← Eesti

2-07-33605/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-33605 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
  3. september
  4. a Kohtuasi I.B. hagi A. K. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised Hageja: I.B. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: A. K. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: S. G. (IK xxx), volikirja alusel RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada osaliselt.
  6. Suurendada Ida-Viru Maakohtu
  7. märtsi
  8. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 21231/03 kindlaksmääratud elatise suurust ning välja mõista A. K. I.B. kasuks poja P. B. (sünd. xxx) ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni alates
  9. septembrist
  10. a kuni poja P.B. täisealisuseni, so kuni xxx a. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei 1 taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja hagiavaldus
  11. I.B. ja A. K. olid abielus alates xxx a kuni xxx a.
  12. Abielust on sündinud üks laps, xx a poeg P.K.(B.).
  13. Ida-Viru Maakohtu
  14. märtsi
  15. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-1231/03) määrati kindlaks, et A.K. peab maksma elatist 540 krooni kuus kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
  16. I.B. esitas
  17. septembril
  18. a kohtusse hagi elatise suurendamiseks 1 800 kroonini (elatise miinimum
  19. aastal). II Kostja vastus
  20. Kostja oma
  21. juuni
  22. a kirjalikus vastuses (tl 26-27) hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et tema tervislik seisund ei võimalda hageja nõutavat elatist tasuda. Kostja on invaliid, töövõimekaotusega 50%. Kostja ainus sissetulek on invaliidsuspension, mille suurus on 1 913 krooni kuus. 50% pensionist peab kinni kohtutäitur elatise maksmiseks. Kostjal on elatise võlg 25 000 krooni. Peale selle on kostjal teine laps, tütar A.K. (sündinud xxx), kes elab koos kostjaga ning on kostja ülalpidamisel. Lapse ema on samuti invaliid. Peale elatise mahaarvamist jääb kostjale kätte 950 krooni, millega peab ta elama ise ja täitma tütre ülalpidamiskohustust. Varast omab kostja ainult poolt maja. Elatise suurendamisel jääks tütar Anastassia varaliselt vähem kindlustatuks, kui poeg P. Kostja võimalused leida tööd on oluliselt piiratud, kostja erialased oskused on seotud füüsilise tööga, kuid tema tervislik seisund ei võimalda teha töid, mis eeldab füüsilist koormust (lülisamba posttraumaatiline deformatsioon funktsiooni häirega). . III Kohtuistung
  23. Hageja taotles hagi rahuldamist ja elatise suurendamist 1 800 kroonile. Hageja selgitas, et ta saab miinimumpalka, hagejal saab töövõimetuspensioni (töövõime kaotus 50%, 1 913 krooni), peretoetust 1 800 krooni kuus. Hagejal on lisaks
  24. a P. veel kaks ülalpeetavat teisest abielust. Hagejal kinnisvara ei ole, abikaasa on füüsilisest isikust ettevõtja (kalur), hagejale kuulub sõiduauto Opel Safira (ehitusaasta 2001). P. on laps (1,5 kuu vanune).
  25. Kostja ja tema esindaja jäid kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde ning leidsid, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja saadav töövõimetuspension (1 913 krooni) ei võimalda maksta elatist hageja nõutavas määras, samuti on kostja ülalpidamisel tütar A. Kostjale kuulub ainult 2 pool kinnistut. Kostja on erialalt montaažilukksepp. Kostjale jääb pärast pensionist elatise mahaarvamist kätte 957 krooni. IV Kohtu põhjendused
  26. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, väljamõistetud elatist tuleb suurendada 1 350 kroonini kuus.
  27. Töövõime kaotus 9.
  28. Kostja tugineb töövõimetusele (perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 6 p 1). 9.
  29. Mõlemad vanemad, nii hageja kui ka kostja on osaliselt töövõimetud (mõlemal 50% töövõime kaotust). 9.
  30. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 9.
  31. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja lg
  32. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. 9.
  33. Töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Kohtu arvates peab töövõimetus olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKS § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10 -90% ulatuses. 9.
  34. Kohus leiab, et PkS § 61 lg 6 p 1 tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. 3 9.
  35. Seega on osaline töövõimetus üldjuhul aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  36. Vanemate varaline seis 10.
  37. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja igakuuline sissetulek on töövõimetuspension 1 913 krooni kuus (tl 32). Kostja muude sissetulekute olemasolu eitas. Kostja on A.K.(
  38. aastane) isa (tl 33). A.K. ema on J.A., kes kostja kinnitusel on kostja elukaaslane. Kostja kinnitusel tal muud vara peale korteriomandi (xxx, pool maja, tl35) ei ole. 10.
  39. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja igakuuline sissetulek on töövõimetuspension 1 913 krooni kuus ja peretoetus 1 800 krooni kuus (tl 61). Lisaks kinnitas hageja, et ta töötab miinimumpalgaga Ida-Viru Keskhaiglas, tuludeklaratsiooni kohaselt (tl 9) oli hageja keskmine brutopalk
  40. a (veebruar-juuli) 2 349 krooni. Hageja on G. B. (x. aastane) ja R.B. (x. aastane ema (tl 58, 60). Laste isa on hageja abikaasa G.B. Hageja kinnitusel tal kinnisvara ei ole, perele kuulub sõiduk Opel Zafira (soetatud septembris
  41. a). 10.
  42. Kohus kontrollis andmeid nii hageja kui ka kostja varalise seisu kohta avalikest registritest. Autoregistrikeskuse (ARK) andmete kohaselt A.K. nimele sõidukeid registreeritud ei ole, A.K. on kahe sõiduki kasutaja, millest üks sõiduk (Jeep Wrangler) kuulub A.Š. ja teine sõiduk (Opel Vectra) J.A. (tl 74-75). ARK andmete kohaselt kuulub I. B. sõiduk Opel Zafira (kasutaja G.B.), G.B. kuulub sõiduk Audi 80 (kasutaja I.B.) ja Crysler Voyager (kasutaja I.B.) (tl 66-68). Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub I. B. korteriomand xxx (registriosa xxx, tl 65). 10.
  43. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et töötada tervisele vastaval tööl. Kostja ei ole kohtule põhistanud, mida ta on ette võtnud oma materiaalse olukorra parandamiseks ja tervislikule seisundile vastava töö leidmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on võimalus teenida lisaks saadavale töövõimetuspensionile. Seega leiab kohus, et kostja ülalpidamisvõime arvestamisel tuleb arvestada sellega, et kostja on võimeline tegema tööd pooles üldisele riiklikule normile vastavas mahus ning seega teenima vähemalt 50% miinimumpalgast (2 175 krooni). 10.
  44. Poolte sissetulekute suurust arvestades on hageja ülalpidamisvõime 1 515 krooni ning kostja ülalpidamisvõime 1 362 krooni.
  45. Elatis kuulub suurendamisele alates
  46. septembrist
  47. a. V Kohtu selgitused
  48. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).
  49. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). 4 Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.