lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt on kinnistu, asukohaga XXX, Tallinn, kaasomanike ja OÜ S vahel sõlmitud 15.03.1999.a. rendileping, kostjale anti rendile hoone asukohaga XXX, Tallinnas, üldpinnaga 187, 2 m ² . Lepingu punkt 2 kohaselt oli rendileping sõlmitud tähtaegsena kehtivusega 15.02.1999.a. kuni 15.05.2004.a. Kinnistu kaasomanikud E H ja A N , kellele kuulus ½ kinnistust saatsid kostjale 18.02.2004.a. avalduse, teatades, et ei soovi pikendada kostjaga hoone kasutamiseks sõlmitud rendilepingut, paludes ruum vabastada ja üle anda hiljemalt 16.03.2004.a. 28.07.2004.a. võõrandasid E , H ja A N neile kuuluva mõttelise osa kinnistust hagejale. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võis kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti selle asja või selle majanduslikku otstarvet muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, rendilepingu pikendamine eeldab kõigi kaasomanike kokkulepet. Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, üürilepingu tähtajatuks muutumise vältimiseks VÕS § 310 lg 1 kohaselt peab üks lepingupooltest avaldama teisele poolele teistsugust tahet . Tähtaja lõppemisel peab üürnik üüritud asja tagastama VÕS § 334 lg 1 kohaselt. Rendileping oli sõlmitud tähtaegsena ja selle pikendamine ei ole midagi muud kui lepingu muutmine, mis nõuab kõigi kaasomanike kokkulepet. Hageja palub tunnistada OÜ S kasutusõigus hoonele asukohaga XXX, Tallinn lõppenuks alates 16. märts 2004 ja kohustada kostjat vabastama hoone asukohaga XXX, Tallinn ning välja mõista kohtukulud. Hageja loobus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, 18.02.2004.a., enne rendilepingu lõppemise tähtpäeva saabumist, teatasid hoone ½ mõttelise osa omanikud E, H ja AN, et ei pikenda rendilepingut ja palusid hoone vabastada, ½ mõttelise osa omanik SJ teadet ei saatnud, 21.02.2004.a. edastas ta rentnikule kirja, et on nõus pikendama 11.03.1999.a. sõlmitud rendilepingut viieks aastaks. Kostja kasutab hoonet edasi, 28.07.2004.a. aga E, H ja AN neile kuuluva mõttelise osa võõrandasid. Kostja on seisukohal, et kaasomanikel puudus omavaheline kokkulepe rendilepingu lõpetamiseks, ning see pikenes. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Sirje Juss hagi ei toetanud, kaasomanikuna on ta väljendanud oma tahet rendisuhte jätkamiseks ka pärast lepingu tähtaja saabumist. Tähtaja saabumisel jätkas rentnik renditud vara tegelikku kasutamist ja kasutab vara senini. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. 11.03.1999.a. sõlmisid XX majaomanikud ja OÜ S rendilepingu tähtajaga kuni 15.03.2004.a., lepingu punkt 5.6 kohaselt kui lepingu tähtaja möödumisel jätkab rentnik renditud vara tegelikku kasutamist ja rendileandjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid, loetaks leping uuendatuks viieks aastaks. Enne lepingu tähtaja saabumist teatasid rendileandjad E, Hja AN, et ei soovi pikendada lepingut, SJ teavitas kostjat 21.02.2004.a. kirjaga, et on nõus pikendama (rendi)üürisuhet järgnevaks viieks aastaks. 06.03.2004.a. kirjaliku teatega väljendasid E, H ja AN veelkordselt oma soovimatust lepingulist suhet kostjaga jätkata, olles teadlikud kaasaomanik SJ tahteavaldusest. Asja sisulisel arutamisel on selgunud , et vaidlusaluse üüripinna kostja valdusse andmisel ja võlaõiguslik koormamine 1999 aastal toimus kaasomanike ühisel kokkuleppel, kaasomanike vahel puudus ja puudub ka käesoleval ajal kaasomandis oleva vara suhtes kokkulepitud kasutuskord. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et pärast lepingu lõppemise tähtaja saabumist 15.03.2004.a. jätkas/jätkab üürnik lepinguobjekti kasutamist, tasudes üüri mõlemale omanikule varasemalt kokkulepitu kohaselt. Seega pärast 15.03.2004.a. E, Hja AN asjakohast teadet kostjale ei esitanud, SJ esindaja seletuse kohaselt jätkas kostja ruumi kasutamist ja üüri tasumist nii Sirje Jussile kui E, H ja ANile. Kohus asub seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning 11.03.1999.a. sõlmitud (rendi)üürileping tuleb VÕS § 310 lg 1 kohaselt lugeda pikenenuks. Kuivõrd üürnik OÜ S jätkas XXX ruumide kasutamist tulnuks üürileandjal kahe nädala jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist pärast tähtaja saabumist, avaldada teisele lepingupoolele teistsugust tahet. Asja sisulise arutamise käigus on esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et E, H ja AN seda teinud ei ole. Nimetatud sätte kohaselt tuleb üürilepingu pikenemine lugeda tähtajatuks, kuid lepingu osalised on rendilepingu punktis 5.6 kokku leppinud, et leping pikeneb viieks aastaks , seega leiab kohus, et rendileping on pikenenud alates 15.03.2004 viieks aastaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on esitanud taotluse välja mõista õigusabi kulu 16 549.50 krooni. Hageja kohtukulu tuleb kuni 31.12.2005.a. kehtinud
Kostja on esitanud taotluse välja mõista õigusabi kulu 13 540 krooni, kohus loeb esitatud kuludokumdid asjakohasteks ja õiguabi põhjendatuks ning see tuleb
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.