lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 24.03.2006.a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. ja oli nõus asja lahendamisega Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on Q GSM leping nr 10053562 sõlmitud 29.12.1999.a mitte hageja poolt näidatud Tele2 Eesti AS ja kostja vahel, vaid kostja ja AS Ritabell vahel. Kanne AS Ritabell ärinime muutmiseks Tele2 Eesti AS-ks on äriregistrisse kantud 20.04.2001.a. Ettemaksu arvest nr 05480 29.12.1999 tulenevalt on kostja tasunud AS-le Ritabell 1199 krooni, s.h. kuumaksu 200 krooni ja telefoni Siemens C 25 eest 999 krooni. Hagile on lisatud 28.03.2000 allkirjastamata teade lepingu lõpetamisest.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tele2 Eesti AS saldo kinnitusest ja hageja väidetavalt 04.05.2005.a. kostjale väljastatud allkirjastamata võlateatisest nähtuvalt, on hageja viidates arvele nr 775283 25.04.2000.a., arvestanud kostja põhivõlaks telefonimaksed 400 krooni ja kõneteenuste eest 820,61 krooni, ja leppetrahvi eest summas 1000 krooni, kokku summas 2201,88 krooni. Teatest lepingu lõpetamise kohta 28.03.2000 nähtub, et hageja loeb lepingu lõppenuks 22. aprillist 2000 (25 päeva jooksul alates teate koostamisest). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni summas 1201,90 krooni (detsember-jaanuar 801,90 krooni, jaanuar-veebruar 200 krooni, veebruar-märts 200). Arvest nr 775283 nähtub, et hageja nõuab perioodil 26.03.2000 – 25.04.2000 eest lisaks eelmisest perioodist tasumata summale ka viivist summas 50,85 ja leppetrahvi summas 847,46 krooni, millele lisanduvad käibemaksud. Nimetatud leppetrahvile ja viivisele pole viidatud ei hagis ega üldtingimustes. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ega arvel nr 775283 märgitud viivist ei kajasta. Leppetrahvi ning nimetatud viivise nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis võlg juba jaanuaris 2000.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on kohtusse esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja mõista välja kostjalt viivis põhivõla ulatuses, mis on ka kohtu hinnangul mõistlik. Eeltoodut kogumina hinnates leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1201,90 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhivõla ulatuses 1201,90 krooni, kokku 2403,80 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 62.50 krooni.
p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.