Eiratud on ühiseid ettepanekuid, kus leiti, et kaebaja paremaks arenguks on vaja tegeleda spordiga, osaleda pakutavates ja huvidele ning vajadustele vastavates sotsiaalprogrammides, kasutada isiklikku sülearvutit, milles leiduvad huvidega tegelemiseks vastavad materjalid; vastupidiselt ITK eesmärgile piirab see kaebaja Põhiseaduse (PS) paragrahvidest 10, 11, 12, 19 ja 37 ning Vangistusseaduse (
) paragrahvides 8, 31, 34, 35, 55 ja 62 tulenevaid õigusi ja vabadusi. Samas Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 ja 2 sätestavad, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja on vanglas alati käitunud õiguskuulekalt; vaidlusaluses ITK-s on kaebajale täitmiseks pandud kohustused, mis on diskrimineerivad, aluseta kehtestatud piirangud, mis ei võimalda tal omandada võrdsetel alustel tavakinnipeetavatega omandada kooliharidust, kutseharidust, tegelda kehakultuuriga ning kasutada muid Vangistusseaduses tulenevaid õigusi oma positiivse edasise arengu saavutamiseks. Vangistusseaduse kohaselt on kinnipeetaval õigus kasutada temale ettenähtud tavaõigusi koheselt, ilma selleks mingeid tingimusi seadmata; IKT kinnitamisel on eiratud tema üht peamist eesmärki, mis tuleneb KITJ § 2 lg 1, ergutada kinnipeetavat seadusekuulekale käitumisele ning toetada tema arengut haridustaseme tõstmise ning kutse- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, soodustada kinnipeetava otsustusvõime ning vastutustunde arenemist (lg 2) ning valmistada kinnipeetav ette iseseisvalt vabaduses toime tulema ning ühiskonnas taaskohanema (lg 3); ei ole kaebaja suhtes kunagi registreeritud ühtegi põgenemiskatset ja arusaamatu on mis on aluseks ITK-s esitatud väitele põgenemisohu kohta, et selle alusel paigutada kaebaja kinnisesse distsiplinaarosakonda; ei ole vaidlusaluses ITK-s
eirates kajastatud kaebaja usulisi vajadusi tema usu (budismi) järgi; on soodustuste kohaldamise eeltingimused õigusvastased ja ebavõrdsele kohtlemisele viivad; intsidentide kasutamine kinnipeetavaid iseloomustavate andmetena on lubamatud (vt õiguskantsleri 15.02.05 kiri nr 7-1/50018/0500688; Tartu RK 21.10.2005 lahend nr 23-338/05); on teostamatu ITK-s pandud kohustus läbida individuaaltöö kontaktisiku, eluosakonna peaspetsialisti, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga eesmärgiga täiendada isiklikku toimetulekuoskust kuna eluaegse vangi toimetulekuoskust vanglas reguleerivad vastavad õigusaktid. Kaebaja põhjendatud huviks ITK õigusvastaseks tunnistamise taotluse esitamisel on soov esitada järgnevalt kahjunõue Murru Vangla vastu. ITK õigusvastaseks tunnistamine on vajalik ka seetõttu, et seda dokumenti kasutatakse vanglate poolt halduskohtus avaldaja negatiivseks iseloomustamiseks (vt asi Tallinna Halduskohtu asi nr 3-06-1893) ja ka muudel eesmärkidel, näiteks arvuti kasutamise mittelubamise põhjendamiseks (vt asi nr 3-06-607). 2 ITK on Põhiseadusega vastuolus kuna: Kinnipeetava kohtlemine on piisava täpsusega reguleeritud Vangistusseaduses ja Vangla sisekorraeeskirjades. Täiendava, kaebaja õigusi ja vabadusi piirava erirežiimi kehtestamine ITK-ga on vastuolus põhiseadusliku võrdse kohtlemise printsiibiga, tuues kaasa mitmete seaduslike õigust ja vabaduste ebaseadusliku piiramise. PS § 12 järgi on isikud seaduse ees võrdsed. Puudub seaduse reservatsioon kaebaja suhtes vabadusi ja õigusi piirava ITK vastuvõtmiseks. Vangistusseaduse sellise ITK vastuvõtmist ette ei näe. ITK piirab kaebaja PS §-st 10 – 12, 19 ja 37 tulenevaid õigusi. HMS § 3 lg 1 ja 2 sätestavad, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Vangistusseaduse kohaselt on kinnipeetaval õigus kasutada temale ettenähtud tavaõigusi koheselt, aga mitte saada kasutada tavaõigusi teatud tingimuste täitmisel, sest kõik kinnipeetavad on automaatselt peale vastuvõtuosakonnast väljumist lahtises eluosakonnas, kus on võimalused arenguks. Murru Vangla kodukorra (kinnitatud vangla direktori 22.04.04 käskkirjaga nr 42 ning muudetud 14.12.05 käskkirjaga nr 68) 2 ptk p 7 kohaselt eluosakonnad 1 – 7, 8 ja 10 ning saun, juuksur, palvela, söökla, kauplus, spordisaal, klubi, raamatukogu asuvad haldustsoonis. Eraldatud lukustatud kambrid ja kartserid ning jalutusboksid asuvad 9. eluosakonnas. Ainult karistuse kandmisel avatud eluosakonnas saaks kaebaja tunda end võrdväärsena teiste kinnipeetavatega. Kaebajale ei lubata liikuda äratusest öörahuni (
), kasutada võrdsetel alustel vangla territooriumil asuvaid üldkasutatavaid olmeruume (Murru Vangla kodukorra ptk 3), külastada kauplust, spordisaali, jalutushoovi jne (Murru Vangla kodukorra p-d 50, 53, 55 ja 102). Eeltoodu on ebavõrdne kohtlemine kaebaja suhtes, kes on ilma igasuguse seadusliku aluseta paigutatud kinnisesse eluosakonda, kus reeglina kannavad distsiplinaarkaristust kartserisse ning julgeoleku kaalutlustel lukustatud kambritesse paigutatud kinnipeetavad. Seejuures viitab avaldaja Tartu RK 10.05.2005 lahendile nr 2-3-188/05. Lahendis leiti, et
lg 1 kohaselt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid, isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.
lg 2 kohaselt erandkorras võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka selle paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Eeltoodud paragrahvi lõikest 2 ei tulene vangla direktorile õigust ilma erandliku olukorra põhistamiseta paigutada eraldi § 12 lg 1 nimetatud isikuid. Tartu Halduskohtu 11.11.2005 otsusega haldusasjas nr 3-360/05 tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud arvates 14.04.2004 kuni 01.04.2005, mil R. K suhtes oli rakendatud „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi“ sätetest tulenevaid kitsendusi, mis seisnesid kaebaja liikumisõiguse, hariduse omandamise, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu, värskes õhus viibimise, elutingimuste ja usuliste kombetalituste piiramises. Kinnitades ITK ületas direktor pädevust kuna tal puudus seaduse reservatsioon kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuva täitmiskava kehtestamiseks. 3 Õigusvastased on ka Murru Vangla poolt ajavahemikul 24.02.2006 – 04.09.2006 teostatud järgmised toimingud: - diskrimineeriv hoidmine vangla suletud 9-nas elusosakonnas ning vanglasisese liikumisõiguse piiramine. Kaebaja sai liikuda 8 meetrises koridoris, kus puudusid olmeruumid, kella 7.30-st kuni 21.30ni. Teised kinnipeetavad võisid liikuda 7.00-st 22.30-ni (puhkepäevadel ja pühadel kuni öörahuni). Nende liikumisruum oli kümneid kordi suurem, nende kasutuses olid puhketoad, köök ja muud ruumid; samuti õues olev jalutushoov, söökla, klubi, spordisaal, raamatukogu, saun ja muud hooned. Vastavalt Vangistusseadusele ja justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kinnitatud „ Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) §-le 8 võib kinnipeetav äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda. PS § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. - sulgemisega 9-ndasse eluosakonda ja liikumisvabaduse piiramisega haakub ka hariduse omandamise ebaseaduslik piiramine.
lg 3 ja 5 järgi kindlustab vangla kinnipeetavatel hariduse omandamise, suunab ja soodustab seda. Olles suletud 9-ndasse eluosakonda kaebajat ei viidud õppeaasta alguses kooli, kuigi ta oli sinna vastu võetud. Ta ei saanud võrdselt teiste kinnipeetavatega osaleda õppetöös klassiruumis. - kaebajat diskrimineeriti veel kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu mittevõimaldamisega. Praktikas ei saanud avaldaja viibida vanglas käinud lauljate ja näitlejate esinemistel, loengutel ja muudel üritustel. - kõikides elusektsioonides on majutushoonete ees kinnipeetavatele vähemalt 4 tundi päevas avatud suured ja avarad jalutusväljakud ning peale selle veel spordiväljakud. Sulgemisega 9ndasse eluosakonda sai kaebaja värskes õhus viibida ainult 1 tund jalutusboksis mis on nelja seinaga pealt trellitatud ruum. Igapäevaselt kasutavad selliseid bokse veel ainult kartserisse ja lukustatud kambritesse ajutiselt paigutatud kinnipeetavad. Erinevalt teistest kinnipeetavatest puudus kaebajal võimalus kasutada korvpallisaali, treeningusaali, jõutreeningu nurkasid, osaleda eluosakondade vahelistel spordivõistlustel. Kaebajale lubati kambrisse ainult hantlid ja trenažöör. - elutingimuste osas pidi kaebaja ajama läbi ilma võimaluseta kasutada kööki ja puhketuba oma sektsioonis äratusest öörahuni. Lubatud oli köögi kasutamine ainult lõunasel ajal 1 tund päevas. Kaebaja puudus ka võimalus kaupluse külastamiseks ning kasutada valikuks kogu selle sortimenti. Ta pidi leppima kohaletoodud kaubaga. Kaebaja põhjendatud huviks toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks on tekitatud õigusvastaste toimingutega kahju hüvitamise nõude esitamine Murru Vangla suhtes. Vastustaja kaebusega ei nõustu. HMS § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. 4 KITJ § 1 kohaselt täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm. Sama määruse § 11 kohaselt täitmiskavas sisalduvad ettepanekud on soovituslikud, kui seadusest ei tulene teisiti. Soovitusliku iseloomu tõttu ei vastagi ITK haldusakti tunnustele; sellega ei piirata õigusi ega vabadusi. Vastustaja leiab, et ITK-ga määratakse vabadusekaotuse täideviimse raamtingimused ja üldised eesmärgid ja suunad, millega teda suunatakse omandama õiguskuulekaks eluks vajalike õppimis- ja tööharjumusi ning mille täitmise alusel on võimalik hinnata kinnipeetava arengut ja motivatsiooni tegeleda enesearendamisega. Täpsemad plaanid viiakse täide läbi mitmete menetlusetappide, näiteks õppimiseesmärgi täitmiseks peab kinnipeetav avaldama soovi õppima asumiseks või õpingute jätkamiseks. IKT täitmata jätmise eest kedagi ei karistata; ühestki õigusaktist ei tulene, et selle täitmine oleks kohustuslik.
Vastustaja tõrjub kaebuse väiteid nagu oleks ITK koostamisel eiratud vangla töötajate (spetsialist-konsultandi ja psühholoogi) ja kaebaja ettepanekuid. IKT ongi koostatud vanglatöötajate ettepanekul. Antud konkreetsel juhul on ITK-s ette nähtud eelkõige suunamine hariduse omandamiseks (sellel eesmärgil ka kinnipeetav ümber paigutati) ning seda toetavad tegevused nagu osalemine individuaal- ja grupitöös psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga. Samas töötamise võimalused on piiratud osaliselt eluosakonna tõttu aga kindlasti ka õppima suunamise tõttu kuna hariduse omandamine toimub töö ajal (
Seega puudub ITK-s vastuolu kinnipeetava õppimise ja töötamise võimaluste vahel ning ITK-s on õigusaktides sätestatud nõudeid arvesse võetud. Täiendavad ettepanekud ja soovitused, mida on teinud kaebuse esitaja ja ka vangla töötajad ei ole kõik seotud ITK eesmärgiga ning nende ära märkimine ITK-s ei ole vajalik ega ka otstarbekas. Üldise õiguspõhimõtte kohaselt määratlemata õigusmõisteid sisustab haldusorgan kaalutlusõiguse kohaselt. Intsidentidena tuleb eelkõige käsitleda kinnipeetavate tegusid, mis on vastuolus kehtestatud õigusaktidega, kuid mille eest karistamine on ebaotstarbekas ja tegusid, mis on vastuolus kehtestatud sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse mõttega või mis destabiliseerib vangla või isikute julgeolekut. ITK-s on väljendatud seisukoht, et kaebuse esitaja peab vanglas käituma õiguskuulekalt ja täitma sisekorraeeskirju. Intsidentide vältimine on üksnes selgitus mitte toime panna kehtestatud eeskirjade rikkumisi või muud vangla julgeolekut ohustavaid tegusid. Ebaselgeks jäävad kaebuse esitaja väited IKT eesmärkide proportsionaalsuse, põhjendatuse, realiseeritavuse, konkreetsuse ja arusaadavuse kohta. Vaidlustatud ITK koostati lähtudes eeldusest, et kaebuse esitaja paigutati Murru Vanglasse võimaluste tõttu omandada seal edukamalt haridust (keskharidust) ning seda on ITK-s selgelt väljendatud ja kõik eeldused eesmärgi saavutamiseks on olemas. Seega on ITK piisavalt konkreetne ja arusaadav. Kaebuse esitaja soovi jätkata haridusteed on arvestatud, samas muud ettepanekud enesetäiendamise osas või vaba aja veetmise osas ei ole ITK koostamise eesmärk. Vastustaja peab ekslikuks kaebaja arusaama, et tema suhtes on õigusliku aluseta kohaldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
lg 1 sätestatu täitmiseks on
lg 2 tulenevalt õigus ja kohustus vangla direktoril paigutada kinnipeetavad eraldi. Sama paragrahvi lõike 1 järgi kinnipeetava paigutamisel vanglas arvestatakse muuhulgas karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Lähtudes
Seega vangistusseaduses on sätestatud põhimõte, et kinnipeetavad paigutatakse vanglas võimalikult eraldi, et tagada vangla ja vanglas viibivate isikute turvalisus. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja paigutatud eraldi toime pandud kuritegusid ja isikut arvestades. Ekslik on kaebaja arusaam, et üheksas eluosakond on mõeldud eraldatud lukustatud kambritesse ja kartseritesse paigutatud kinnipeetavatele. Tõsi, üheksandas eluosakonnas on muuhulgas eelmainitud kambritega sektsioonid, kuid kaebuse esitaja kannab karistust üheksandas eluosakonnas tavarežiimiga osakonnas (sektsioonis). Ta ei ole paigutatud kartseri kambrisse ega ka lukustatud kambrisse. Eluosakonna sektsioonis on R. Kle tagatud liikumisvõimalus, kehakultuuriga tegelemine, üks tund päevas olla värskes õhus. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit või eluosakonda, mistõttu ei saa üheksandasse eluosakonda paigutamine olla kaebuse esitaja suhtes diskrimineeriv. Toimingute õigusvastasuse nõuet analüüsides leiab vastustaja et Vangistusseadusest tulenevad vangla ülesanded ja tingimused, mida ta peab kinnipeetavale tagama, on täidetud. Kultuuriürituste korraldamine ei kuulu vangla kompetentsi ning arvestades vanglas viibivate kinnipeetavate hulka ei oleks see ka võimalik. Kehakultuuriga tegelemise õigust ei ole kaebajale keelatud ning tagatud on ka Vangistusseaduses sätestatud värskes õhus viibimise võimalus. Arusaamatuks jäävad täpsustamata etteheited elutingimuste osas. Vastustaja hinnangul õigusaktidest tulenevad nõuded karistuse täideviimise tingimuste osas on täidetud. R. Kle on tagatud õigus soetada asju. Sellega on täidetud
sätestatud kinnipeetava võimalus teha sisseoste vangla vahendusel. Subjektiivset õigust nõuda kaupluse külastamist kinnipeetaval ei ole. Vastustaja osundab, et käesoleval ajal on kaebuse esitajaga seoses menetluses kriminaalasi, mis pigem kinnitab R. K soovimatust järgida kehtestatud reegleid. Kohtu seisukoht Vaidlustatud, 28.04.2006.a. direktori pool kinnitatud eluaegse kinnipeetava R. K täitmiskavaga nähti R. K karistuse kandmise kohaks vanglas ette
lõikele 2, millest tulenevalt on vangla direktoril õigus ja kohustus paigutada kinnipeetavaid eraldi, arvestades muuhulgas karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Eraldipaigutamise põhimõte teenib eesmärki tagada vangla ja vanglas viibivate isikute turvalisus. Käesoleval juhul paigutas Murru Vangla R. K eraldi tema poolt toimepandud kuritegusid ja isikut arvestades. Sisuliselt on täitmiskava vaidlustatud punktidega püütud saavutada neidsamu eesmärke milleks varem kasutati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist sanktsioneeriva käskkirja alusel. Näiteks Tallinna Vangla direktori 24.07.2003.a. käskkirjas nr 250-k leiti, et täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jmt) tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada, arvestades kaebuse esitaja eelnevat põgenemist ning kallaletungi avaliku võimu esindajatele (vt Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsus nr 31524/2003). Kohtu arvates ei ole kaebaja paigutamine arengut takistavasse 9-ndasse eluosakonda täitmiskavas piisavalt motiveeritud. Täitmiskavas on viidatud ainult ühele R. K isiku arengut piiravasse 9-ndasse eluosakonda paigutamise asjaolule kuid jäetud põhjusi välja toomata arvestamata nii R. K enda kui ka vangla spetsialistide teistsugused seisukohad. Nii on spetsialist-konsultant J. Orupõld pidanud kinnipeetaval soovitavaks tegelemist spordi ja huvialadega, gümnaasiumi 10. klassi õppima asumist, osalemist kirjandusringis, sülearvuti kasutamist. Sotsiaaltöötaja J. K ja inspektor-kontaktisik A. J soovitavad samuti õppimaasumist keskkooli 10. klassi, tegelemist kehakultuuriga, oma religiooniga, üldiste teadmiste arendamiseks televiisori vaatamist ja raadio kuulamist, töötamist sülearvutis olevate materjalidega ning R. K paigutamist lahtisesse eluosakonda täitmiskava eesmärkide saavutamiseks.
Kuigi nimetatud säte ei tähenda, et kõiki kinnipeetava esitatud soovid fikseeritakse ITK-s peab administratsioon kinnipeetava motiveerimiseks ja hea halduse põhimõtte täitmiseks tegema temaga sisulist koostööd ja kui kõiki kinnipeetava ning vangla spetsialistide väiteid polegi võimalik arvestada siis vähemalt põhjendama, miks ta nendega ei nõustu. Vaidlusaluses täitmiskavas sellised põhjendused puuduvad. Mis puutub vangla poolt pärast ITK peale kaebuse laekumist esitatud väitesse, et 9-ndasse eluosakonda paigutati R. K
§-st 12 lg 2 tuleneva eraldihoidmise kohustuse realiseerimiseks siis näitab see kohtu arvates veelkord vangla tegelikke, vaidlustatud täitmiskava kinnitamisega seatud eesmärke, milleks on täiendavate julgeolekuabinõude varjatud kujul rakendamine R. K kui eluaegse kinnipeetava suhtes kuivõrd täiendavaid julgeolekuabinõusid otseselt sanktsioneerivad käskkirjad olid varem kohtute poolt tühistatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2005 otsus nr 2-3/33/05). Sidudes eraldihoidmise printsiibi rakendamise kaebaja poolt toime pandud kuritegude ja isikuga tehakse ilmne vihje R. Kle mõistetud karistuse eluaegsusele kui erikohtlemist põhjustavale asjaolule. Samas
lg 1 kohaselt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid, isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.
lg 2 kohaselt erandkorras võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Seega
7 lõikest 2 ei tulene vangla direktorile õigust ilma erandliku olukorra põhistamiseta paigutada eraldi § 12 lõikes 1 nimetamata isikuid. ITK-s on 9-ndasse eluosakonda paigutamise alusena viidatud küll põgenemisohule kuid kaalutlusõiguse teostamisel eraldihoidmise printsiibi rakendamiseks ja kinnissesse sektsiooni paigutamise otsustamisel on direktor piiratud riigivõimu teostamise üldpõhimõtetega, sealhulgas PS § 11 teisest lausest ja HMS § 3 lõikest 2 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Seepärast ei tohi piiravate meetmete kohaldamine toimuda kauem, kui nende abinõude eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Lahendis 2-3/33/05 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et piiravate meetmete kohaldamise ajalisi piire on sellekohases haldusaktis võimalik ette näha selliselt, et kehtestatakse siiski esialgsel hinnangul vähim piisav tähtaeg nende abinõude kohaldamiseks ning esialgset tähtaega pikendatakse põhjendatud vajadusel. Et põgenemisohtu tulenevast eluaegse vangi staatusest ei pea ka vangla administratsioon alati põhjendatuks nähtub sellestki, et enamik eluaegseid vange ei ole Murru Vanglas paigutatud 9-ndasse eluosakonda. Põhjendatult on kaebuses osundatud ka intsidentides osalemise näitaja kasutamise lubamatusele piirava meetme kõrvaldamise üle otsustamisel. Vangistusseaduse § 65 lg 5 sätestab, et distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsiplinaarrikkumist. Osundatud sättes on määratud, et distsiplinaarkaristuse määramisel kaasnevad kinnipeetavale sellest tulenevad ebasoodsad õiguslikud tagajärjed ühe aasta jooksul, kui kinnipeetav sama aja jooksul ei pane toime uut distsiplinaarrikkumist. Seega on distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel keelatud arvestada juba kustunud distsiplinaarkaristusi. Kuid kui kinnipeetava suhtes registreeritud intsident saadab teda kogu vangistusasja, on see kinnipeetava iseloomustamiseks ebaproportsionaalse eesmärgiga. Seda enam, et kustunud distsiplinaarkaristusele enam viidata ei või. Riigikohus on mitmetes oma lahendites viidanud, et juba kustunud karistusele viitamine toob iseenesest kaasa haldusakti õigusvastasuse. Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määrusega nr 246 kinnitatud Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 24 sätestab küll, mis kantakse kinnipeetavaga toimunud intsidendi kohta kinnipeeturegistrisse kuid samas ei ole kinnipeeturegistrisse kantud andmetel õiguslikku tähendust. Kuivõrd kaebaja ei viibi käesoleval ajal Murru Vanglas ja vaidlustatud täitmiskava tema suhtes ei rakendata pole juba muutunud olukorra tõttu täitmiskava tühistamine avaldaja õiguste kaitseks enam vajalik ning kaebaja on sellega nõustunud. Mis puutub R. K nõudesse tunnistada õigusvastasteks ka tema paigutamine 9-ndasse eluosakonda ning vanglasisese liikumisõiguse ahendamine, hariduse omandamise ja kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu ebaseaduslik piiramine, ebavõrdne kohtlemine värskes õhus viibimise ja kehakultuuriga tegelemise õiguse kasutamisel ning elutingimuste andmisel siis tuleb arvestada, et eluosakonda paigutamise otsustab vangla administratsioon ulatusliku kaalutlusõiguse alusel. Täitmiskava õigusvastasusest motiveerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu, piirava meetme ajalise kohaldamise kestuse määratlemisest ebakohaste tegurite abil ja intsidentides osalemise näitaja kavatsetavast kasutamisest R. K käitumise hindamisel ei tulene üheselt, et piirava meetme kasutamine kaebaja 9-ndasse eluosakonda paigutamise kujul oleks igal juhul pidanud osutuma lubamatuks. Seetõttu tuleb kaebaja need nõuded jätta rahuldamata. 8 HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, sama paragrahvi teise lõike järgi kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna antud juhul on hinnanguliselt rahuldatud nõuete osa 50 protsenti kõikidest nõuetest tuleb ka Murru Vanglalt mõista kaebuse esitaja kasuks välja 3832 : 2 = 1916 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja 6, § 92 lg 1 ja 2 kohus o t s u s t a s: 1. Rahuldada R. K kaebus osaliselt, tunnistades Murru Vangla direktori kohusetäitja poolt 28.04.2006.a. kinnitatud individuaalse täitmiskava menetlusse võetud osas õigusvastaseks ning Põhiseadusega vastuolus olevaks. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. 2. Mõista Murru Vanglalt R. K kasuks välja kantud menetluskulud summas 1916 (üks tuhat üheksasada kuusteist) krooni. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.