lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 05.06.2004.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris, kanne nr XXX. Kuni poja sünnini elati koos hageja vanemate korteris XXX, pärast poja sündi lahkus kostja koos lapsega 1991.a. ühisest elukohast ja asus elama XXX. Seejärel elati külalisabielu kuni igasugused abielulised suhted 1994 aasta hilissuvel lõppesid. Abielust sündisid XXX.a. poeg E ja XXX.a. tütar E , kelle elukoht on vastastikusel kokkuleppel kostja juures, ülalpidamiskohustusi on täitnud vabatahtlikult. Abielu lahutamisega kostja perekonnaseisuametis ei nõustunud. Koos abielu lahutamisega soovib hageja ühisvara jagamist. Hageja palub abielu lahutada ja poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kostja vastuväited. Kostja abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pidanud ja palus abielu lahutada. Kostja ei ole abiellumisel nime muutnud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et asjaosaliste seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea kumbki pooltest võimalikuks ja see tuleb lahutada. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud kaks last, XXX.a. poeg E ja XXX.a. tütar E . Pooltel ei ole vaidlust laste edaspidise elukoha üle, lapsed jäävad ka edaspidiseks ema elukohta. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, hageja taotles kohtukulude jätmist enda kanda. Seega tuleb hageja õigusabi kulud ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.