← Eesti

2-05-5149/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-5149 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2008, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Sergei Grigorjevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.01.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Kristin Nestor-Alviste; kostja Sergei Grigorjev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xxx, xxxxx xxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 10.01.2008 rahuldamata.
  2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
  3. 29.06.2005 esitas hageja Sergei Grigorjevi (IK xxxxxxxxxxx) vastu hagi 7751,40 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja AS õigusjärglane) ja kostja vahel 09.12.1996 sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxxx. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 3875,70 krooni ja viivised perioodi 30.05.1997-12.05.2005 eest 56 275,16 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 7751,40 krooni.
  4. 08.02.2006 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks. 09.12.1996 sõlmitud liitumislepingus märgitud pass nr XXX-XX XXXXXX ei kuulu isikule Sergei Grigorjev isikukoodiga xxxxxxxxxxx. Täiendaval kontrollimisel on selgunud, et hageja on esitanud ekslikult hagi vale kostja vastu. Hagi aluseks olev poolte vahel sõlmitud liitumislepingu on sõlmitud isikuga Sergei Grigorjev isikukoodiga xxxxxxxxxxx.
  5. Kostja Sergei Grigorjev (IK xxxxxxxxxxx) hagi ei tunnistanud. Hagile lisatud arveid ei ole talle kunagi saadetud. Dokumentidest nähtub, et telefonikaarti on kasutatud kõnedeks üksnes lühikest aega. Kõnede maksumused on suured, mis tekitavad tõsist kahtlust ning välistavad tema poolt antud kaardi kasutamist. Kostja palus kohaldada aegumist, kuna sai hagimaterjalid kätte peale aegumise tähtaega. Aegumise mõtte kohaselt ei saa hageja tugineda sellele, et on esitanud hagi kohtusse väidetavalt vale isiku vastu. Esimese astme kohtu otsus
  6. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  7. Arve nr 03050584 esitas hageja kostjale 05.03.1997 (tasumise tähtaeg oli 27.03.1997) summas 2656,05 krooni, arve nr 04060095 02.04.1997 (tasumise tähtaeg oli 25.07.1997) summas 1090,95 krooni, arve nr 05070824 04.05.1997 (tasumise tähtaeg oli 30.05.1997) summas 136,65 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3 tulenevalt algas aegumise tähtaja arvutamine 01.01.1998, millisest ajast hakkas kulgema TsÜS § 113 lg 1 (kehtis kuni 01.07.2002) tulenev aegumistähtaeg 10 aastat. Tuginedes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 146 lg 1 tuleb osundatud nõuete osas kohaldada 3-aastast aegumistähtaega alates 01.07.2002 ja seega tuleb arvete nr 03050584, 04060095 ja 05070824 alusel esitatud nõuded lugeda aegunuks 01.07.
  8. Hagi kostja Sergei Grigorjevi (IK xxxxxxxxxxx) vastu esitati 08.02.
  9. Seega peale aegumistähtaega.
  10. Hageja esitas kõnealuse nõude tähtaegselt kohtule, kuid isiku vastu, kellel puudusid kohustused hageja ees seoses kõnealuse nõudega. Asjaolu, et hageja taotles menetluse ajal kostja asendamist, ei anna alust lugeda hageja nõuet kostja vastu õigeaegselt esitatud nõudeks. Õiguslikult ei olnud kostja Sergei Grigorjevi (IK xxxxxxxxxxx) vastu 29.06.2005 nõuet esitatud, nõue esitati tema vastu kohtule alles 08.02.
  11. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi kogu ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  13. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel õigusnormi ja jätnud õigusnormi täielikult kohaldamata, mis on viinud esimese astme kohtu valele otsustamisele hagi aegumise osas.
  14. Maakohus viitab oma otsuses küll paragrahvidele, mis sätestavad aegumistähtaja alguse ja seovad selle nõude sissenõutavaks muutumisega, kuid kohus ei põhjenda, millise õigusnormi alusel loeb ta hagi esitatuks alates ajast, mil hageja taotles kostja asendamist ja on jätnud kohaldamata hagi esitamisele kohaldatavad TsÜS § 160 lg 1 ia TsMS § 362 lg
  15. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 29.06.2005 ehk TsÜS § 146 lg 1 kohaselt õigeaegselt enne aegumistähtaja lõppu 01.07.
  16. Hageja taotles asjas kostja asendamist 08.02.
  17. Vastavalt TsMS §-le 362 lg 3 tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Vastustaja seisukoht
  18. Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta rahuldamata. 2

(3)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  2. Maakohus kohaldas õigesti menetlusnorme hagi esitamise aja määramisel ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse norme hagi aegumise kohaldamisel.
  3. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et käesolevas asjas esitatud nõuete osas kohaldub alates 01.02.2002 kolmeaastast aegumistähtaeg ja seega tuleb nõuded lugeda aegunuks 01.07.
  4. Vaidlus on selles, millal hageja nõude esitas.
  5. TsÜS § 142 lg 1 sätestab aegumise mõiste, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kolleegiumi arvates ei ole käesolevas vaidluses asjakohane apellandi tuginemine TsMS § 362 lg-le 3, mille kohaselt tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Nõude kohtuni jõudmise aega saab lugeda kostjale siduvaks ikkagi ainult siis, kui nõue on üldse kostja vastu esitatud. Nõude esitamine kolmanda isiku vastu ei peata nõudeõiguse aegumist kostja suhtes. Hageja nõudis kosjalt oma kohustuse täitmist esmakordselt alles 08.02.2006 kohtule esitatud avalduses. Seega kohaldas kohus õigesti kostja taotlusel aegumist.
  6. Seoses hagi rahuldamata jätmisega kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud hageja. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.