2-04-258/4

2-04-258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-258 (endine tsiviilasja nr 2/125-25448/05) Tsiviilasi OÜ Shagi AOÜ vastu 186 735 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ S(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja: AOÜ (registrikood XXX asukoht XXX). Menetlustoiming
2. aprill
3. a Istungil osalenud iskud Hageja seaduslik esindaja: Kert Veiper Hageja lepinguline esindaja: Tõnu Ligi RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Mõista välja AOÜ-lt lepinguline kahju 186 735 (ükssada kaheksakümmend kuus tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni OÜ S kasuks. Mõista välja AOÜ-lt riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 9950 (üheksa tuhat üheksasada viiskümmend) krooni, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest 9950 (üheksa tuhat üheksasada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 9336,75 (üheksa tuhat kolmsada kolmkümmend kuus krooni ja 75 senti) krooni OÜ S kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 15.05.2006.a. Hageja nõue ja põhjendused 1 Poolte vahel sõlmiti 14.08.2003.a. rendileping ratastraktori XXX, registreerimisnumbriga XXX, kasutamiseks eesmärgiga võimaldada kostjal kasutada nimetatud traktorit lepingus toodud tingimustel. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja andma traktori kostja kasutusse ajavahemikul 19.08 – 22.09.2003.a. Kostja kohustus tasuma traktori kasutamise eest renti 1100.krooni ööpäevas, millele lisandus käibemaks, samuti pidi kostja tasuma traktori kindlustamisega seotud kulud ning traktori ekspluatatsioonikulud hageja poolt väljastatud arvete alusel. Kostja kohustus korvama traktori võimalike riketega seotud remondikulud ja teatama hagejale traktori riketest. Hagejal oli kohustus traktori rikked kõrvaldada. Tähtajaks tasumata summadelt oli hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda 0,5% viivist tasumata summalt päevas. Traktori üleandmisevastuvõtmise kohaks oli lepinguga ette nähtud hageja asukoht XXX, XXX. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt ei nõudnud hageja renditasu ajavahemike eest, millal kostja ei saanud traktorit kasutada seoses ilmastikuoludega, samuti ka muudel kostjapoolsetel põhjustel. Kostja soovil muutus rendileping tähtajatuks lepinguks ning kostja jätkas traktori kasutamist ka pärast 22.09.2003.a. Kokku kestis rendiperiood peaaegu neli kuud (14.08.-12.12.2003), millise ajavahemiku eest väljastas hageja arveid ainult 35 päeva eest e. summas 38 500 krooni. Kui võrrelda saadud renditasu e. vähemalt osaliselt eeldatavat tulu summas u. 31 500 krooni kostja poolt lepingu mittetäitmisega seotud tekitatud kahjuga summas 186 735 krooni, siis on selge, et summad ei ole proportsioonis ning et hageja on lepingu mittetäitmisega kostja poolt kahju saanud. Kostja on lepingu p. 3 alusel tasunud kolm traktori remondiga seotud arvet, järelikult on ta aktsepteerinud rendilepingu tingimusi remondi tegemise kulude osas. Kostja tagastas traktori kasutamiskõlbmatult 12.12.2003.a. Traktori ülevaatamisel selgus, et ebaõige ekspluatatsiooni tulemusena on purunenud traktori käigukasti sisemus ning hüdropump ei tööta. Pärast kostjale antud tähtaja möödumist teostas hageja traktori remondi, mille maksumuseks kujunes koos käibemaksuga 186 735.- krooni ning mille kohta väljastas hageja kostjale arve koos kaaskirjaga. Kostja nimetatud kirjale ei vastanud, samuti pole ta tasunud arvet. Hageja palus kostjalt välja mõista 186 735 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja on saatnud 19.04.2006.a allkirjastamata meili kohtule, et kostja esindaja haigestumisega, kohtuistung edasi lükata. Hageja esindajad leiavad, et kuna on tegemist juriidilise isikuga ja taotlus on esitatud ilma vormikohase arstitõendita, on esitatud taotlus alusetu ja asi tuleb sisuliselt läbi arutada. Kostja kirjalik seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja andis rendile lepingu tingimustele mittevastava traktori, mille rikete ilmnemisel hageja juurest kostja juurde sõitmisel hageja rendileandjana ei kõrvaldanud rikkeid ega asendanud kvaliteedinõuetele mittevastavat traktorit kvaliteetsega. Rendilepingu sõlmimisel oli kostja tahe saada enda kasutusse traktor sügiskünni tegemiseks ning ta oli nõus maksma renti kasutuskõlbuliku traktori eest kokkulepitud ulatuses. Kuna renditud traktor ei olnud töökorras, takistas see rendilepingut eesmärgipärast täitmist ning kostjal jäi osa sügiskünnist tegemata. Kostja väljendas oma tahet lepingu sõlmimisel selgesti – saada kasutamiseks traktor, millega on võimalik teha sügiskünd 500 ha kasutades selleks hageja käest ostetud atra. Nimetatud soovi arvestades lepiti kokku rendiperioodis ja rendihinnas. Rendilepingus sisalduva rikete kõrvaldamise kulude sisu mõistes leppisid pooled lepingu allkirjastamisel kokku pisiremontide kulu hüvitamise. Rendilepingu täitmisel ilmnenud traktori riketest informeeris kostja igakordselt ka hagejat, kelle remondispetsialistid ei kõrvaldanud riket vaid andsid korralduse ummistunud filtrite väljavahetamiseks, samas aga ei selgitanud välja filtrite ummistumise tegelikku põhjust. Kostja on seisukohal, et hageja jättis rikked kõrvaldamata kas oskamatusest või pahatahtlikkusest. Seega palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile, lahendab kohus asja sisuliselt TsMS §410 kohaselt, sisulist lahendamist on hageja taotlenud. 2 Kohus, kuulanud ära hageja esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et tegemist on rendisuhtega, mistõttu vaidluse lahendamisel tulevad kohaldamisele võlaõigusseaduse vastavad sätted. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 14.08.2003 on sõlmitud OÜ S ja AOÜ vahel rendileping ratastraktori XXX, registreerimisnumbriga XXX, kasutamiseks perioodil 19.08 – 22.09.2003.a. (tl 9). Pärast rendilepingu tähtaja möödumist leppisid pooled kokku, et traktori edaspidine kasutamine kostja poolt toimub sama rendilepingu alusel, mis oli sõlmitud 14.08.2003.a. Kuna kostja jätkas 2003.a. oktoobris traktori kasutamist, muutus rendileping tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel ning hageja esitas kostjale arved lähtudes kokkulepitust. Seega on tõendatud, et OÜ S ja AOÜ vahel on sõlmitud 14.08.2003-12.12.2003 rendileping ratastraktori kasutamiseks. 12.12.2003 tagastas kostja traktori. Traktori ülevaatamisel selgus, et ebaõige ekspluatatsiooni tulemusel on purunenud traktori käigukast ja hüdropump. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab rentnik renditud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab rentnik renditud asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli rentniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Antud juhul ei ole tõendatud, et traktori kahjustumine ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja teostas traktori remondi, mille maksumuseks kujunes koos käibemaksuga 186 735 krooni, mis on tõendatud 08.03.2004 kostjale esitatud arvega number 2400104 (tl 23). Kostjale väljastati 28.01.2004.a. vastav teatis ja esialgne remondikalkulatsioon (tl 17-18). Rendilepingu punkt 3 kohaselt on kostja kohustatud võimalike rikete remondiga tekkivad kulud korvama. Kooskõlas rendilepingu p-iga 3 on kostja varemgi tasunud traktori remondiga seotud arveid (tl 14-16). 19.02.2004.a. esitas kostja vastuse kirjale ja traktori müügipakkumisele (tl 19-21). Kostja väidab, et lepingu p 3 all pidasid lepingu pooled silmas hooldusi ja ekspluatatsiooniga seotud pisiremonti, hageja leiab et kostja pidi hüvitama igasugused remondikulud, kaasa arvatud kapitaalremont. Antud juhul tuleb kohtul välja selgitada poolte tegelik tahe. Kuna lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse VÕS § 29 lg 4 alusel lepingut nii, nagu lepingupooltele sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Antud juhul on kokku lepitud ilma täpsustavate märkusteta, et rentnik vastutab rendieseme eest ning on kohustatud tasuma remondiarved. Seega ei saa pidada põhjendatuks kostja väidet, et lepiti kokku vaid pisiremontide ja hoolduste eest tasumine. Tunnistaja T L (OÜ S tehnilise teenistuse juhataja) ütluste kohaselt oli purunenud kõigepealt esimese käigu hammasratas ja kuna traktorit koheselt ei seisatud, kahjustasid purunenud lahtised osad kogu käigukasti ning purunenud oli hüdropumba kolb ja pump oli kasutamiskõlbmatu. Ka tunnistaja E. M `i ütlustega on kindlaks tehtud, et kui kostja poolt toodi traktor kaheks nädalaks Tartusse, oli see väga porine ja kostja väitis, et traktor oli põllul sisse vajunud ning selle väljatõmbamine võis traktorit kahjustada. Seega on tõendatud, et masina vale ekspluateerimise tagajärjel tekkis ülekoormus, mis viis traktori kahjustumiseni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja andis rendile lepingu tingimustele mittevastava traktori. Kostja väide, et renditud traktor ei olnud töökorras, mistõttu see takistas rendilepingut eesmärgipäraselt täitmast, on alusetu, kuna mittetöökorras olevat traktorit ei oleks rentnik pidanud enda valduses hoidma ega tasuma selle eest rendimakseid, samuti mitte pikendama rendilepingut peale selle tähtaja lõppu. 3 VÕS § 282 lg 1 kohaselt peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ei pea seda ise kõrvaldama, 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui üürnik rikub nimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Seega on kohus veendumusel, et rikke ilmnemisel oleks kostja pidanud hagejat sellest teavitama, et hageja oleks saanud antud rikke kõrvaldada. Käesoleval juhul kostja seda ei teinud, vaid teostas traktori hüdropumba remondi ise ilma hagejaga kooskõlastamata, mistõttu on kostja rikkunud rendilepingu p 3 tingimust ja seega on põhjendatud rendileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine. Kohus jätab hageja esitatud arved rendi tasumiseks tähelepanuta (tl 11-13), kuna Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2005.a. otsusega on tasumata rendi ja viivise nõuete osas seisukoht võetud. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 9950 krooni, apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõiv 9950 krooni ning tasu õigusabi eest 5 % hagi rahuldatud osast, s.o. 9336,75 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4