2-04-2225/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2/254-11016/04 Tsiviilasi RK(K , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi GK (K , isikukood XXX, elukoht XX) vastu pandilepingu lõppenuks tunnistamises Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2006.a Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus isikud RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
4. Välja mõista RK asu riigi õigusabi osutamise eest summas 2 660,90 riigi tuludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 10.01.1997 sõlmiti hageja ja AS Eesti Ühispank vahel laenuleping nr 8-1/2-2-97 ja 13.01.1997 pandileping nr 792 laenulepingu tagamiseks, millega seati pant hageja elamule asukohaga XXX. Pandileping sõlmiti laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks suurusega 1 300 000 krooni. 12.09.2002 loovutas AS Eesti Ühispank nõude OÜ-le V, kes selle omakorda loovutas 07.06.2004 kostjale. 01.10.1999 algatati laenulepingu alusel täitemenetlus. 19.11.2002 toimus hagejale kuuluva kinnistu sundmüük, mille tulemusena laekus 1 382 979,23 krooni. Hageja on seisukohal, et pandileping tuleb lugeda lõppenuks kuna pandiga tagatud nõue on täielikult rahuldatud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Laenulepingule oli 2 iseseisvat panti. Üks neist oli 13.01.1997 pandileping elamule asukohaga XXX ja teine pandileping kinnisasjale. 19.11.2002 enampakkumisel võõrandati kinnistu. Hageja möönab, et pärast kinnisasja müüki ei saanud laenulepingust tulenevad võlgnevused täies ulatuses tasutud. 13.01.1997 pandileping tagab nõuded ka tulevikus. Seetõttu ei ole õige hageja väide, et pandileping on lõppenud täitmisega. Hageja ei ole esitanud vastuväidet täitedokumendile. Kohtu põhjendused Hageja ja AS Põhja-Eesti Pank sõlmisid 10.01.1997 laenulepingu nr 8-1/2-2-97, mille järgi võttis hageja laenu 1 300 000 krooni tähtajaga 24 kuud intressiga 16% aastas ja viivisega 0,15% päevas (t lk 30-35). 13.01.1997 pandileping on sõlmitud hageja ja AS Põhja-Eesti Pank vahel 10.01.1997 sõlmitud laenulepingu nr 8-1/2-2-97 1 300 000 krooni tagatiseks. Nimetatud leping on ka pantija ja pandipidaja vahel tulevikus tekkivate võlaõiguslike nõuete tagatiseks (t lk 27-29). 13.01.1997 hüpoteegi seadmise lepinguga on hageja seadnud AS Põhja-Eesti Pank kasuks hüpoteegi summas 1 300 000 krooni Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus asuvale kinnistule (t lk 156-157). 07.06.2004 nõude loovutamise lepinguga sai nõudeõiguse hageja vastu kostja (t lk 9-13). Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 24.09.2003 kirjast nähtub, et hageja on võlgnevust OÜ V ees 19.11.2002 toimunud kinnistu sundenampakkumise kaudu vähendanud 1 382 979,23 krooni ulatuses (t lk 15). Sama kohtutäituri 06.01.2005 kirjast nr 034/2002/755 nähtub, et 20.12.2004 toimus hageja elamu, asukohaga Karikakra tee 22 enampakkumine, mis nurjus. Kostja võttis vara võlgnevuse katteks üle (t lk 52). Kohtutäitur on koostanud ka vallasvara sissenõude katteks üleandmise akti (t lk 43-44). 07.01.2005 on kostja elamu müünud AS-ile L VT (t lk 45-51). 04.10.2004 kinnituse võla tasumise kohta jätab kohus tähelepanuta kuna pooled ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele antud tõendi originaaleksemplari (t lk 143). Kooskõlas TsK § 173 lg 1 „kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.“ TsK § 174 kohaselt „ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.“ Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel on 10.01.1997 laenulepingust nr 8-1/2-2-97 tulenev laenusuhe. Puudub vaidlus kas selles, et laenulepingu tagatiseks oli sõlmitud nii hüpoteegileping kui pandileping. Hüpoteegilepingust tuleneva sundtäitmise käigus vähendati hageja võlgnevust summas 1 382 979,23 krooni. Hageja leiab, et pandileping on sellega lõppenud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Pandileping oli sõlmitud muuhulgas ka tulevikus tekkivate nõuete tagamiseks ning selline kokkulepe on kohtupraktika kohaselt lubatud. Seega oli kostja õigustatud oma nõuet realiseerima pandilepingu arvel. Asjaolu, et laenulepingust tulenesid nõuded ka pärast 19.11.2002 kinnistu sundenampakkumist kinnitab ka asjaolu, et 11.06.2004 on pooled tsiviilasjas nr 2/228-8948/02 sõlminud kohtuliku kokkuleppe, millega hageja tunnistab laenulepingust tulenevat võlgnevust seisuga 07.06.2004 summas 1 200 000 krooni (t lk 158-159). Seega puudub hagi rahuldamiseks alus kuna laenulepingust tulenev võlgnevus ei olnud kustutatud hageja poolt viidatud kinnistu sundmüügiga ning pandileping võimaldas ülejäänud nõuete rahuldamist. Käesoleval hetkel on hageja pandilepingu objektiks oleva elamu laenu katteks omandanud ning võõrandanud. Kuna aga kohus on seotud poolte poolt esitatud faktiliste asjaoludega ning kumbki pool hagis või vastuses sellele tuginenud ei ole, ei saa kohus antud asjaolule samuti tugineda. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja kohtukulud jäävad hageja kanda. Kostja ei ole soovinud kohtukulude väljamõistmist hagejalt. 09.11.2005 määrusega on kohus määranud hagejale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (t lk 120-121). 09.05.2006 eelistungil ei soovinud hageja enam talle riigi õigusabi osutamist kuna oli endale leidnud lepingulise esindaja. Kohus on riigi õigusabi osutajale 16.05.2006 määrusega välja maksnud õigusabi osutamise eest 2 660,90 krooni (t lk 147). Nimetatud summa tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista. Meelis Eerik Kohtunik