tühisusega ning haldusakt on tühine HMS § 63 lõike 2 punkti 3 alusel. 3
  3. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi haldusaktide tühisuse kindlakstegemiseks, kuna kaebuse esitajal on otsene puutumus nimetatud haldusaktidega. Vaidlustatud haldusaktide kohaselt seati kahtluse alla tema ametiseisund ning haldusaktide tulemusena on takistatud kaebuse esitajal seadusest (eelkõige

) tulenevate kohustuste täitmine.

  1. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistuse vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Linnapea valib ja teda umbusaldab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. Kaebuse esitaja teenistustähtaeg sõltub seega volikogu poolt vastuvõetud seaduslikest otsustest. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu liikmete koosviibimisel, mida juhtis R. Heina, puudus seadusest tulenev õigus avaldada umbusaldust Loksa linnapeale ning vabastada teda teenistusest, on teenistussuhte lõpetamine vastustajaga ebaseaduslik.
  2. Käesoleval ajal on füüsiliselt takistatud kaebuse esitaja linnapeana tegutsemine, sest kaebuse esitajal puudub alates 01.09.2006 tegelik juurdepääs nii töökabinetile kui ka dokumentidele. HMS § 98 lõike 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus viivitamata seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele. HMS § 99 lõike 1 punkti 2 kohaselt täidetakse viivitamata ametniku teenistusse ennistamise otsus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on vältimatu seaduses sätestatud viivitamatu otsuse täitmine kaebuse esitaja teenistusse ennistamise osas.
  3. Samuti palub kaebuse esitaja välja mõista saamata jäänud teenistustasu 14 000.- (neliteist tuhat) krooni kuus alates 08.10.2006 (kaebuse esitaja viibis töövõimetuslehel kuni 07.10.2006) kuni kohtuotsuse tegemiseni. VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU SELETUSED
  4. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub mõista tema kantud menetluskulud kaebajalt välja ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.
  5. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil avaldati kaebajale kui väidetavale Loksa linnapeale teistkordselt umbusaldust ja kiideti heaks vaidlusalused otsused. 8.
  6. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti tühistamata. 8.2.

§ 22

lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine.

§ 22

lõike 1 punkti 18 järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46

lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. 4 8.3. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik 01.09.2006 otsused. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse avaldamist kaebuse esitajale algatati teistkordselt 02.02.2007 toimunud volikogu istungil üheksa volikogu liikme poolt, mis on üle poole volikogu koosseisust.

§ 46

lõike 3 kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. 09.02.2007 volikogu otsustega on avaldatud korduvalt umbusaldust volikogu endisele esimehele O.Gogin’ile ja endisele linnapeale A. Kaarmann’ile. Volikogu uueks esimeheks on veelkordselt valitud R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmann. 8.4. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused: 1) 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile; 2) 09.02.2007 otsus nr. 10, millega otsustati valida uuesti volikogu esimeheks R. Heina; 3) 09.02.2007 otsus nr 11, millega otsustati avaldada korduvalt umbusaldust linnapeale A. Kaarmann’ile; 4) 09.02.2007 otsus nr 20, millega otsustati uuesti valida linnapeaks H. Lootsmann; 5) 09.02.2007 otsus nr. 23, millega otsustati heaks kiita Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr. 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”; Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste tühisuse kindlaks tegemine”. 8.5.

§ 46

lõike 4 kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine linnapea kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea. Seega ei ole võimalik täita kaebuse esitaja nõuet tema ennistamiseks Loksa linnapea ametikohale, kuivõrd Loksa linnapeaks on legitiimselt valitud H. Lootsmann. 8.

  1. 09.02.2007 istungil võeti vastu volikogu otsus nr 23, millega kiideti heaks volikogu 19.01.2007 otsus nr 5, millega kinnitati kõik 01.09.2006 R. Heina juhatatud volikogul vastu võetud otsused. Otsuste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste vastuvõtmist, millega volikogu teostas HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta vaidlusalused otsused tühiseks tunnistamata.
  2. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 08.10.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. 9.
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses asjas nr. 3-3-1-8-01 märkinud, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja poolt kaebuse esitajale teenistustasu mittemaksmine võiks olla õigusvastane ning rikkuda samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja oleks Loksa linnapea, täidaks linnapea ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus nõuda teenistustasu maksmist. 5 9.2.

§ 50

lõike 1 ja Loksa linna põhimääruse (kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega; edaspidi ka põhimäärus) § 33 kohaselt seisnevad linnapea kohustused selles, et tema korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu; teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi ning täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Vastustaja rõhutab, et teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse ametniku staatuse tõttu. 9.

  1. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti linnapeaks H. Lootsmann, siis tema täidabki linnapea funktsioone. Seega alates 01.09.2006 ehk päevast, mil kaebuse esitajale avaldati umbusaldust, vabastati ta Loksa linnapea ametist ja ta ei täida alates 01.09.2006 linnapea ülesandeid. Sellest tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus linnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda, mistõttu ei saa kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda tema õigusi. 9.
  2. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu Loksa linnapeale H. Lootsmann’ile, kes täidab ka Loksa linnapea kohustusi. Samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale oleks õigusvastane ning vastuolus hea halduse põhimõttega. 9.
  3. Ka oleks kaebuse esitajale teenistustasu maksmine tühine HMS § 63 lõike2 punkti 4 alusel, kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus teenistustasu saamiseks.
  4. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 on vastu võetud volikogu poolthäälte enamusega. 10.
  5. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. 10.2.

§ 22

lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine.

§ 22

lõike 1 punkti 18 järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust volikogu esimehele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46

lõike 1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Volikogu 10.08.2006 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse avaldamist kaebuse esitajale algatati viie volikogu liikme poolt, mis on kolmandik volikogu koosseisust.

§ 46

lõike 3 kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. 10.3.

§ 45

lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Vastavalt Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktile 4 tehti ettepanek avaldada umbusaldust Loksa linnapeale A. Kaarmann’ile. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning A. Kaarmann’ile umbusalduse avaldamise poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega avaldati nimetatud istungil A. Kaarmann’ile umbusaldust volikogu koosseisu häälteenamusega. 6 11. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann, ning otsus nr 42, millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega. 11.1.

§ 28

lõike 2 kohaselt sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord valla või linna põhimääruses. Loksa linna põhimääruse § 31 lõike 2 kohaselt kuuluvad linnavalitsusse linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. Sellest tulenevalt on linnapea valimise õigus Loksa Linnavolikogul. 11.2.

§ 45

lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. 01.09.2006 kehtinud põhimääruse § 33 lõike 1 kohaselt valitakse linnapea salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. R. Heina juhitud volikogu 01.09.2006 istungil tehti ettepanek seada üles Loksa linnapea kandidaadiks H. Lootsmann (protokolli punkt 11). Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning H. Lootsmann’i poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega valiti H. Lootsmann linnapeaks volikogu koosseisu häälteenamusega, mistõttu ei saaks hääletamise tulemused muutuda sellisel viisil, et mingisuguse kandidaadi poolt oleks hääletanud rohkem volikogu liikmeid, mis oleks mõjutanud asja otsustamist. 11.

  1. R. Heina juhitud volikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktist 12 tulenevalt tehti ettepanek moodustada 5-liikmeline linnavalitsus, kinnitada linnavalitsuse liikmeteks Elbe Kuuspalu, Jaan Pöör ja Eha Lahmõtko, vabastada Linnavalitsuse liikmete kohustustest Madis Praks, Märt Praks, Svetlana Pajupuu, A. Kaarmann ning maksta nendele saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras, samuti kohustati neid anda asjaajamine ja nende kätte usaldatud vara üle hiljemalt 10.09.
  2. 11.
  3. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega oli ka otsus nr 42 vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega.
  4. Haldusakte ei saa tühistada vaid põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme. 12.
  5. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja põhjendab oma seisukohta otsuste vaidlustamise osas sellega, et pärast päevakorra kinnitamist lahkus osa volikogu liikmeid istungilt ning jätkas istungi pidamist isekeskis kõrvalsaalis, mis on vastuolus

-is sätestatud volikogu töökorraldusega ehk menetlusnormidega. Oma seisukoha toetamiseks viitab kaebuse esitaja Riigikohtu lahendile, milles Riigikohtu halduskolleegium märkis, et kohaliku omavalitsuse üksuses võib õiguslikku segadust tekitada volikogu liikmete omaalgatuslik kogunemine ühel ja samal või erinevatel aegadel erinevates koosseisudes toimuvatele istungitele. 12.

  1. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-11-06 ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahend puudutab üksnes Loksa Linnavolikogu otsust nr 43, millega valiti Loksa Linnavolikogu esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse. Kuigi Riigikohus tunnistas, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi läbiviimisel rikuti menetlusnorme, ei ole Riigikohus oma otsuses märkinud, et volikogu 01.09.2006 istung, mida juhatas R. Heina, on iseenesest õigusvastane. 12.
  2. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asja otsustamist. Seda enam, isegi juhul, kui vaidlusalused otsused oleks tühistatud, arvestades seda, et kaebuse esitajal puudub volikogu enamuse usaldus, võtaks sama 7 volikogu koosseis samasisulised otsused uuesti vastu, kuid seekord haldusmenetlusnorme järgides. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2502 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.
  4. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine 14.
  5. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Andres Kaarmann oli 01.09.2006 volikogu istungi alguse seisuga Loksa linnapea, seisuga 01.09.2006 oli Loksa linnapea ametipalk 14 000 krooni, A. Kaarmann vabastati Loksa linnapea kohalt volikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punkti 5 alusel alates töövõimetuslehe lõppemisest 08.10.
  6. 14.
  7. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 34, 41 ja 42 on õiguspärased, kehtivad, kuid õigusvastased, või tühised (kas 01.09.2006 algul V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist volikogu istungiga; juhul, kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas 09.02.2007 volikogu istungil oli võimalik neid heaks kiita või kas neid oleks õigusvastasuse korral otstarbekas tühistada olukorras, kus otsuse poolt hääletas volikogu liikmete enamus); kas A. Kaarmannile on teenistusest puudutud aja eest töötasu nõude rahuldamise eelduseks tegelik töötamine ja kas A. Kaarmanni on kohtuotsuse tegemise hetkel võimalik linnapea ametisse ennistada.
  8. Kaebaja nõude õiguslik olemus 15.
  9. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et sisuliselt on käesoleva vaidluse näol tegemist vaidlusega ametniku teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. ATS § 6 lõike 1 kohaselt on ametnikuks ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on abilinnapea ametnikuks ATS mõistes.

§ 49

lõike 1 kohaselt on linnapea linnavalitsuse juht – linnavalitsusena tuleb siinjuures silmas pidada ka linnavalitsust ametiasutusena. Ka Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määruses nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtadenimetuste kehtestamine” nimetatakse linnapea ära ametnikuna. Ka ATS § 12 ei välista linnapea teenistussuhtele avaliku teenistuse seaduse kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb linnapead käsitleda ametnikuna avaliku teenistuse seaduse mõistes. 15.2. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

§ 46

lõike 9 kohaselt on umbusaldamine linnapea ametist vabastamise eraldi alus ATS §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. Kuigi umbusaldamise tõttu teenistusest vabastamise alus tuleneb

-ist, toimub teenistussuhte lõpetamine siiski ATS sätete kohaselt ning teenistussuhte lõpetamise tagajärjed, samuti teenistussuhte õigusvastase lõpetamise tagajärjed tulenevad ATS-ist. 15.

  1. ATS § 135 lõike 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt on ametiasutus kohustatud maksma ametnikule hüvitisena kuue kuu ametipalga, kui ametnik ennistamisest loobub. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud nõude volikogu 01.09.2006 otsuse nr 34, 8 otsuse nr 41 punkti 1 ning otsuse nr 42 punktide 5 ja 6 tühistamiseks või alternatiivselt nende tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et selliselt kaebuses sõnastatud nõudeid tuleb käsitleda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lõike 1 mõistes. Seejuures leiab kohus, et olukorras, kus linnapea vabastamise aluseks on tema suhtes umbusalduse avaldamine, hõlmab teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue endas ka umbusalduse otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet – sarnaselt kahju hüvitamise nõudega, mis hõlmab endas toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kaebusest ei nähtu, et volikogu otsus nr 34 rikuks kaebaja õigusi mingil muul moel kui seoses linnapea ametist vabastamisega. Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks kõnealuse otsuse tühisuse tuvastamiseks muud põhjendatud huvi peale teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ning seaduses sätestatud järelmite (ennistamine, hüvitise saamine) kohaldamise. Seega on vajalik anda volikogu otsuse nr 34 õiguspärasusele hinnang kohtuotsuse põhjendavas osas, mitte aga lahendada kõnealuse otsuse tühistamise või tühisuse tuvastamise nõuet eraldi otsuse resolutsioonis. 15.4.

§ 46

lõike 9 kohaselt toob linnapea umbusaldamine automaatselt kaasa linnapea teenistussuhte lõppemise. Seadusest ei tulene volikogule kaalutlusõigust küsimuses, kas vabastada umbusalduse pälvinud linnapea teenistusest või mitte. See tähendab, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punkti 6 tähendus on iseenesest üksnes formaalne ning sisuliselt otsustas volikogu A. Kaarmanniga teenistussuhte lõpetamise sama kuupäeva kandva otsusega nr

  1. Seetõttu tuleb hindamaks A. Kaarmanni teenistusest vabastamise õiguspärasust anda eelkõige hinnang volikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 õiguspärasusele ehk kontrollida, kas linnapeale umbusalduse avaldamine toimis seaduses sätestatud korras. Siinjuures on oluline, et A. Kaarmanni teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ATS mõistes piisab sellest, kui kohus tuvastab A. Kaarmannile umbusalduse avaldamise õigusvastasuse.
  2. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 16.
  3. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 ”Loksa linnapea Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine” on tühine. Kohtu põhjendused on järgmised. 16.
  4. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
  5. Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile (otsus nr 34) ning valisid uueks linnapeaks Helle Lootsmanni (otsus nr 41). 16.
  6. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei

§ 44

lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O. Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3501 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 9 16.4. Linnapeale umbusalduse avaldamiseks pädev organ on

§ 22lõike 1 punktide 15 ja 18 kohaselt linnavolikogu.

Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb

§ 4

punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 16.

  1. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. 16.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 linnapeale A. Kaarmann’ile umbusalduse avaldamise kohta. 16.
  3. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 34 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. 16.
  4. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus A. Kaarmannile umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Teisisõnu ei esinenud seega alust A. Kaarmanni vabastamiseks linnapea ametikohalt

§ 46lõike 9 kohaselt umbusalduse avaldamise tõttu.

Seega tuleb A. Kaarmanni vabastamine tunnistada seadusevastaseks. Siinjuures märgib kohus, et kuigi A. Kaarmanni vabastamise seadusevastasuse saab tuletada volikogu otsuse nr 34 tühisusest, tuleneb see iseenesest ka sellest, et tühine on ka volikogu 01.09.2006 otsus nr 42 ning seda täpselt samadel põhjustel, nagu otsuse nr 34 puhul.

  1. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 17.
  2. Mis puutub poolte poolt kohtuistungil esitatud argumentidesse seoses Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 11, millega korduvalt avaldati umbusaldust Loksa linnapeale A. Kaarmannile, siis märgib kohus järgmist. Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. 10 Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda A. Kaarmannile korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud umbusalduse ja A. Kaarmanni teenistusest vabastamise õigusvastasust. 17.
  3. Küll aga omab 09.02.2007 otsuse nr 11 kehtivus tähtsust seoses kaebuse esitaja nõudega ennistada ta linnapea ametisse. Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 kehtivuse korral ei ole A. Kaarmanni linnapea ametisse ennistamine võimalik, sest sel juhul oleks tegemist isikuga, kellele on kehtiva volikogu otsusega (st. 09.02.2007 otsusega nr 11) umbusaldust avaldatud. Järgnevalt annabki kohus hinnangu niisiis 09.02.2007 otsusele nr
  4. 17.
  5. Mis puudutab 01.09.2006 ja 09.02.2007 otsuste omavahelist seost ja koosmõju, siis nõustub kohus vastustajaga selles, et 09.02.2007 toimunud umbusaldus on vaadeldav eraldiseisva otsusena. See, et vastustaja nimetab 09.02.2007 toimunud umbusaldust umbusalduse korduvaks avaldamiseks ning et 09.02.2007 otsuse nr 11 põhjendavas osas käsitletakse 01.09.2006 toimunud umbusaldust, ei tähenda, et 09.02.2007 otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Vastustaja on 09.02.2007 otsused vastu võtnud olukorras, kus talle ei olnud teada 01.09.2006 otsuste saatus: olukorras, kus vastustaja ise oli seisukohal, et varasemad otsused on kehtivad, ent mitmes kohtulahendis, sealhulgas mitmes veel jõustumata kohtuotsuses, oli halduskohus asunud seisukohale, et tegemist on tühiste otsustega. Arusaadavalt on vastustaja püüdnud leida Loksa linnas tekkinud olukorrale pragmaatilise lahenduse, korrates muuhulgas otsust A. Kaarmanni umbusaldamise kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tarvilik põhjalikult analüüsida seda, milline on 01.09.2006 ning 09.02.2007 otsuste täpne omavaheline seos. Olenemata 01.09.2006 otsuste edasisest saatusest (eelkõige kõrgema astme kohtutes antavatest hinnangutest), on selge, et 09.02.2007 otsuse nr 11 kehtivuse korral on A. Kaarmannile igal juhul avaldatud umbusaldust alates viimatinimetatud otsuse jõustumisest. 17.
  6. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest linnapea umbusaldamise kohta, on 09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud tõepoolest Loksa Linnavolikogu ning seega ei saa viimatinimetatud otsust käsitleda tühisena HMS § 63 lõike 2 punkti 3 alusel. Nimelt otsustati 09.02.2007 volikogu istung kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil. Vaidlust ei ole selles, et volikogu 02.02.2007 istungi kutsus

§ 42

lõike 1 punkti 1 ja põhimääruse § 10 lõike1 punkti 1 ja punkti 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks toonane volikogu esimees O. Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud O. Gogin aga välja (varjudes väidetavalt kõrvaltuppa) ja lasi volikogu liikmel I. Ignahhin’il öelda kohale ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära. Seejuures ei teinud O. Gogin teatavaks istungi ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale. 17.5. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selles, et V. Fjodorov oli linnavolikogu aseesimees, samuti poolte vahel vaidlust ei ole.

§ 44

lõige 1 sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Olenemata sellest, kuidas tõlgendada selles sättes kasutatud mõistet „asendaja,” leiab kohus, et igal juhul on volikogu istungi juhatamise õigus (olukorras, kus volikogu esimees seda ei tee või teha ei saa), volikogu aseesimehel. Seda seisukohta toetab muuhulgas

§ 43

lõige 1, milles on volikogu esimehe asendajana (konkreetselt seoses volikogu kokku kutsumisega) määratletud aseesimees. 17.

  1. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium on 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Viimatinimetatud seisukoht laieneb halduskohtu hinnangul ka olukorrale, kus volikogu esimees 11 on volikogu istungi küll kokku kutsunud, ent keeldub seda alustamast, nagu see oli 02.02.2007 toiminud Loksa Linnavolikogu istungi puhul. Seega erines 02.02.2007 istung 01.09.2006 toimunud istungist selle poolest, et kui 01.09.2006 jätkas volikogu esimees O. Gogin istungi juhatamist, siis 02.02.2007 ta seda ei teinud. 17.
  2. Kohus on veendumusel, et kuigi seadusest ja linna põhimäärusest tuleneb volikogu esimehele teatud eripädevus, ei tähenda see, et lubatav oleks volikogu esimehe meelevaldne käitumine volikogu istungite kokku kutsumisel või ära jätmisel. Volikogu näol on tegemist kollektiivse otsustusorganiga, mitte aga volikogu esimehe konsultatiivnõukoguga. Volikogu esimehe suva ei tohi hakata takistama kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevate ülesannete täitmist ning seetõttu peab linnavolikogul olema võimalus tegutseda ka juhul kui volikogu esimees seda oma meelevaldse käitumisega takistada püüab. Seejuures on oluline, et antud juhul ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, miks O. Gogin 02.02.2007 kokku kutsutud volikogu istungit juhatama ei asunud. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus O. Gogin ei asunud täitma 02.02.2007 kokkukutsutud istungi ajaks volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V. Fjodorov. 17.
  3. Volikogu 02.02.2007 istungil otsustati kutsuda 09.02.2007 kell 15.00 kokku uus volikogu istung. Ühtlasi anti sisse mitmed umbusaldusavaldused, sealhulgas volikogu esimehe O. Gogin’i ja linnapea A. Kaarmanni vastu. Volikogu liikmetele anti kätte kutsed 09.02.2007 volikogu istungiks. 09.02.2007 istungit juhatas V. Fjodorov, kuna O. Gogin istungile ei ilmunud. Päevakorra kohaselt hääletati A. Kaarmanni umbusalduse küsimuses, mille tulemusena avaldatigi linnapeale A. Kaarmannile umbusaldust. Volikogu uueks esimeheks valiti H. Lootsmann. 17.
  4. Eelnevast tulenevalt tuleb 09.02.2007 istungil vastu võetud otsuseid käsitleda kehtivatena: eelpoolviidatud halduskohtu otsustes esitatud argumentatsiooni 01.09.2006 otsuste tühisuse kohta 09.02.2007 otsustele eeltoodud asjaoludel kohaldada ei saa. Seega on kohus seisukohal, et alates 09.02.2007 on Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. Kohus ei saa käesolevas asjas hinnata 09.02.2007 otsuste õiguspärasust, kuna see ei ole käesoleva haldusasja esemeks ning teadaolevalt on A. Kaarmann ka 09.02.2007 otsuse nr 11 halduskohtus eraldi vaidlustanud. Samas ei mõjuta 09.02.2007 otsusele antav hilisem hinnang otsust käesolevas asjas tehtavat otsust: nimelt välistab 09.02.2007 otsus nr 11 A. Kaarmanni ennistamise Loksa linnapea ametikohale käesoleva kohtuotsuse alusel. Seejuures on teenistusse ennistamise küsimus võimalik uuesti tõstatada vaidluses 09.02.2007 otsuse nr 11 õiguspärasuse üle, kuna ka selle otsuse näol on sisuliselt tegemist linnapea ametist vabastamise otsusega.
  5. Hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest 18.
  6. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punkti 5 kohaselt vabastati haiguse tõttu peatunud teenistussuhtega linnapea A. Kaarmann teenistussuhte taastumise hetkest. Haldusasja toimikus (tlk 11) olevalt töövõimetuslehelt nähtub arsti otsus töövabastuse lõppemise kohta 06.10.
  7. Töövõimetuslehe kohaselt pidanuks A. Kaarmann asuma tööle alates 07.10.
  8. Nimetatud päev oli aga laupäev ehk iganädalane puhkepäev, mis tähendab, et A. Kaarmann oleks pidanud tööle asuma esmaspäeval 09.10.
  9. Seda päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase teenistusest vabastamise päevana. Teistkordselt avaldati A. Kaarmannile umbusaldust volikogu 09.02.2007 otsusega. 12 Nagu kohus eespool juba märkis, kaasneb linnapeale umbusalduse avaldamisega linnapea teenistusest vabastamine sisuliselt automaatselt ning iseenesest ei ole eraldi teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemine vajalik. Seega asub kohus seisukohale, et A. Kaarmann puudus töölt sunnitult 09.10.2006 kuni 09.02.
  10. 18.
  11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ametipalk oli ametist vabastamise hetkel 14 000 krooni.
  12. aasta oktoobrikuus oli kokku 22 tööpäeva ning A. Kaarmann puudus sunnitult töölt 17 tööpäeva. Kaebaja ühe tööpäeva tasu oktoobrikuus oli seega 14 000:22=636,4 krooni ning tasu 17 sunnitult töölt puudutud päeva eest seega kokku 10 818,8 krooni. 18.
  13. Samuti puudus A. Kaarmann sunnitult töölt terve
  14. aasta novembri ja detsembri ning
  15. aasta jaanuari: iga nimetatud kuu töötasu oli 14 000 krooni, kokku seega 42 000 krooni. 18.
  17. aasta veebruaris puudus A. Kaarmann sunnitult töölt 7 tööpäeval, kokku oli selles kuus 20 tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva tasuks 14000:20=700 krooni ning
  18. aasta veebruaris sunnitult töölt puudutud aja eest on tasuks seega 700x7=4900 krooni. 18.
  19. Kokku on sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks seega: 10 818,8 + 42 000 + 4900 = 57 718 krooni ja 80 senti. 18.
  20. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et A. Kaarmann reaalselt sel ajal linnapea ülesandeid ei täitnud. ATS näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette just seoses sellega, et isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö või teenistuskohustusi täita ning selle tasu väljamõistmise eelduseks ei saaks niisiis kuidagi olla teenistusülesannete reaalne täitmine. 18.
  21. Vastavalt HKMS § 99 lõike1 punktile 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 28 000 krooni) väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
  22. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41 19.
  23. Täiendavalt on kaebaja taotlenud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41 tühistamist või tühisuse tuvastamist. Nimetatud otsusega nimetati Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. Otsus H. Lootsmanni linnapeaks valimise kohta ei riku iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas linnapea ametikohale nimetati teine isik või mitte. Seega ei ole A. Kaarmannil HKMS § 7 lõike 1 kohaselt õigust pöörduda halduskohtu poole nimetatud otsuse tühistamise nõudega, kaebeõiguse puudumine tingib antud juhul sellise nõude rahuldamata jätmise. 19.
  24. Mis puudutab alternatiivsena esitatud nõuet sama otsuse tühisuse tuvastamiseks, siis märgib kohus, et tühisuse tuvastamise nõude näol on formaalselt tegemist HKMS § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tuvastusnõudega, mille esitamine eeldab HKMS § 7 lõike 1 teise lause kohaselt kaebaja põhjendatud huvi olemasolu. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks H. Lootsmann. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama. Lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses või tühisuses veenduda. Kohus ei näe käesoleval juhul kaebaja isiklikku puutumust otsusega nr
  25. Ametist vabastamise vaidluste puhul on oluline vaidlustada ametist 13 vabastamine, mitte aga haldusakt, millega on vabastatud ametniku ametikohale nimetatud või valitud uus isik. Ametniku vabastamise seadusevastaseks tunnistamise järelmid on rakendatavad sõltumata sellest, kas kõnealusele ametikohale on nimetatud uus isik. Seega ei puuduta õigussuhted Loksa Linnavolikogu ja H. Lootsmanni vahel kaebajat ning niisiis ei saa kaebajal olla ka põhjendatud huvi 01.09.2006 otsuse nr 41 tühisuse tuvastamiseks, mistõttu ka sellise nõude jätab kohus rahuldamata.
  26. Menetluskulud 20.
  27. Kaebaja menetluskulud 20.1.
  28. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetlusukulude summas 10 384 krooni väljamõistmiseks. Tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised. 20.1.
  29. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on kaebaja taotluse rahuldamise peamine õiguslik eeldus põhimõtteliselt täidetud. 20.1.
  30. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. 20.1.
  31. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et A. Kaarmann on punktis 20.1.
  32. nimetatud summa tasunud OÜ-le TS Õigus- ja Inkassobüroo 02.03.
  33. Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. 20.1.
  34. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Vaatamata asjaolule, et asja sisuline arutamine lõpetati ühe istungiga, oli tegemist keeruka ja aeganõudva menetlusega, kus esitati palju taotlusi ja kus mitmed asjaolud muutusid menetluse kestel. 20.1.
  35. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et ka nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulusid, so ka õigusabikulusid (vt punkt 20.1.4.). Kohus langetas otsuse peamises vaidlusaluses küsimuses – kas kaebaja vabastati linnapea ametikohalt ebaseaduslikult – kaebaja kasuks. Siiski jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ametisse ennistamiseks, Loksa Linnavolikogu otsuse nr 41 punkti 1 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ja osaliselt töölt sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb rahuldada kahe kolmandiku ulatuses. Vastustajal tuleb hüvitada kaebajale 6923 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kolm) krooni. 14 20.
  36. Vastustaja menetluskulud 20.2.
  37. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 7080 krooni väljamõistmiseks. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised. 20.2.
  38. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb kulu õigusabikuludest. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. 20.2.
  39. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et Loksa Linnavalitsus on nimetatud summa tasunud Advokaadibüroole Seppik&Sirel 21.02.
  40. Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. 20.2.
  41. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud ei ole nõutud summas vajalikud ja põhjendatud. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 87 on kinnitatud Loksa linna ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseisud ja ametikohtade nimetused. Otsuse puntki 4.1.1 kohaselt on linnakantselei juhiks linnasekretär. Loksa Linnavalitsuse 21.09.1998 määrusega nr 8 kinnitatud linnakantselei põhimääruse punkti 3.
  42. kohaselt korraldab linnakantselei linnavalitsuse ja volikogu juriidilist nõustamist ja punkti 3.
  43. kohaselt linna esindamist kohtus. Vastavalt

§ 55

lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.

§ 55

lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linnavõi vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär. Linnasekretärile saab volituse linnavolikogu kohtus esindamiseks anda volikogu esimees. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Arvestades ühelt poolt asjaolu, et volikogu oleks võinud esindada vastava volituse saanud omavalitsusteenistuja - linnasekretär, teisalt aga seda, et vaidlus oli õiguslikult keerukas ja et üldiselt teadaolevalt on Loksa võimuorganitel hetkel pooleli arvukalt kohtuvaidlusi, loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks 4000 (neli tuhat) krooni. 20.2.

  1. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leidis otsuse punktis 20.1.7., et vastustaja peab kandma kaebaja menetluskuludest kaks kolmandikku. HKMS § 92 lõike 2 mõtte kohaselt peab kaebaja käesolevas haldusasjas omakorda hüvitama vastustaja menetluskuludest ühe kolmandiku. Seega tuleb kaebajal hüvitada vastustajale 1334 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend neli) krooni. 20.2.
  2. Kuna kaebaja nõue vastustaja vastu ületab vastustaja menetluskulude nõuet kaebaja vastu, siis toimub nõuete vahel tasaarveldus ja kaebaja nõue vastustaja vastu väheneb 1334 krooni võrra. 20.
  3. Kolmas isik õigusabikulude väljamõistmist ei taotlenud. Kadriann Ikkonen Kohtunik 15 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.05.2008 otsuse RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus menetluskulu osas ja jätta see muus osas rahuldamata. Jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. märtsi
  7. a otsus Loksa Linnavolikogu
  8. septembri
  9. a otsuste nr 34 ja 42, kaebaja teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ning menetluskulu väljamõistmise osas. Jätta muus osas halduskohtu otsus muutmata.
  10. Tunnistada Loksa Linnavolikogu
  11. septembri
  12. a otsuste nr 34 p 1 ja nr 42 p-d 5 ja 6 tühiseks. Rahuldada selles osas kaebus.
  13. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 6923 krooni. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.