2-05-1001/1

2-05-1001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1001 (endine nr 2-2465/05) Tsiviilasi ŽD hagi KN vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised ja nende - hageja: ŽD(isikukood XXX; elukoht XXX) esindajad - hageja volitatud esindaja: Anatoly Pogonyalin - kostja: KN(isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2006.a Kohtuistungil osalenud - hageja: Ž D isikud - hageja lepinguline esindaja: Anatoly Pogonyalin RESOLUTSIOON
3. Rahuldada ŽD hagi KN vastu elatise nõudes lapsele.
4. Välja mõista KN’elt Ž D ’i kasuks alates 30.03.2005.a elatis poja MN ülalpidamiseks 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Menetluskulude jaotus
5. Välja mõista kostjalt KN hageja ŽD kasuks menetluskuluna õigusabikulu summas 1020 (üks tuhat kakskümmend) krooni hageja esindaja poolt osutatud õigusabi eest.
6. Välja mõista KN’elt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, selgitusse märkida käesoleva tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
7. mail 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
8. 30.03.2005.a esitatud hagiavaldusest tulenevalt on hagejal ja kostjal sündinud XXX.a ühine poeg MN. Hageja väitel ei osuta kostja piisavat materiaalset abi lapse ülalpidamiseks, mille tõttu palub kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 2200 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on seisukohal, et poolte kulutused peavad olema jagatud järgnevalt: hageja 1600 krooni ja kostja 2200 krooni.
9. Poeg MN elab koos hagejaga ja tema ülalpidamiseks kulub hagiavalduses väidetu kohaselt keskmiselt 3820 krooni kuus, s.h toidule 1800 krooni kuus, riietele 500 krooni kuus, ravimitele 100 krooni, hügieenitarvetele 50 krooni, transpordile 80 krooni, mobiiltelefonile 100 krooni, kommunaalteenustele 380 krooni, spordikooli tundidele 300 krooni, meelelahutustele 200 krooni, koolitarvetele 50 krooni, isiklikeks vajadusteks 100 krooni ja koolivaheaja kulutusteks 200 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10. 16.05.2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja kinnitab, et on toetanud hagejat lapse kasvatamisel, nii rahaülekannetega kui ka andnud sularahas summasid hagejale. Samuti on kostja ostnud lapsele jalgratta, mööblikomplekti, riideid, jalanõusid ning andnud lapsele taskuraha. Kostja väitel on vaatamata eelnevale tulnud hagejalt pidevalt rahanõudeid ja katseid mitte lasta kostjat kohtuda lapsega. Kuna kostja peab üleval pidama oma abikaasat ja veel kahte alaealist last, siis ei ole kostjal võimalik hagejat toetada ning ta soovib toetada otse nende ühist last MN’e riiete, jalanõude, taskuraha jms. MENETLUSE KÄIK
11. 21.04.2006.a toimunud eelistungil vähendas hageja nõuet, paludes välja mõista elatisraha summas 1700 krooni kuus arvestades hagi esitamise päevast 30.03.2005.a. Samuti leidis hageja, et lapse ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 3000 krooni, mitte algses hagiavalduses märgitud summa 3820 krooni.
12. Kostja 21.04.2006.a toimunud eelistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest ega esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Istungi toimumise ajast ning ilmumata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest oli kostjat teavitatud (vt toimik, lk 50). Hageja taotles asja sisulist arutamist kostja osavõtuta ning kohus pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 410 ja § 414 lg-st 1 juhindudes võimalikuks hageja taotluse rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
14. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt 2 vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Viimatinimetatud seisukoht väljendub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-157-04 ning ka hilisemalt tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuses. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
15. Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 3000 krooni. Kostja hageja poolt välja toodud lapsega seotud kulutuste suurust ega vajalikkust vaidlustanud ei ole. Kostja on kirjalikus vastuses hagiavaldusele siiski märkinud, et talle jääb mulje nagu sooviks hageja kasutada kostja rahasid enda otstarbeks, mitte lapse kulutusteks (vt toimik, lk 20). Kohtu hinnangul ei oma kõnealune oletuslik väide õiguslikku tähendust. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud kulutused on 9-aastase lapse igapäevaseid harjumuspäraseid vajadusi ja lapse normaalse arengu tagamist silmas pidades minimaalselt vajalikud kulutused.
16. Kostja on enda vastuväidetes tuginenud asjaolule, et ta on hagejat lapse ülalpidamisel toetanud. Kostja on kandnud poja Marko pangakontole taskuraha, ostnud talle enda väidete kohaselt 2004.a uue jalgratta, 2005.a mööblikomplekti õppimise jaoks, lisaks ka riideid ja jalanõusid. Samuti on kostja teinud hagejale pangaülekandeid ning andnud hagejale lapse ülalpidamiseks sularaha. Rahaülekannete tõendamiseks hagejale ja MN´ele on kostja esitanud pangakonto väljavõtte (vt toimik, lk 21-22). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib menetlusosalistele teha üksnes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta (TsMS § 230 lg 4). Kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 ei vaja tõendamist poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide, kui vastaspool võtab selle omaks. Viidatud paragrahvi neljanda lõike kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Põhimõtteliselt samamoodi oli tõendamiskoormise jaotus reguleeritud ka kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (§ 91 ja § 116). Poolte poolt esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et kostja ei ole senini lapse ülalpidamiskulude kandmisel vajalikus ulatuses osalenud. Kostja poolt hagejale üle kandnud summasid ja pojale ostetud esemeid ei saa kohtu arvates lugeda piisavaks lapse igapäevavajaduste katmisel. Kostja poolt MN´e pangakontole tehtud ülekandeid ei saa kohtu hinnangul vanemate vastavasisulise kokkuleppe puudumisel pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna PKS § 61 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja nõude esitanud vanema kasuks.
17. Hageja sissetulekud koosnevad OÜ-st S saadavast töötasust 2700 krooni kuus, millele lisandub igakuine riiklik peretoetus summas 300 krooni (vt toimik, lk 10, lk 11, lk 48). Kostja enda väidete kohaselt tal regulaarne sissetulek puudub, OÜ N K juhatuse liikmena tasu ei saa ning elab hetkel säästudest (vt toimik, lk 19, 48, 51). Kostja omab korterit Tallinnas XXXtänaval ning kinnistut XXX (vt toimik, lk 48). Kostja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükist kostja 2005.a tulude ja kulude kohta nähtub, et kostja on saanud palgatulu kokku 60 723 krooni (vt toimik, lk 52-53). Eelnimetatud asjaolusid arvestades võib kostja varanduslikku seisundit pidada kohtu arvates hageja omast mõnevõrra paremaks, mistõttu on põhjendatud, et kostja osa lapse ülalpidamiskulude kandmisel on proportsionaalselt suurem. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et hagejal lasub vastavat tulumaksuseaduse § 41 p-le 6 kohustus tasuda elatiselt tulumaksu, mistõttu lapse vajaduste tegelikuks katmiseks jääv summa on väljamõistetavast 391 krooni võrra väiksem. 3
18. Iseenesest omab elatise suuruse kindlaksmääramisel tähtust kostja vastuväidetes välja toodud ning hageja poolt vaidlustamata asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks alaealist last (vt toimik, lk 19, lk 23 ja lk 24). Arvestades aga hageja poolt nõutava igakuise elatusraha suurust, ei ole teiste ülalpeetavate olemasolu kohtu hinnangul käesolevas asjas hageja poolt taotletava elatise vähendamise aluseks.
19. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes PKS § 61 lg-s 1 sätestatust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis poja MN’e ülalpidamiseks 1700 krooni kuus alates hagi esitamisest 30.03.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.
20. Hageja taotles 21.04.2006.a kohtuistungil õigusabikulude väljamõistmist kostjalt ning esitas kuludokumendi, millest nähtuvalt on hageja kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga õigusabikulusid 2500 krooni (vt toimik, lk 55). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus hinnaga hagi puhul poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määrati hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Kostjalt välja mõistetud aasta elatusraha moodustab käesoleval juhul 20400 krooni (12x1700 krooni), millest viis protsenti on 1020 krooni. Kohus leiab, et viimatinimetatud summa kuulub ülalosundatud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 ja § 48 lg 1 p-st 3, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja KN´elt välja mõistetud aasta elatusrahalt (12x1700=20400 krooni) tulnuks hagiavalduse esitamise ajal kehtiva riigilõivuseaduse § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 1750 krooni. Indrek Parrest kohtunik 4