2-08-18748/2

(3)Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt poolte abielust on sündinud tütar K.D.. Laps elab hageja juures ja Pärnu Linnakohtu otsusega 2-293/1998.a. on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha lapse ülalpidamiseks 650 krooni kuus. Eelpoolnimetatud summa ei rahulda juba ammu lapse vajadusi. Lapsele kulub riietele 1000 krooni kuus, toidule 1800 krooni kuus ja muu eluks vajaliku muretsemiseks 1550 krooni. Seega vähemalt 4350 krooni kuus. Teisest abielust on hagejal tütar E.J., keda ta kasvatab üksinda, kuna isa viibib kinnipidamisasutuses. Hageja igakuine töötasu on 6670 krooni kuus. Samuti on talle 28.02.2008.a. määratud töövõimetus 60%, mis ei võimalda tal leida tasuvamat tööd. Elamu xxxxxx xxxxx xxxxx xx on ostetud 2004 aastal s.o. ajal kui suutis veel selle eest maksta. Käesoleval ajal on maja müügis, kuid seda ei osta keegi ja ta peab tasuma laenu. Hageja palub elatusraha välja mõista 1600 krooni kuus, kuna see sisaldab ka tulumaksu. Ta on nõus elatusraha vähendamisega alla alammäära , kuna kostjal on ka teised alaealised lapsed. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile märkis, et oli nõus tasuma elatusraha lapse ülalpidamiseks 900 krooni kuus. Ta on abielus N.S.`ga ja neil on 3 last- A.S., V.S.,. ja A.-M. S. Abikaasa momendil ei tööta, sest üks laps on alla 3- aastane. Tema on peres ainuke toitja ja tema ülalpidamisel on abikaasa ja kolm last ja laps esimesest abielust hagejaga. Igakuine töötasu on kostjal 8900 krooni ja muud sissetulekud ja vara puuduvad. Korteriüür on 1900 krooni kuus. Hageja saab ilmselt ka töövõimetuspensioni ning tal on kinnisvara , mille eest maksab igakuiselt pangalaenu. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejale elatusraha hageja poolt nõutud summas, sest siis ei jää tal raha teiste laste ja abikaasa ülalpidamiseks. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus väljamõistetud elatusraha suurendada vähemalt 1300 kroonini kuus,kuna sellest lähevad ka maksud maha. Kohtuistungil kostja nõustus elatusraha suurendamisega 1000 kroonini kuus, kuna oma palgast peab ta ülal pidama ennast, abikaasat ja 4 alaealist last. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hagejal ja kostjal on 09.03.1992.a. sündinud tütar K.D., kes elab hageja juures. Pärnu Linnakohtu otsusega 2-293/1998.a. 14.09.1998.a. on kostjalt hageja kasuks lapse K. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 650 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja leiab , et sellest rahast on lapse ülalpidamiseks vähe, mis on õige. PkS § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi v. lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ja PkS § 61 lg.4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära s.o. alates 01.01.2008.a. 2175 krooni kuus. Hageja nõuab elatusraha suurendamist vähemalt 1300 kroonini kuus, mis on alla seadusandja poolt kehtestatud alammäära. Vastavalt PkS § 61 lg.5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last. Kostja keskmine neto töötasu AS-is xxxxxx on 8912 krooni kuus. Korteri halduskulu ja kommunaalmakseid tasub kostja keskmiselt 1735 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on veel abikaasa, kes on alla 3 –aastase lapsega kodus. 2

(3)Seega jääb kostjale töötasust alles peale korterikulude tasumist 7177 krooni. Samas 16-aastase lapse ülalpidamiseks kulub ilmselt rohkem raha kui alla 10-aastase lapse ülalpidamiseks. Seega tuleb elatusraha suuruseks määrata 1150 krooni kuus, mille kostja on kohtu arvates võimeline tasuma. Väljamõistetud elatusraha tuleb suurendada hageja nõudel alates hagi kohtule esitamisest s.o. 13.05.2008.a. - PkS § 70 lg.

1. Elatusraha suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda , et vastavalt Tulumaksuseaduse § -le 19 tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse ja kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PkS §-dele 61-
2. Samas Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lg.1 v. § 29 lg.9 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisenõude rahuldamiseks makstud summad. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 kuna hagi kuulub rahuldamisele 88% tuleb menetluskulud jätta 88% kostja kanda ja 12 % hageja kanda. RLvS § 22 lg.1 p.2 järgi riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Ivika Sillaots Kohtunik 3