KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2006. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-2189 (endine nr 2/32-8715/04) Tsiviilasi OÜ Rhagi L P, EP ja M P-T vastu 10 480,95 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ R(registrikood XXX, XXX) Hageja esindaja: Monica Vels Kostjad: L P (IK XXX, XXX) , EP (IK XXX, XXX) ja M P-T (IK XXX, XXX) Kostjate esindaja: Maarika Pähklemäe esindajad Asja läbivaatamine 18.aprillil 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Kostjate esindaja Maarika Pähklemäe Juures viibis Sekretär Virge Kõosalu Kohtuotsuse resolutsioon 1. Jätta rahuldamata OÜ R hagi L P, EP ja M P-T vastu 10 480,95 krooni väljamõistmiseks. 2. Välja mõista OÜ-lt R kohtukulu 268,03 (kakssada kuuskümmend kaheksa kr ja 03
- s)L P kasuks. 3. Välja mõista OÜ-lt R kohtukulu 268,03 (kakssada kuuskümmend kaheksa kr ja 03
- s)EP kasuks. 4. Välja mõista OÜ-lt R kohtukulu 268,03 (kakssada kuuskümmend kaheksa kr ja 03
- s)M P-T kasuks. 5. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli kostjate abikaasa ja isa A P XXX korteriomandi omanik 04.03.1997 eluruumi erastamise kaudu. Hageja õiguseelneja AS R korraldas eluruumide erastamise kohustatud subjektina eluruumi haldamist. AS R osutas A P mitmesuguseid Tnuseid: kanalisatsiooniTnus, prügivedu, elamu hooldus. A. P ja L. P ei ole tasunud eluruumi halduskulusid ja kommunaalTnuseid 2001 aprillist. Aprillist 2001 kuni veebruarini 2004 osutati kostjatele Tnuseid 7 837,45 krooni eest. Kostjatele esitati igakuiselt kommunaalTnuste arved, kus oli konkretiseeritud tasu hooldus- ja kommunaalTnuste eest ja näha võlgnevus eelmisest perioodist. Kostjad arveid ei vaidlustanud. A. P suri 28.02.2003. Korteri omanikuks said kostjad. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista EES § 6, § 15, § 151 lg 1, TsK § 173, § 174, § 222, § 477, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 alusel 7 837,45 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 560 krooni ja esindajatasu 5% võlgnevusest. Asja menetlemise käigus täiendas hageja hagi alust KOS § 13 lõikega 1 (tl 103-104), mis on majanduskulude väljamõistmise aluseks. 26.08.2005 avalduses suurendas hageja nõuet 10 480,95 kroonini ning esitas tõendid olmeja ehitusprahi ning fekaalide veo kohta 2004.aastal; kojameheTnuse kohta 2004.aastal, elektri energia kasutamise kohta 2004. ja 2005.aastal. Ka taotleb hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 840 krooni ja esindajatasu. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, esitas kohtule taotluse asja arutamiseks hageja esindaja kohalolekuta. Taotluse kohaselt jääb hageja esitatud nõude juurde ja taotleb kohtukulude kostja kanda jätmist. Esitatud tõendi kohaselt on kohtukuluks õigusabi eest tasutud 3000 krooni. Kostjate vastuväited Kohtule esitatud vastustes (tl 31-32, 68-70, 71-73) kostjad hagi ei tunnista. Hagist ei nähtu, milliseid haldus- ja kommunaalTnuseid hageja väidetavalt osutas kostjatele. Vaidlusaluses korteris ei ole elatud 15-20 aastat, kuna eluruum on elamiskõlbmatu, mida tõendab 03.06.2004 ekspertiisiakt. Kogu pere kolis uude eluruumi – eramajja. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole elamule hagis osutatud kulutusi reaalselt teostatud, mistõttu hagi on tõendamata. Rakvere linna ehitusjärelevalve tegi hagejale 13.05.2000 ettekirjutuse nr 01.13. 20.06.2002 vastuses nr 3-2/44 ettekirjutusele põhjendas hageja tööde mitteteostamist võimaliku hooldusvõla olemasoluga. Korteri endine omanik pöördus korduvalt erinevatesse institutsioonidesse, sh Muinsuskaitse Inspektsiooni Virumaa talitusse, et tagada elamule võimalik säilimine või saada selgitust, mida hageja on teinud hooldustöödena. Hageja ei ole elamut nõuetekohaselt hooldanud. Hooldustööde mitteteostamist on hageja ise Muinsuskaitse Järelevalveosakonnale kirjalikult kinnitanud. Pärast pärandi vastuvõtmist pöördus kostja korduvalt hageja poole, et tutvuda võimalike dokumentidega. Hageja kostjale ei vastanud ega võimaldanud tutvuda võimalike kulutuste tegemist tõendavate algdokumentidega. Kohtuistungil taotles kostjate esindaja asja arutamist hageja kohalolekuta ning palus hagi jätta rahuldamata ning hagejalt välja mõista õigusabi eest 11 000 krooni ja tõlkekulu 280 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistajad ning tutvunud esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selle üle, et kostjad olid Rakveres, Pikk 21 korteri nr 4 omanikud. Hageja poolt hagi alusena märgitud EES § 15 lg 1 sätestab eluruumide haldamise korraldamisse puutuvat, mis tõendab, et hageja on elamu haldaja. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi 2 majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja esitas hagi TsK § 477 lg 6 alusel. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 sätestas, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi 6.lõike kohaselt laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleks tema arvel vara säästnud. Hageja poolt koostatud ja esitatud kommunaalTnuste võlgnevuse arvestus (tl 18), tõendid prügiveo, kuivkäimla tühjendamise, elektri kohta (tl 107-109) iseenesest ei lükka ümber kostjate vastuväidet selle kohta, et hageja tegelikult Tnuseid ei osutanud. Arvestuse kohaselt võlgnevad kostjad hooldustasu, assenisatsiooni, prügiveo, koridori elektri eest. Lepingud, mille hageja on sõlminud kõnniTde korrashoidmiseks ja vastavad arved (tl 110188) ei tõenda iseenesest, et hageja nimetatud lepingutest tulenevad Tnused kostjatele vahendas. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste Osaühingu 03.06.2004 ekspertiisiaktiga (tl 44-48), mida kohus arvestab dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 alusel, on tõendatud Rakveres, Pikk 21 elamu tehniline seisund: katuses augud, kivide sissekukkumised; sarikate, roovide ja räästatalade pehastumine; laetalad pehastunud ja läbi vajunud; krohv pudenenud ja seintel vohab hallitus; trepikoja põrand mädanenud; hoovipoolne trepp varisenud, sellel liikumine ei ole ohutustehniliselt lubatav; katus ja korstnad lagunenud; vundament hoovipoolses osas lagunenud. Akti kohaselt on Muinsuskaitseameti poolt hagejale tehtud ettekirjutuses viidatud põhjendatult hoone avariilisele ja ebasanitaarsele seisundile, mida hageja pareerib vastuväitega, et nendele kuulub ainult elamu haldaja roll. Akti koostaja ehitusinsener Ants Teppe asus aktis seisukohale, et hoone on aastakümneid hooldamata, on elamiskõlbmatu ja avariiohtlikud kahjutused ei ole tekkinud lühikese aja jooksul pärast erastamist. Kostjate õiguseelneja A P 20.02.2002 avaldus Muinsuskaitseinspektsiooni Virumaa talitusele (tl 61) tõendab samuti, et hageja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Ülalmärgitud tõenditega ja ülekuulatud tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks kostjate vastuväited hagile. Tunnistaja AT ütlustega on tõendatud, et elamule remonditegemise hageja poolt välistab asjaolu, et elamu on muinsuskaitse all ja eriloata ei tohi mingeid remonditöid teha; kuivkäimlad elamus on tühjendamata; maja aastaid hooldamata; prügikonteinerit maja juures ei ole; katus lagunenud, sajab läbi; territoorium hooldamata; puudub korralik elektriinstallatsioon. Tunnistaja KJ, kes ostis kostjatelt korteri 2005 veebruaris, ütluste kohaselt puudusid korteril uksed, aknad, vool; majas elekter puudus; maja juures prügikasti ei olnud, prügikonteinerit maja juures ei ole ka praegu; käimla oli ääreni täis; tänav hooldamata. Tunnistaja D T ütluste kohaselt maja koridoris elektrit ei olnud; maja oli väga halvas seisukorras; käimla oli tühjaks vedamata; tänav puhastamata; prügikonteinerit maja juures ei olnud; hageja hooldustöid ei teinud; kostjate õiguseelneja avaldustele hageja ei vastanud. AÕS § 75 lg 1 alusel kannavad kostjad elamu kaasomanikena vastavalt nendele kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud kahju ja kulutusi seoses kostjate kaasomaniku staatusega. Hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid usaldusväärselt tõendanud ega kostjate poolt esitatud tõendeid, mis välistavad hagi rahuldamise, ümber lükanud. Ülalmärgitust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi 3 rahuldamata jätmisega tuleb hagejalt välja mõista kostjate kohtukulud. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista hagejalt TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Kostjad taotlevad õigusabi eest 11 000 krooni väljamõistmist. Väljamõistmisele kuulub 5% rahuldamata jäetud hagist, mis on 524,10 krooni. Tõendi tõlkimise kuluna tuleb hagejalt välja mõista taotletud 280 krooni. T. Hiiuväin kohtunik 4