) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud ehitusloa taotluse, ehitusloa nr. 25270, AS-i Eesti Projekt projekti seletuskirja ja joonistega ja ehitusjärelevalveks võetud kohustusega on tõendatud, et MStaotles ja talle anti ehitusluba XXX korteri nr. 9 siseseinas avade tegemiseks. Tööde tegemiseks sõlmis kostja töövõtulepingu nr. 23-02 OÜ-ga A. Ehitusluba anti MSle tingimusel, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Vaidlust ei ole, et hageja SS omandit kahjustati kostja MS korteris ehitustööde läbiviimisel
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju suurus -139 840 krooni - on tõendatud OÜ Ehituseksperdilt Tallinnas XXX korteris nr. 5 veekahjustuse ulatuse ja nende kahjustuste likvideerimise maksumuse eksperthinnanguga, seisuga 15. september 2004. Eksperdi hinnang kahjustuste ulatuse kohta on kooskõlas elamuühistu 06.08.2004 aktis märgitud kahjustuste ulatusega. Hageja esitas hagi kohtule 09.detsembril 2004.
lõikest 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, seega on eksperthinnang asjakohane tõend kahju suuruse hindamisel. Asjaolu, et hageja on kohtumenetluse ajal alustanud kahjustuste likvideerimist ei välista kahju suuruse tuvastamist eksperthinnangu alusel. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks eksperdi arvutatud summa põhjendatud ja mõistlik. MS ja OÜ A vastuväited selle kohta, et kahjustused tekkisid väiksemas ulatuses või et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võinuks olla väiksemad, on paljasõnalised ja tõendamata.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja MS vastutab hageja omandi kahjustamise eest nii korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kui ka ehitusseaduse (ES) § 29 lg 1 punktide 3 ja 4 ja lõige 2 punkti 1 alusel, mille kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav ja ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve). OÜ A vastutab MS ees vastavalt ehitusseaduse § 48 punktile 6, mille kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu. Kohus leidis, et MS ega OÜ A, kelle vastu on esitatud regressihagi ei ole tõendanud, et nemad ei olnud süüdi SSile kahju tekitamises või et nad rikkusid oma kohustusi asjaolu tõttu, mida ei saanud mõjutada. Kohus leidis, et nii põhihagi kui ka regressihagi kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel, kuivõrd MS ja OÜ-l A ei ole vaidlust töö lepingutingimustele mittevastavuse ega ka töö kahjustumise või hävimise üle, vaid tööde teostamise käigus SSile kahju tekitamise üle. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et MS tuleb SS kasuks välja mõista riigilõiv 8000 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 6900 krooni, kokku 14 900 krooni. Regressihagi rahuldamise tõttu tuleb OÜ-lt A MS kasuks välja mõista riigilõiv 8000 krooni ja kulutused tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 6000 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seoses regressihagi rahuldamisega kuulub OÜ-lt A väljamõistmisele kohtukulu postikulu 299.30 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.