KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 12.mai 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

§ 13

), kuna tema mõttetegevus oli häiritud pikast valude käes piinlemisest, mis eelnevatel päevadel oli kaasa toonud agressiivsuse hood ja reaalsustaju kadumise. 30.11.2003 oli talle manustatud tugevatoimelist valuvaigistit morfiumit. Hageja taotleb PäS § 19 lg 1, § 20 lg 1, 3, § 23 lg 1, 2, 3, 4,

§ 13

lg 1, § 83 lg 1, § 84 lg 1 alusel testamendi tühisuse tunnustamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Kohtuistungil leidis hageja, et tunnistajate poolt antud ütlused on vastuolulised, tunnistajad ei viibinud testamendi allkirjastamise juures samal ajal. Üks nägi, et OV kirjutas midagi, teine, et kirjutas testamenti. Ka ei saanud tunnistajad aru O.V viimasest tahtest. Testamendile kirjutas alla ka kostja, kes ei saa olla tunnistajaks, kuna tema kasuks tehti testament. Ekspertiisi, mille tegi kohtupsühhiaater Peeter Valvur, kohaselt ei olnud OV otsusevõimeline. Tõendina taotleb hageja arvestada nimetatud ekspertiisiakti. Kes testamendi teksti kirjutas, ei oma tähtsust. Hageja taotleb hagi rahuldamist. Kohtukuluna palub hageja välja mõista riigilõivu 60 krooni ja õigusabi eest 19 972,50 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. 30.11.2003 tegi poolte isa OV haiglas uue testamendi, millega pärandas oma vara võrdsetes osades pooltele. Testamendile kirjutasid alla testaator, tema palatikaaslane R R (õige R ) ja palati sanitar A K , kellele eelnevalt selgitati, mis dokumendile neilt allkirja palutakse. Asjaolu, et ka kostja testamendile alla kirjutas, ei oma tähtsust. 30.11.2003 avaldas OV oma tõelist viimast tahet ja sellega muutus 29.01.2001 tehtud eelmine testament kehtetuks. Isa tahe oli, et mõlemad lapsed päriksid tema järel võrdsetes osades, sest see oli ka poolte 14.11.2000 surnud ema soov. Hageja väited selle kohta, et isal puudus testamendi tegemise ajal reaalsustaju ja, et testament ei ole allakirjutatud tema poolt, ei ole õiged. Isa sai kõigest aru. Kohtukulud palub kostja välja mõista hagejalt. 2 Kohtuistungil leidis kostja, et hagi on tõendamata. PäS § 23 lg 2 nõue on tõendatud kahe tunnistaja R ja K ütlustega. OV teatas tunnistajatele, et tema tahe on pärandada oma lastele võrdsetes osades. Tunnistajad teadsid, milleks neid kutsuti. OV otsusevõimelisus on tõendatud ekspertiisiaktiga. Esialgne ekspertiisi tulemus on ümber lükatud kordusekspertiisiga. Aktist tuleneb üheselt, et OV sai 30.11.2003 oma tegude tähendusest aru, oli otsusevõimeline. Tunnistajana ülekuulatud O. V raviarst kinnitas tema otsusevõimelisust. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtukuluna palub kostja hagejalt välja mõista õigusabi eest 14 000 krooni ja ekspertiisitasu 4 000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, ärakuulanud pooled, üle kuulanud tunnistajad ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Esitatud surmatunnistuse XXX (tl 63) kohaselt suri OV Tallinnas. Pärandi vastuvõtmise avaldused esitasid TN ja A N (tl 11) notariaalse testamendi (tl 10) alusel ning SV (tl 12) koduse testamendi (tl 13) alusel. PäS § 86 lg 1 kohaselt võib testaator testamendi tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. PäS § 86 lg 2 järgi võib notariaalse testamendi testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kaotab varem tehtud testament hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus. Seega kehtib PäS §-st 86 tulenevalt testaator O V poolt tehtud kodune testament (tl 13), millega OV pärandas kogu oma vara võrdselt poja (kostja) ja tütre (hageja) vahel. Kooskõlas PäS §-ga 93 on testament tühine

-is sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks PäS §-des 86 ja 92 sätestatud alustel. 30.11.2003 testamendi tühisuse alusena tõi hageja välja asjaolud, et tema isa OV oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu (

§ 13

), kuna tema mõttetegevus oli häiritud pikast valude käes piinlemisest, mis eelnevatel päevadel oli kaasa toonud agressiivsuse hood ja reaalsustaju kadumise ning rikutud on testamendi koostamise vorminõudeid (

§ 83lg 1), sest testamendile ei kirjutanud alla OV.

Asja menetlemise käigus põhjendas hageja nõuet ka asjaoluga, et tunnistajad ei viibinud testamendi allakirjutamise juures samal ajal. Kooskõlas

§ 13

lg 1 on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Et OV oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu tõendab hageja arvates ekspertiisiakt nr 14-05 (tl 79-80). Nimetatud aktis jõudis ekspert arvamusele, et 30.11.2003 OV ei olnud võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Kostja, mitte nõustudes nimetatud ekspertiisiaktiga selle ebaselguse ja puudulikkuse tõttu, taotles kordusekspertiisi määramist. Kohus rahuldas taotluse juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 136 lg 1. Kordusekspertiisi akti nr 14/212 (tl 138-143) kohaselt jõudsid eksperdid arvamusele, et O V ei esinenud psüühikahäireid, mis oleksid takistanud temal õigesti aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. Asja lahendamisel lähtub kohus nimetatud ekspertiisiaktist ja seda järgmistel põhjendustel. Ekspertiisiakti nr 14-05 koostas 03.06.2005 riiklikult tunnustatud ekspert Peeter Valvur Mustamäe Haigla ambulatoorse kaardi nr 87008, Mustamäe Haigla haiguslugude nr 15557 ja 12971, SA PER haigusloo nr XXX ning SA PER Onkoloogiakeskuse ambulatoorse 3 kaart/haigusloo alusel. Akt sisaldab vaid ümberkirjutust O.V haiguslugudest ning sellele järgneb eksperdi arvamus OV võimetuse kohta aru saada oma tegude tähendusest ja nende juhtimisest. Ekspertiisiakti nr 14/212 koostasid 30.01.2006 riiklikult tunnustatud eksperdid Katrin Eino ja Jüri Ennet. Akti koostamiseks kasutasid eksperdid tsiviilasja materjale, Mustamäe Haigla haiguslugusid nr XXX ja XXX SA PER haiguslugu nr XX, LTKH Pelgulinna haigla haiguslugu nr XXX LTKH Meremeeste haigla valukabineti ambulatoorset kaarti, SA PER Onkoloogiakeskuse ambulatoorse kaarti, viibisid kohtu istungil, kus kuulati üle tunnistajad R –H –F R , A K ja A P ning kasutasid akti koostamiseks tunnistajate küsitluse käigus kogutud andmeid. Ülalmärgitust tuleneb, et 30.01.2006 ekspertiisiakti koostanud eksperdid kasutasid oluliselt enam lähteandmeid, mistõttu koostatud ekspertiisiakt on tunduvalt ulatuslikum ja seetõttu usaldusväärsem. Tunnistajana ülekuulatud A P , kes oli O V raviarst Mustmäe haiglas, ütlused kinnitavad ekspertiisiakti järeldust. Tunnistaja ütluste kohaselt O. V meelepetteid, orientatsioonihäireid ei olnud, palatis liikus ise ringi, oli kogu aeg teadvusel. Ta sai mitte liiga tugevatoimelisi valuvaigisteid, morfiini sai vähe – paaril korral. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb testamendi tühisuse tunnustamise nõue

§ 13

lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna OV ei olnud koduse testamendi tegemise ajal 30.11.2003 otsusevõimetu.

§ 83

lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. PäS § 20 lg 1 kohaselt võib testament olla notariaalne või kodune. Sama paragrahvi

1. lõike alusel võib kodune testament olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Oskar Vooglaiu poolt 30.11.2003 tehtud kodune testamendi näol on tegemist tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendiga. Asjaolu, et testamendile kirjutas alla OV, on tõendatud 12.12.2005 ekspertiisiaktiga nr DK-0232-05/3478 (tl 131-133), milles eksperdid jõudsid järeldusele, et 30.11.2003 testamendil olev OV nimi (allkiri) on kirjutatud OV poolt. Ekspertiisiaktiga tuvastatut ei ole hageja ümber lükanud. Kooskõlas PäS § 23 lg 1 võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. § 23 lg 2 järgi peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. OV poolt 30.11.2003 allakirjutatud testamendile kirjutasid tunnistajatena alla OV palatikaaslane Mustamäe haiglas R –H -F R ja A K , kes andsid asjas tähtsate asjaolude kohta 06.12.2005 eelistungil ütlusi. Tunnistaja R -H F R ütluste kohaselt nägi ta, et OV kirjutas midagi, SV võttis selle ja luges tunnistajale ja A K ette. Nimetatud ütlus tõendab, et mõlemad tunnistajad olid testamendi allakirjutamise juures üheaegselt ja hageja vastupidine väide on väär. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta kirjutas alla OV testamendile, millega vara jaotati pooleks poja ja tütre vahel. Tunnistaja sai aru, et V soovis pärandada vara oma lastele võrdselt. Kohtule puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Tunnistaja kirjeldas testamendi allakirjutamise ja selle ettelugemise protsessi üksikasjalikult. Tunnistajana ülekuulatud A K , kes töötas Mustamäe haiglas ja hooldas OV haiglas viibimise ajal, ütluste kohaselt oli ta testamendi tegemise ajal OV palatis. Testamendi kirjutas SV isa ütlemise järgi. S. V luges testamendi ette, seal oli ka R. R , kes oli tulnud sidumiselt. Testamendile kirjutas kõigepealt alla O. V , siis A. K ja seejärel R. R . Seega ka tunnistaja A. K ütlustega on tõendatud, et tunnistajad olid testamendi allakirjutamise juures 4 üheaegselt. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, et vallas- ja kinnisvara jagatakse kahe lapse vahel võrdselt ja kirjas oli ka matmise kohta, et OV tuleb matta abikaasa kõrvale. Kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud (menetluskulud) väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1, 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukuluna tasu õigusabi eest vajalikus ja põhjendatud suuruses ning ekspertiisitasu. Ekspertiisitasu tasusid pooled ette: hageja 03.03.2005 maksekorraldusega (tl 42) 4000 krooni Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017; 22.03.2005 maksekorraldusega nr 425 (tl 48) 4000 krooni Tallinna Linnakohtu deposiitarvele 10002006707007 ja kostja 29.08.2005 maksekorraldusega nr 488 (tl 93 ) 2000 krooni ja 29.09.2005 maksekorraldusega nr 495 (tl 94) 2000 krooni Tallinna Linnakohtu deposiitarvele
2. Ekspertiiside tegemine maksis kokku 10 898,58 krooni (tl 81, 134, 144, 145). Kuna pooled tasusid ekspertiiside tegemiseks ette kokku 8000 krooni (4000 krooni oli hageja poolt tasutud valele arvele), ekspertiiside tegemiseks maksti aga ekspertidele ja riigituludesse (allkirja ekspertiis) välja 10 898,145 krooni, tuleks kooskõlas 06.03.2006 kohtumäärusega hagejalt täiendavalt välja mõista ekspertiisitasu 1960,58 krooni riigituludesse. Arvestades, et hageja poolt on Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 juba kantud 4000 krooni, tuleb hagejale tagastada esitatud avalduse (tl 50) alusel enamtasutud ekspertiisitasu 2039,42 krooni. Kuna ekspertiisitasu maksis hageja, mitte hageja esindaja, tuleb see ka tagastada hagejale. Enamtasutu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus. Kostja poolt kantud ekspertiisitasu 4000 krooni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Õigusabi eest taotleb kostja välja mõista 14 000 krooni. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest kostja poolt taotletud 14 000 krooni, mis on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42). T. Hiiuväin kohtunik 5