) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu 3 2-07-22173 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja AS xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 24.01.2005 ja 29.03.2005 rendilepingud nr L05100550 ja nr L05102277, mille alusel võlausaldaja andis võlgniku kasutusse kaks mootorsõidukit ja võlgnik kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; võlgniku pangakonto väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a. Võlgniku vara väärtuseks on 107.70 krooni, mis koosneb pangakontol asuvast rahast, kohustusi on võlgnikul kokku 1 766 010.19 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on tekkinud 2006.a ning need on muutunud alaliseks 07.08.2007. võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt on võlgniku makseraskuste põhjuseks ehituse töövõtulepingu täitmise käigus tekkinud erimeelsused tellijatega, mida ei suudetud võlgniku jaoks tulemuslikult lahendada. Seetõttu ei laekunud võlgnikule tehtud tööde eest tasu ning võlgnikul ei olnud omakorda võimalik oma kohustusi täita. Oluliselt mõjutas äriühingu tegevust võlgniku juhatuse liikme xxx ja tema isa xxx vahel tekkinud konfliktid ja erimeelsused ettevõtte arengusuundade ja igapäevase tegevjuhtimise tasandil, mille tõttu xxx otsustas võlgniku juhatusest välja astuda ning hakata tegelema ettevõtlusega eraldiseisva äriühingu kaudu. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Võlgnik ei ole täitnud raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise nõuet nõuetekohaselt, seega puuduvad andmed võlgniku raamatupidamisaruannete kohta. Võlgniku suhtes 07.05.2007 algatatud täitemenetluses on ilmnenud, et kolme kuu jooksul ei ole olnud 4 2-07-22173 võimalik võlgniku vara arvelt täita maksunõuet summas 50 225.45 krooni (tl 139). Järelikult on võlgnik alates 07.08.2007 olnud maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja
lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuigi võlgniku faktiline majandustegevus lõppes 2006.a detsembris, on 2007.a võlgniku alluvuses tööle asunud xxx välja makstud töötasuna 30 000 krooni. Samuti on 13.06.2006 makstud võlgniku arvelt osaühingule xxx välja arve nr 1 alusel 97 000 krooni, väljamaksmise aluseks olnud arve kohta puuduvad võlgniku raamatupidamises andmed. Eeltoodust tulenevalt võivad esineda võimalused võlgniku vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 30 000 krooni. Nimetatud isikud ei ole avaldanud soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l xxx ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.