← Eesti

2-08-322/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-322 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2008, Tallinn Tsiviilasi O. N. hagi A. K.i vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K.i apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O. N. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx, xxxxxxx) Kostja A. K. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxxx), esindaja Alla Buldakova RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2008 otsus osaliselt elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus. Välja mõista A. K.´ilt alaealise tütre A. N. (i.k. XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks igakuiselt elatis 2175 krooni alates 06.05.2008 O. N. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hageja ja kostja tutvusid 2005 augustis ning elasid koos vanemate juures. 24.01.2007 sündis tütar A. , koos elati kuni 2007 juulini. Laps elab koos hagejaga on tema ülalpidamisel. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek on 4509 krooni, millest 3909 krooni on emapalk ja 600 krooni lapsetoetus. Alates 08.07.2008 on sissetulek vaid 600 krooni ematoetus ja 300 krooni lastetoetus. Hageja palus tuvastada, et lapse isa on kostja ja välja mõista elatisraha 2500 krooni. Kostja ei esitanud vastuväiteid põlvnemise tuvastamise nõudele. Kostja vaidles vastu elatise väljamõistmisele sellises ulatuses, kuna tema palk on 2700 krooni ja 2500 krooni ei saa ta igakuiselt maksta. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt alaealise tütre A. N. ülalpidamiseks igakuiselt 2500 krooni alates 06.05.2008 hageja kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja loobus asja menetluse käigus põlvnemise tuvastamise nõudest, kuivõrd kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud ning pooled vormistasid lapse sünni kohta isakande perekonnaseisuametis. Seega kinnitab Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 06.05.2008 välja antud sünnitunnistus XX XXXXXXX, et A. N. isa on kostja. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et isa kohta on kanne vormistatud 06.05.2008, seega tuleb elatisraha välja mõista nimetatud kuupäevast. Vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele on 2500 krooni, mis on perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja ei toonud esile ühtki asjaolu, mis PkS § 61 lg 1 alusel võimaldaks kohtul elatise suuruse alla kehtestatud miinimumi välja mõista. Kostja töötasu oli tema enda seletuse kohaselt 7500 krooni, rohkem ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hagejal ei ole samuti teisi alaealisi ülalpeetavaid. Hageja on arvestanud lapse kulutused kuus 5500 krooni. Vanemate kohustused ja õigused lapse suhtes on PkS § 49 tulenevalt võrdsed ning arvestades alaealise lapse vajadusi, on hageja nõue 2500 krooni elatise osas põhjendatud. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja töötasu võib väheneda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse ja riigilõivu osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja tütre A. ülalpidamiseks elatisena 1500 krooni alates 06.05.2008 ja vabastada ta menetluskuludest. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, ei arvestanud kõiki asjaolusid ja on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus ei uurinud hageja esitatud kulutusi lapse peale, kohut ei huvitanud, kas need kulutused on põhjendatud. Selleks ajaks, kui asja kohtus arutati, oli laps 1,5 aastane. Lapse peale tehtavaid kulutused 5500 krooni on ülemäära suurendatud. Kulutused tervisele, vitamiinidele ja massaažile 500 krooni ei ole millegagi tõendatud, arstitõendit selle kohta, et lapsele tuleb teha massaaži, hageja ei esitanud. Kulutused ravile ja erivahenditele 500 krooni ei ole tõendatud ei arstitõendi ega hageja seletustega. Tütar on terve ja ei vaja erivahendeid. Kulutused transpordile 150 krooni ja telefonile 150 krooni on mitte üksnes ülemäära suurendatud, vaid ka on vale. 1,5 aastase lapse jaoks on transport tasuta, telefoni tütar kasutada ei saa ja tal ei olegi kellega telefonitsi suhelda. Kulutused lapse vabaajale 500 krooni on ülemäära suurendatud. Hageja ei ole nende kulutuste osas mingeid seletusi andnud. Loomaaed ja bassein on selles eas laste jaoks tasuta. Mõistlikeks ja põhjendatud kulutusteks 1,5 aastase lapse peale võib olla 4000 krooni kuus. 2

(3)Kostja esitas kohtule poja N. K.i sünnitunnistuse. Otsuses ei ole aga midagi selle kohta märgitud ja elatise suuruse määramisel ei arvestanud kohus, et kostjal on veel üks laps. Kolmeaastase poja N. ülalpidamiseks maksab kostja vabatahtlikult iga kuu 1500 krooni. Kui talt mõistetakse välja tütre ülalpidamiseks iga kuu 2500 krooni, siis jääb teine laps vähem kindlustatuks. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja materiaalset olukorda. Alates 16.03.2008 kuni 15.06.2008 töötas kostja firmas OÜ X-XXXX katusepanijana. Ainult üks kord õnnestus tal saada töötasu 7589 krooni. Praegusel ajal ei suuda firma teda tööga kindlustada. Isegi kui tal õnnestub ennast kuhugi tööle vormistada, siis üle 7500 krooni ei õnnestu teenida. Seetõttu on kostja suuteline kahe lapse peale maksma 3000 krooni, ülejääva 3500 krooniga saab ta ise elatud. Kostja ei ole nõus kohtuotsusega riigilõivu väljamõistmise osas. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis. Kostja taotleb asja materjalide juurde võtta poja N. K.i sünnitunnistus ja tõendid tema sissetulekute kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2008 otsus tuleb osaliselt tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus. Kolleegium leiab, et maakohus on tuvastanud õigesti lapse vajadused ja selles osas apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Kostja ei ole maakohtule esitanud vastuväiteid, millised kulutused lapsele ei ole põhjendatud. Hageja on kirjeldanud vajalikke kulutusi. Kuna kostja väitis vaid üldsõnaliselt, et kulutused lapsele on liiga suured, siis ei saanudki kohus nende väidetega arvestada. Ka viimasel kohtuistungil ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid on paljasõnaliselt kinnitanud, et tal lihtsalt ei ole võimalus sellises suuruses elatist maksta (t.l.42). Kuna kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtule, siis kolleegium jätab ka kaebuses toodud uued väited tähelepanuta. Kostja leiab kaebuses, et maakohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel, et tema ülalpidamisel on ka teine laps N. K. sünd XX.XX.XXXX, kellele kostja maksab elatist kuus vabatahtlikult 1500 krooni. Kolleegium leiab, et kostja väide on põhjendatud. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks elatise suuruse määramisel arvestanud asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on poeg N. . Ka on maakohus otsuses ebaõigesti leidnud, et PkS § 61 lg 4 kohaselt on elatise miinimumiks 2500 krooni. PkS § 61 lg 4 mõttes on käesoleval ajal pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgast 2175 krooni. Kolleegium leiabki, et põhjendatud on arvestada ka teise lapse olemasolu kostjal ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis miinimumsuuruses 2175 krooni. Kostja varaline seisund võimaldab elatist nimetatud suuruses tasuda, siis puuduvad alused PkS § 61 lg 5 kohaldamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud PkS §is 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid mõista välja kostjalt elatise alla PkS §-is 61 lg 4 sätestatud miinimumi. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna hageja on vabastatud Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis, siis tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.