← Eesti

2-08-5542/7

Obsah (8)§ 55§ 25§ 24§ 145§ 23§ 52§ 142§ 54

2-08-5542 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-5542 Tsiviilasi xxx

§ 55

p 2 sätestab selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Avaldaja on seisukohal, et järgmisel päeval pärast täitmisteate saamist võõrandamise keelumärke avalduse esitamine Harju Maakohtu kinnistusosakonnale on ilmne täitemenetluse seadustikus sätestatud täitemenetluse läbiviimise korra tahtlik rikkumine.

§ 25

sätestab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks vähemalt 10 päeva ning vabatahtliku täitmisaja jooksul ei saa vara arestida ega keelumärget kui vara arestimise tagajärge kinnistusraamatusse kanda. Täitemenetluse seadustiku kohaselt saadab kohtutäitur ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse pärast kinnisasja arestimisakti koostamist, mis on läbiviidud

-s sätestatud korras ja tähtaegu järgides.

§ 55

p 2 kohaselt on arestimine tühine, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kohtutäitur Kaire Põlts on ebaseadusliku ühepoolse avalduse esitamisega Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldaja Roosikrantsi 21-1 asuva korteriomandi võõrandamise keelumärke seadmiseks rikkunud avaldaja Põhiseadusega tagatud omandiõiguse puutumatust. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi 21.01.

  1. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4546 ning kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi kustutama Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 kohtutäituri ühepoolse avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS xxx kasuks.
  2. Puudutatud isik, sissenõudja AS xxx, 05.03.
  3. a kohtule esitatud vastuses kaebust õigeks ei pea. Vastuse kohaselt nõustub sissenõudja kohtutäituri otsusega ning peab kaebust Harju Maakohtule alusetuks. Sissenõudja jääb kohtutäituri poolt kohtutäituri otsuses esitatud seisukohtade juurde ega soovi täiendavaid vastuväiteid esitada.
  4. Kohtutäitur Kaire Põlts leiab 04.03.
  5. a kohtule esitatud vastuses, et avaldaja esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata, kohtutäituri 21.01.
  6. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4546 on seaduslik, läbiviidud täitetoimingud tehtud õiguspäraselt ning seadusega kooskõlas. Vastuse kohaselt puudus kohtutäituril, tuginedes eelnenud kogemusele 2

(6)2-08-5542 xxx osas teises täiteasjas, kinnistusametile keelumärke seadmise avalduse esitamise ajal alus eeldada, et võlgnikku on võimalik leida tavapärasel teel ning mõistliku aja jooksul. Kohtutäituri abid käisid korduvalt (ajavahemikus 03.10.
  1. a – 28.09.
  2. a) võlgniku elukoha aadressil, kuid võlgnikku leida ei õnnestunud. Nimetatud käikude eesmärk oli anda võlgnikule allkirja vastu üle täitmisteade koos asjakohaste dokumentidega, mis aga ei õnnestunud. Kohtutäitur ei arva, et võlgnik peaks viibima 24 tundi ööpäevas kodus, kuid on normaalne, kui isik siiski ka reaalselt millalgi oma elukohas viibib. Kohtutäitur püüdis täitmisteadet võlgnikule üle anda ka võlgnikku varasemalt tsiviilasjas nr 2/231-10341/04 kassatsioonikaebuse esitamisel Riigikohtus esindanud vandeadvokaat Natalia Lausmaale, kuid selgus, et vandeadvokaat Natalia Lausmaal puudus esindusõigus täitmisteate vastuvõtmiseks ning seega pidi kohtutäitur tegema asjatuid toiminguid, seonduvalt pöördumisega esindama mitteõigustatud isiku poole ning põhjustades viivituse täitmisteate kätteandmisel.

§ 24

lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.

§ 145

lg 5 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Võlgnikku Kristina Suursaart isiklikult ei ole olnud kogu täiteasja nr 025/2007/4546 ega ka täiteasja nr 025/2006/1397 menetlemise jooksul võimalik leida, vaatamata erinevatele ettevõetud meetoditele. Nii näiteks täiteasjas nr 025/2006/1397, kus samuti on võlgnikuks xxx, pöördus kohtutäitur võlgniku tegeliku elukoha tuvastamiseks Põhja Politseiprefektuuri poole ning täitmisteade täiteasjas nr 025/2006/1379 koos asjakohaste dokumentidega õnnestus võlgniku esindajale xxx allkirja vastu üle anda alles 31.05.2007. a. Eeltoodut aluseks võttes oli kohtutäituril igati alust arvata, et täitemenetluse jooksul võidakse kohtutäiturit ja sissenõudjat eelnevalt informeerimata hüpoteegiga koormatud kinnistu (asukohaga xxx) võõrandada või teha muid õigustoiminguid, mis täitemenetluse läbiviimist raskendada võivad. Täitemenetluse venitamine on vastuolus sissenõudja majanduslike huvidega, arvestades seejuures veel võlasuhte märkimisväärselt pikaajalist iseloomu. Kohtutäitur, pidades silmas võimalikku ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisel ning ka menetlusökonoomika printsiipi, pidas otstarbekaks ja vajalikuks võlgnikule kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmist

§ 145

lg 5 sätestatule tuginedes, mis on kohtutäituri arvamuse kohaselt erinormiks

§ 55p 2 ja p 4 sätestatu osas.

Kohtutäitur on seisukohal, et arvestades võlasuhte eripära täiteasjas nr 025/2007/4546, kus täitmisele on esitatud hüpoteegiga tagatud võlanõue, on võlgniku omandi puutumatus paratamatult riivatud tulenevalt hüpoteegi olemusest, kuivõrd võlanõude rahuldamise objektiks ongi konkreetne võlgnikule kuuluv kinnisasi. Asjaõigus seaduse § 352 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist

-s sätestatud korras. Kohtutäitur märgib täiendavalt, et kohtutäitur arestis võlgniku korteriomandi 04.02.

  1. a ning postitas võlgnikule akti 22.02.
  2. a. Seega puudub käesoleval ajal, tulenevalt muutunud õiguslikust olukorrast, menetluslik põhjendus kohustada kohtutäiturit kustutama Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 kohtutäituri ühepoolse avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS xxx kasuks ning seda isegi juhul, kui võlgniku kaebuses esitatud põhjendust arestimise tühisuse kohta

§ 55p 2 õiguspäraseks pidada.

Kohtutäitur leiab, et kuna täitetoimingud on tehtud seaduslikul alusel ja nõuetekohase täitedokumendi olemasolul ning kohtutäituri 21.01.

  1. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4546 on seasuslik, siis puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur palub jätta xxx kaebus läbi vaatamata.
  2. Ärakuulamisel jäi avaldaja esindaja esitatud kaebuse juurde. Venitamist täitmisteate vastuvõtmisel ei ole olnud. Avaldaja elab mitmes kohas – tal on elukoht, elukaaslase elukoht, elukoht on registrisse kantud, sealt saab kirjad kätte. Avaldaja esindaja xxx on avaldajat esindanud kõikides kohtuasjades, vaid Riigikohtus mitte, kuivõrd Riigikohtus peab esindama 3

(6)2-08-5542 vandeadvokaat. Kohtutäitur Kaire Põlts jäi ärakuulamisel oma seisukohtade juurde ning leidis, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võis ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Esinesid erandlik asjaolu, milleks oli see, et dokumentide kättetoimetamisel oli raskusi ning vandeadvokaat Natalia Lausmaa teatas kohtutäiturile, et ta ei oma õigust vastu võtta täitedokumente seoses antud täitemenetlusega. Kui kohtutäitur oleks teadnud, et xxx esindab xxx, siis oleks kohtutäiturvolikirja alusel andnud dokumendid üle xxx. Kohtumääruse põhjendused
  1. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtutäitur Kaire Põltsi 21.01.
  2. a otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse peale täiteasjas nr 025/2007/4546, tuleb tühistada. Avaldaja taotlus kohtutäituri kohustamiseks Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 kantud keelumärke kustutamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • Täiteasjas nr 025/2007/4546 toimetati täitmisteade xxx esindajale, xxx, kätte 12.10.
  4. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 15199001 kantud xxx kuuluvale kinnisasjale on 27.09.
  5. a kohtutäituri avalduse aluse kantud 10.10.
  6. a keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS-i xxx kasuks. Asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast (tl 8). • 04.02.
  7. a. on kohtutäituri Kaire Põltsi poolt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 15199001 kantud, aadressil xxx asuv, xxx kuuluv korteriomand arestitud. Asjaolu on tõendatud 04.02.
  8. a täiteasjas nr 025/2007/4546 koostatud kinnisasja arestimise aktiga (tl 39-41).
  9. Kaebaja on vaidlustanud täitetoimingu, millega keelati tema kinnisasja käsutamine põhjustel, et täitedokumendi täitmiseks on ette nähtud vabatahtliku täitmise tähtaeg, millise jooksul ei saa vara arestida ega keelumärget kinnistusraamatusse kanda, keelumärge eeldab eelnevat vara arestimist ja arestimine on tühine, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kohtutäitur on kohaldanud

§ 145

lg-t 5 vastuolus seaduse mõttega ning ilma erinormi erandlikuks kohaldamiseks nõutavate kohustuslike eeltingimuste esinemiseta. 8. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi

) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täiteasja nr 025/2007/4546 kohta avatud täitetoimikust nähtub, et AS xxx on esitanud kohtutäitur Kaire Põltsile 26.09.

  1. a Tallinna Linnakohtu 18.11.
  2. a otsuse tsiviilasjas nr 2/231-10341 ning avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes ning avaldus koos täitedokumendiga on menetlusse võetud kohtutäitur Kaire Põltsi poolt 27.09.
  3. a. Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri toiminguid seoses sissenõudja avalduse ja täitedokumendi menetlusse võtmisega.
  4. Vastavalt

§ 24

lg 1 esimese lausele, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks.

§ 25

lg 1 järgi kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. 4

(6)2-08-5542 Seega on enne võlgniku varale sissenõude pööramist (ehk sundtäitmist selle kitsamas tähenduses) vaja läbi viia kohustuslikud menetlustoiminguid. Kohtumääruse p-is 6 tuvastatu kohaselt on täitmisteade xxx esindajale, xxx, kätte toimetatud 12.10.
  1. a. Nimetatud täitmisteates on antud xxx ka tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, mis on 10 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest (tl 7). Samas on kohtu poolt tuvastatu kohaselt teinud kohtutäitur 27.09.
  2. a. avalduse Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale xxx nimele registrisse kantud kinnisasja suhtes käsutamise keelumärke seadmiseks ja keelumärge on sisse kantud 10.10.
  3. a. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist ja sundmüümist (

§ 52

lg 1) ja vastavalt

§ 142

lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Kuivõrd toimingu tegemine, millega kohtutäitur laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke, on üks arestimistoimingutest, saab teha järelduse, et kohtutäitur on vaidlusaluses täiteasjas alustanud võlgniku varale sissenõude pööramist enne seadusest sätestatud kohustusliku menetlustoimingu - täitmisteate kättetoimetamist. 10. Õige on, et seadusandja on sätestanud erandjuhu, mil kohtutäitur võib võlgniku vara sissenõudmise pööramisele suunatud täitetoiminguid teha ka enne täitemenetluse alanuks lugemist st enne kui võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. Vastavalt

§ 145

lg-e 4 kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Osundatud normis sätestatu kohaldamise eelduseks on, et sundtäitmise eesmärk (rahaliste nõuete puhul seega vara arestimine ja sundmüügist saadud rahaga sissenõudja nõude rahuldamine) oleks ohustatud, milline asjaolu peab objektiivselt olemas olema ning selle asjaolu üle ei saa kohtutäitur otsustada kaalutlusõigust teostades. Eeldusel, et vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendist tuleneva nõude sisuks sissenõudja kasuks hüpoteegitud kinnisasjale sissenõude pööramise teel tema rahalise nõude rahuldamine kinnisasja arvelt, saabki sundtäitmise eesmärgiks olla sissenõudja rahalise nõude rahuldamise saavutamine. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole vaidlusaluses täitemenetluses sundtäitmise eesmärk ohustatud, sest hüpoteek on seotud kinnisasjaga ning sissenõudja hüpoteegipidajana saaks oma nõude rahuldatud kinnisasja arvelt hüpoteegisumma ulatuses sõltumata sellest, kes on kinnisasja omanikuks ja võimalik kinnisasja käsutamine seda asjaolu ei muudaks. Kui sundtäitmise eesmärgi saavutamise ohustamise asjaolu ei eksisteeri, siis ei oma antud asjas ka tähtsust võlgniku käitumine täitemenetluses või täitmisteate kättetoimetamisega seonduvad asjaolud. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtutäituri poolt täitetoimingute tegemine juhindudes menetlusökonoomika põhimõttest, sest täitemenetluses valitseb formaliseerituse printsiip (tl 28). 11. Eeltoodud põhjendustel on kohtutäituri tegevus avalduse esitamisel Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 xxx nimele kantud korteriomandi käsutamise keelamiseks ebaseaduslik, mistõttu kohtutäitur Kaire Põltsi 21.01.2008. a otsus tuleb tühistada. Rahuldamata tuleb jätta kaebus osas, kus taotletakse kohtutäituri kohustamist eelnimetatud registriossa nr 15199001 kantud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamiseks. Tsiviilasja materjalides sisaldub 04.02.2008. a. kinnisasja arestimise akt, millest nähtub, et eelnimetatud kinnisasi on arestitud.

§ 54

lg-st 1 tulenevalt on arestimise tagajärjeks võlgnikule arestitud vara käsutuskeeld. Seega ei ole vaatamata sellele, et kohtutäituri tegevus oli avalduse esitamisel 27.09.

  1. a ebaseaduslik, põhjendatud ega otstarbekas keelumärke kustutamiseks kohustamise taotluse rahuldamine, sest kohtutäitur on 04.02.
  2. a. kinnisasja vastavalt

§ 142lg-le 1 arestinud, mille järgselt tuleb nii või teisiti kanda kinnistusraamatusse arestitud kinnisasja käsutamise keelamiseks keelumärge. 5

(6)2-08-5542 12. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 20% ulatuses avaldaja ja 80% ulatuses kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.