KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-8268 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2008, Tallinn Tsiviilasi N. M. hagi L. väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. M. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx), esindaja Jüri Koger; Kostja L. M. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja Maria Samsonova. M. vastu lapsele elatise RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja L. M. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Poolte ühine poeg D. M. on sündinud xx.xx.xxxx. Poeg elab koos emaga ja kostja lapse ülalpidamist ei toeta. Hageja taotles kostjalt välja mõista igakuuline elatis alates hagi esitamisest 2400 krooni kuni
- jaanuarini 2008 ja sealt edasi 3400 krooni. Alates kohtusse hagi esitamisest on pooled püüdnud korduvalt kokku leppida elatise maksmises, kuid tulemusteta. Kostja saab lapse ülalpidamiseks maksta elatist seaduses ettenähtud minimaalsuuruses. Ta on ka senini lapse ülalpidamist toetanud oma võimaluste piires: sageli on poeg viibinud isa juures ja isa on sel ajal kandnud lapse ülalpidamiskulud, kostja tasub igakuuliselt 2300 krooni pangalaenu poolte ühisvaraks oleva korteri eest. Korter on hageja ja poja elukohaks. Kostja ülalpidamisel on ka xx.xx.xxxx sündinud teine laps. Kostja sai detsembris viimase palga ja uut töökohta ei ole käesoleva ajani suutnud leida. Kostjal on töö leidmise ja sissetulekuga olnud raske periood ja seepärast on lapse ülalpidamist toetanud tema USA-s elav õde ja teised perekonnaliikmed. Kostja töötas Soomes, kuid tööandja jäi töötasu võlgu ja selle kättesaamiseks on nõue kohtus. Viimasel ajal on tegelenud uue tasuva töö otsimisega. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja L. M.lt elatise 1000 krooni igakuiselt poja D. i ülalpidamiseks alates 03.03.2006 kuni 01.01.2008 ja sealt edasi 2600 krooni lapse täisealiseks saamiseni 04.02.2019 N. M. kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja 2 ning § 70 lg 1 sätetest. Poolte abielust on sündinud xx.xx.xxxx poeg D. , kes peale vanemate lahkuminekut 2006 elab koos emaga. Kuni novembrini 2007 viibis poeg sageli isa juures, umbes nädala ühes kuus, vahel ka rohkem. Sel ajal pidas isa poega ülal ja ostis talle ka asju. Seoses kostja viibimisega Soomes ei ole laps alates novembrist 2007 isa juures olnud. Kostja õde E. M., kes elab välismaal, on oma vennapoega materiaalselt toetanud: ajavahemikul september 2006 kuni mai 2007 tasus lapse eelkoolituse kulud 690 krooni kuus, ajavahemikul septembrist 2007 kuni käesoleva ajani on maksnud hagejale igakuiselt 700 krooni (märtsis 600), 2006 ostis lapsele kirjutuslaua, arvutilaua, arvuti ja selle juurde kuuluvat varustust. Pärast abikaasade lahkuminekut vastavalt poolte kokkuleppele on kostja igakuiselt tasunud 2300 krooni ühisvaraks oleva korteri soetamiseks võetud pangalaenu. Korteris elab hageja koos pojaga. Poolte ühisvara ei ole jagatud, sellekohane hagi on kohtumenetluses. Menetluse käigus on pooled püüdnud saavutada kokkulepet. Avaldus elatise nõudes on esitatud kohtule 03.03.2006 ja hagiavaldusena võetud menetlusse 17.04.
- Hageja palus 11.05.2006 menetluse peatada seoses kokkuleppe otsimisega. 07.06.2007 teatas hageja kohtule, et loobub hagist, kuid sellekohast avaldust ei esitanud. 02.11.2007 esitas hageja kohtule taas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks kuni detsembrini 2007 seoses kokkuleppevõimaluste arutamisega. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlustanud. Hageja kulutab 7-aastase poja ülalpidamiseks kuus ca 7000 krooni, millest toidule 2500, riietele 1300, huvialadele 600, raamatutele ja mänguasjadele 700, vaba aja ja puhkuse sisustamisele 700, lasteaiamaks 250 krooni. Kostja lapse vajadusi vaidlustanud ei ole, kuid ta suudab lapse vajadusi rahuldada vaid 2175 krooni ulatuses kuus. Hageja on 2007 vahetanud töökohta ja tema töötasu kuus moodustab 5000-6000 krooni. Kostja väited, et ta on alates detsembrist 2007 viibinud Soomes seoses uue töö otsimisega, ei ole tõsiseltvõetavad. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, xx.xx.xxxx sündinud T. M.. Asjaolu, et kostja tasub igakuiselt poolte ühisvara soetamiseks võetud pangalaenu, elatise suuruse määramisel ei arvestata. Tegemist on ühisvara hulka kuuluva ühise kohustusega, mille täitmist saab arvestada ühisvara jagamise käigus. Võlakohustuse täitmist ei saa tasaarvestada elatise maksmise kohustusega. Elatis kuulub väljamõistmisele elatisehagi esitamisest, so alates 03.03.
- Seega on kostjal tekkinud ca 2-aastane elatise võlgnevus. Samas on selle perioodi jooksul laps igas kuus nädala viibinud isa juures ja isa on last sel ajal ülal pidanud. 16 kuu jooksul on kostja õde lapse ülalpidamist toetanud ca 700 krooniga. Nimetatud asjaolud on tõendatud hageja omaksvõtuga. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist, kuid toetus ei ole olnud piisav ja on 2
(4)olnud juhusliku iseloomuga. Last kasvataval vanemal peab olema võimalus planeerida lapse kulutusi ja seejuures arvestada nende katmise võimalustega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista temalt välja elatist 2175 krooni kuus alates 01.01.
- Käesoleva ajani on kostja täitnud ülalpidamiskohustust lapse suhtes kohusetundlikult. Kostja osaleb lapse ülalpidamises oma võimalust mööda: ostab lapsele riideid, mänguasju, jalatseid. Laps elab kostja juures sageli ning kostja maksab pangalaenu korteri eest, kus laps elab. Praegune kostja majanduslik olukord ei võimalda tal maksta elatist 2600 krooni. Maakohus rikkus PKS § 61 lg 2 ja lg 4 sätestatut. Kostja on praegu töötu, sissetulek puudub, samuti on kostja ülalpidamisel uus pere, naine ja 2 last. Kostja teeb kõik võimaliku oma sissetuleku tõstmiseks, kuid see pole nii kerge. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi uuringule kulub terve 713-aastase lapse ülalpidamiseks linnas keskmiselt 2182 krooni, ülalpidamisest peavad osa võtma mõlemad vanemad võrdselt. Kostjal ei ole tekkinud ca 2-aastane elatise võlgnevus. Elatis kuulub väljamõistmisele elatisehagi esitamisest 01.01.2008, aga mitte 03.03.2006 alates. 03.03.2006 oli esitatud kiirmenetluseavaldus ning sellele esitas kostja oma vastuväited. 11.05.2006 esitas hageja avalduse asja peatamiseks ning kohus võttis avalduse vastu. Kohus ei toimetanud kostjale hageja avaldust menetluse peatamiseks. Asja peatumine on ebaseaduslik, menetluse osapooltele ei ole sellest teatatud. Hagi esitamise ajaks tuleb arvestada 01.01.
- Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea neid vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kaebuses ei ole kostja vaidlustanud maakohtu otsust osas, kus tuvastati lapse vajadused. On vaid viidanud Sotsiaalministeeriumi uuringule. Viide sellele ei ole asjakohane, kuna tegemist on soovitusliku iseloomuga dokumendiga ja mis sellisel kujul annab soovitusi 2006 aastani. Konkreetseid vastuväiteid lapse vajaduste osas esitatud ei ole. Kaebuses on kostja tuginenud asjaolule, mille kohaselt ei võimalda tema varaline seisund tasuda elatist rohkem kui 2175 krooni kuus. Kaebuse kohaselt kostja on praegu töötu ning tema ülalpidamisel on veel kaks last. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kohtule avaldanud, milline on tema tegelik varaline seisund. Töötu ei ole võimeline tasuma elatist 2175 krooni kuus hagejale, tasuma igakuulisi laenumakseid ja ülal pidama veel kahte last nagu kaebuses väidetakse. Asjaolu, et laps viibib isa juures külas, ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest. Ka Riigikohus lahendis 3-2-1-7-05 on leidnud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab PkS § 52 lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Maakohus on ka otsuses arvestanud lapse sagedast viibimist isa juures ja kuni 01.01.2008 mõistnud elatise välja suuruses 3
(4)1000 krooni kuus ja hageja ei ole seda vaidlustanud. Samuti on maakohus arvestanud, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Samas ei ole kostja ka esile toonud asjaolusid, millest nähtuks teise lapse vajadused ja vanemate varalised võimalused. Seega ei saanudki maakohus nimetatud asjaoluga täpsemalt arvestada ja kohaldada PKS §-le 61 lg
- Maakohus on õigesti mõistnud välja elatise alates 03.03.
- Riigikohus on lahendis 3-2-157-07 leidnud, et kohus võib maksekäsu kiirmenetluses lahendada ka TsMS § 491 lg-te 1 ja 2 järgi alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt kuni 3000 krooni kuus nõutava elatisnõude avalduse. Makseettepanekule võib võlgnik esitada vastuväite. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt TsMS § 494 lg-le 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust lõpetada. Kuna TsMS § 495 järgi loetakse võlgniku vastuväide elatisnõudele hagimenetluses hagi vastuseks, siis lähtuvalt PKS § 70 lg-st 1 tuleb hagi esitamise ajaks lugeda sellisel juhul avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses. Kaebuses toodud väited menetluse peatamise taotluse kohta ei mõjuta kuidagi elatise avalduse esitamise aega ja ei ole käsitletav menetlusnormi rikkumisena. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
(4)