KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-235 (endine nr 2/24-2363/04) Otsuse kuupäev 30.06.2006.a. Tallinn Kohtunik Ene Tsefels Kohtuasi OÜ S (reg kood XXX asuk XXX) hagi OÜ P (reg kood XXX asuk XXX) vastu võla nõudes 14.06.2006.a. Tallinnas Asja läbivaatamise kuupäev ja koht Kohtustungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja M S Hageja volitatud esindaja Renee Mahl Kostja lepinguline esindaja Janika Vorobjova Kohtuotsuse resolutsioon • Jätta OÜ S hagi OÜ P vastu võla nõudes, rahuldamata. • Välja mõista kostja kohtukulu katteks 2500 kr hagejalt OÜ-lt S kostja OÜ P kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on ôigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 50022,93 kr (3800 USD), viiviseid seisuga 30.05.2006.a. summas 11316 kr, alates 31.05.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni viiviseid 9,25% aastas e 0,0253% päevas ja kohtukulud tasutud riigilõivu näol, jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt 27.10.2003.a. pooled allkirjastasid transporditellimuse nr 115/S, mille kohaselt hageja kohustus teostama kostja tellimusel kauba (külmutatud kala) veo Norrast Venemaale. Veo teostamiseks tellis hageja veo OÜ-lt A ja viimane omakorda OÜ-lt S.P. . Hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud, veos on saajale üle antud. Kostja, vaatamata sellele, et tema aadressil on saadetud veoarve 07.11.2003.a. ja mitmed meeldetuletused, veo eest tasunud ei ole. Nõue muutus sissenõutavaks 21.11.2003.a. Hageja selgitab, et 07.10.2004.a. eelistungil kostja esindaja võttis omaks veolepingu sõlmimise, kauba kättesaamise, 3800 USD tasumise kohustuse ja kinnitas, et hageja on oma veokohustuse täitnud. Hageja on seisukohal, et CMR saatelehe ebatäpsus ei mõjuta hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid (art 4 ja 9). Sõlmitud veolepingu lõpetamise soovist ei ole kostja teatanud, lepingut ei ole lõpetatud. Hageja leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud transporditellimusega nr 115/S 27.10.2003.a.CMR 011103, poole omaksvõtuga kohtu eelistungil 07.10.2004.a., juhatuse liikme seadusliku esindaja seletusega arve ja CMR üleandmise kohta ja OOO I tõendiga 27.10.2003.a.. Hageja leiab, et kostja seletus selles, et hageja vedas kellegi teise kaupa on paljasõnalised ja seletused veolepingu ülesütlemise kohta on tõendamata. Seoses kohustuse täitmise viitamisega, palub hageja, tuginedes VÕS § 113 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 kostjalt välja mõista viivised perioodi 22.11.2003.a.-30.05.2006.a. kokku summas 11316 kr ja alates 31.05.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni viiviseid 9,25% aastas e 0,0253% päevas (TsMS § 367). Kostja vastuväited 1 Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kohtukulud summas 2950 kr palub jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt kostja tellimust hageja täitnud ei ole. Vedu, mida hageja tõendab kõnealuse CMR-ga on teostatud Tallinnast Venemaale. Kaup oli peale laaditud S , mitte S , nagu nähtub kostja tellimusest. Asjaolu, et kaup oli viidud S Tallinnast ja Tallinnast Moskvassse, kinnitab Veterinaari- ja Toiduameti piiriteenistuse tempel CMR-il. Kõnealune veos teostati sama sõidukiga, milline nähtub ka kostja tellimusel. Kostja on seisukohal, et kaup veeti kellegi teise tellimusel S Venemaale. Asjas esitatud CMR ei kinnita kostja tellimuse nr 115 täitmist. Kostja avaldab, et kõnealune tellimus on kostja poolt üles öeldud, sest OOO I tehniliste võimaluste tõttu ei saanud kala S soetada. Puudus kaup, mida hageja pidi S vedama. Kostja kinnitab, et sai arve ja CMR kohtu kaudu 26.03.2004.a. Kohtuistungil kostja esindaja ei jäänud selle juurde, mida oli 07.10.2004.a. kohtu eelistungil avaldanud, selgitas, et esitas need andmed, millised olid temale antud, kuid hiljem selgus, et vedu oli küll kostja poolt tellitud, kuid seda ei teostatud. Viiviste osas märgib kostja, et kuna hageja kostja tellimust ei täitnud, puudub alus viiviste nõudmiseks. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kuna kohus lahendas asja kohtuistungil, on otsus rajatud tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisele tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Nimetatud tingimused on täidetud. Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud hagejale tellimuse nr 115/S 27.10.2003.a., mille kohaselt kostja palus teostada kauba veo marsruudil Norra-Venemaa, pealelaadimisega S ja mahalaadimisega Moskvas (CMR järgi). Kostja vastuväidete kohaselt on kostja osundatud tellimuse tühistanud. Kostja selline väide on paljasõnaline. Kostja väide, et puudus kaup, mida pidi laaditama S , tõendab asjas tõendina esitatud OOO I 27.10.2003.a. faksikoopia, millest nähtub, et OOO I tühistas 27.-28.10.2003.a. kala veo S t, Oslost. Pooled vaidlevad selle üle, kas kõnealune tellimus täideti hageja poolt või mitte. Vaidlusaluse veolepingu marsruudil S -Moskva tõendamiseks on asjas esitatud tõendina rahvusvaheline veosaateleht CMR 011103 (saatedokument). CMR art 4 sätestab, et veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Samas tõendab saatedokument CMR art 9 lg 1 järgi veolepingu sõlmimist prima facie. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab veolepingu sõlmimist eelkõige saateleht kuni vastupidise tõendamiseni. Vaidlusaluse veolepingu kohaselt on kaup peale laaditud Tallinnas 01.11.2003.a. mitte Norras Sotras (tellimuse kohaselt pidi pealelaadimine toimuma Norras S 27.-28.-10.03). Ebaselgust tekitab muuhulgas asjaolu, et CMR järgi Veterinaar- ja Toiduameti kontroll on läbitud 31.10.2003.a. so enne kauba laadimist 01.11.2003.a. Eelnevast järeldub saatedokumendi puudulikkus. Saatedokumendi puudulikkus aga veolepingu olemasolu ega kehtivust ei mõjuta, nagu õigesti märgib hageja. Seega, kuivõrd osundatud saateleht ei tõenda veolepingu kehtivust, tuleb asjaolu, kas poolte vahel siiski oli sõlmitud kõnealuse tellimuse alusel vaidlusalune veoleping, kindlaks teha muude tõendite alusel. Hageja leiab, et kostja lepinguline esindaja on 07.10.2004.a. eelistungil omaks võtnud lepingu sõlmimise, kauba kättesaamise, 3800 USD tasumise kohustuse ja kinnitas, et hageja on oma veokohustuse täitnud ja seega on kostja omaksvõtuga nimetatud vaidlusalused asjaolud tõendamist leidnud. Kostja lepinguline esindaja 14.06.2006.a. istungil aga avaldas, et ei jää selle juurde, mida on avaldanud 07.10.2004.a. eelistungil ja leiab, et kõnealuse tellimuse alusel vedu 2 pole teostatud. Asja materjalide kohaselt on kostja esindaja juba 21.01.2005.a. eelistungil avaldanud, et sellist teenust hageja ei ole kostjale osutanud. 07.10.2004.a. kehtinud TsMS § 116 sätestas, et kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Kehtiva TsMS (jõustus alates 01.01.2006.a. ) § 231 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega omaksvõtt eeldab selgesõnalist faktilise väitega tingimuseta nõustumist. Kostja esindaja selgesõnalist vaidlusaluste faktiliste väidetega tingimuseta nõustumist aga ei ole. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuna kostja selgesõnaline asjaolude omaksvõtt puudub, ei saa kohus 07.10.2004.a. eelistungil kostja poolt avaldatut omaksvõtuna TsMS § 231 tähenduses käsitleda. Hageja väitele, et juhatuse liige isiklikult andis kostjale üle arve ja saatelehe (t lk 57-58), vaidleb vastu kostja, kes väidetavalt sai nimetatu kätte alles kohtu kaudu koos hagiavaldusega 26.03.2004.a.. Eelnevast järeldub, et dokumentide kättesaamine 26.03.2004.a. on vaieldamatult tõendatud. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja poolt esile toodud tõendid ei tõenda piisava usaldusväärsusega vaidlusaluse veolepingu olemasolu kostja poolt hagejale esitatud transporditellimuse nr 115/S 27.10.2003.a. alusel, mistõttu puudub kostjal kohustus tasuda veo eest 50022,93 kr ( 3800 USD). Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud rahalise kohustusega viivitamine (VÕS § 113), puudub alus hageja viivisenõude rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 jäävad kohtukulud hageja kanda. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb kostja õigusabikulude katteks, arvestades asja mahtu ja keerukust, hagejalt kostja kasuks välja mõista 2500 kr. Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.