) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostjale kuulub Aadressil Tallinn korteriomand on ta KÜ liikmeks.
lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning tasuma maamaksu.
lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,7 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud 2 kalendripäeva eest majandamiskulude maksmises kuulu järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja põhikirja p 3.2.
lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätesta teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Asja materjalidele lisatud hageja 16.12.2000.a. üldkoosole otsustas, et korteriühistu liikme osamaksu suuruseks on 15 krooni iga korteri elamispinna ruutmeetrilt. Osamaksu tasumine peab toimuma 6 kuu jooksul alates elamu haldamiseks ja majandamiseks võtmisest, kahes etapis. 1 etapp 50 % ühe kuu jooksul, 2 etapp 50 % kuu kuu jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et pool osamaksust on kostja tasunud. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et sellest ülejaanud osamaks on kostja poolt tasutud, siis leiab kohus, et nõue ülejäänud osamaksu tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja kohaselt kommunaalteenuste eest on tasunud. temale osutatud Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab
Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt
lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Vastavalt
lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja VSon oma esindajale tasunud osutatud õigusabi eest 09.12.2004.a. arve alusel 3540 krooni, 09.05.2005.a. arve alusel 4094,60 krooni, 25.08.2005.a. arve alusel 2 230,20 krooni, 17.11.2005.a. arve alusel 7 552 krooni, 21.11.2005.a. arve alusel 6608 krooni (tlk 239-247). Kostja AS T on oma esindajale tasunud esitatud arvete alusel (tlk 248-257) 23 352,20 krooni. Arvestades asjaolu, et 22.02.2005.a. hagiavalduse täpsustusega esitas hageja kostjate vastu nõuded kogusummas 424 638 krooni ning juhindudes kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1 ja § 62 lg 1 mõttest (nõude vähendamise näol on sisuliselt tegemist osaliselt hagist loobumisega), leiab kohus arvestades asja keerukust, toimunud istungite mahtu, et põhjendatud on hagejalt mõlema kostja kasuks välja mõista 10 000 krooni kohtukulude katteks. 3 Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.