2-04-1429/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-04-1429 (vana nr 2/31-8990/04) Kohtuasi PPhagi OÜ F väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja PP( i.k. XXX, elukoht XXX), hageja esindaja advokaat Indrek Veso vastu varalise kahju 57.798.- krooni Kostja OÜ F ( registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja advokaat Toomas Bekker Kolmas isik kostja poolel LZ(i.k. XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 28.märts 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista OÜ-lt F PP kasuks 53.900.- (viiskümmend kolm tuhat üheksasada) krooni. Menetluskulude jaotamine.
3. Välja mõista OÜ-lt F PP kasuks menetluskulude katteks 6445.- ( kuus tuhat nelisada nelikümmend viis) krooni.
4. Välja mõista OÜ-lt F menetluskulu 185,10 (ükssada kaheksakümmend viis krooni ja 10 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
6. Hagiavalduse kohaselt paigutas hageja 31.05.2004.a. talle kuuluva sõidu XXX, riikliku registreerimismärgiga XXX, kostjale kuuluvasse tasulisse parklasse Tallinnas XXX. Kui ta 01.06.2004.a. t parklast välja võtma läks oli kadunud.
7. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud hoiuleping talle kuuluva sõiduki hoidmiseks. Kuna kostja oma hoiulepingust tulenevat kohustust hoiule antud asi hagejale tagasi anda ei täitnud, on kostja kohustatud hüvitama hagejale varalise kahju mis tal asja kaotsiminekuga tekkis.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 57.798.- krooni, mis koosneb maksumusest 53.900.- krooni, ja soetamisega hageja poolt tehtud lisakulutustest, s.o. sõiduki registreerimisega kantud kulust 1600.- krooni, remondikulust 1768.- krooni, sõiduki tehnilise ülevaatusega kantud kulust 400.- krooni ja parkimisega kantud kulust 130.- krooni.
9. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena OÜ F parkla kviitungi, mis tõendab parkimist kostja parklasse, hageja poolt kostjale esitatud kaebus-ettepaneku kahju hüvitamiseks, sõiduki tehnoülevaatuse kontrollakti, registreerimise eest tasutud riigilõivu maksmist tõendava maksekorralduse, OÜ LA arve-kviitungi ja AS KG K kviitungid tarvikute ostmise kohta, Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskonna teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta hageja sõiduki kostja parklast ärandamise tunnustel, tehnilise passi kuuluvuse kohta, sõiduki müügilepingu hagejale ja EMT poolt hageja telefonilt tehtud kõnede eristuse, millest nähtub, et hageja on helistanud 01.06.2004.a. kostja juhatuse liikme A S telefonile. Hageja taotles hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks üle kuulata ka tunnistajad K P ja M M P Kostja vastuväited ja põhjendused.
10. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping, kuid ta on seisukohal, et ööl vastu 1.juunit 2004.a. hageja t parklas ei olnud. Nimetatut tõendab kostja arvates see, et hageja ei osanud hommikul le järele tulles näidata kuhu ta eelmisel õhtul parkis.
11. Veel leiab kostja, et hagejal oleks tulnud tulenevalt parkla teeninduseeskirjadest pöörduda tema poole pretensioonidega kirjalikult, hageja seda aga ei teinud.
12. Kostja väidetel ei ole hageja tõendanud ka tegelikku väärtust kuna pole esitatud kviitungit mis tõendaks kui palju hageja ostmisel selle eest maksis. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja nõue lisakulutuste väljamõistmiseks kuna tõendatud ei ole millise jaoks osteti 2 lisatarvikud. registreerimine ja selle tehnilise ülevaatuse teostamine ei suurenda aga väärtust, vaid on omaniku kohustused.
13. Kostja esitas teeninduseeskirjad. oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalse tõendina parkla Kolmanda isiku seisukoht.
14. Kolmas isik oli seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu kuna tema arvates hageja t ööl vastu 1.juunit 2004.a. kostjale kuuluvas parklas ei olnud. Kolmas isik tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
15. Kohus, uurinud kohtuistungil igakülgselt kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning ära kuulanud tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Materiaalõiguslike alustena kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele VÕS § 883, mis sätestab hoiulepingu mõiste mille kohaselt on hoiulepinguga kohustatud isik ehk hoidja kohustatud hoidma teise isiku ehk hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiutähtaja möödumisel tagastama, ja VÕS § 132 lg 1, mille kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
16. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud hoiuleping. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud OÜ F parkla kviitungiga nr 301 ning tunnistajate Margo Peipsi ja Kristi Pai ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist asjaolu, et PP viis tema poolt 29.05.2004.a. ostetud ja talle kuulunud sõiduki kostjale kuuluvasse parklasse 31.05.2004.a., kuid 01.06.2004.a. le järele minnes t parklas ei olnud. Ka kriminaalasja nr 04231502121 materjalid, millised kohus Põhja Politseiprefektuurist välja nõudis, kinnitavad, et hageja on avalduse alusel on kriminaalasi nimetatud kuriteosündmuse kohta algatatud, kuid see on lõpetatud 18.08.2004.a. prokuratuuri loal. Eeltoodud tõendid lükkavad ümber kostja ja kolmanda isiku väited nagu poleks hageja t ööl vastu 01.06.2004.a. kostjale kuulunud parklas XXX olnudki.
17. Kohus on seisukohal, et PP poolt kohtule esitatud kaebus-ettepanek
18. juunist 2004.a. tõendab asjaolu, et hageja pöördus kostja juhatuse liikme poole nimetatud kuupäeval ka kirjaliku kaebusega temalt varastamise kohta kostja parklast ja esitas ka nõude talle kahju hüvitamiseks. Tähtkirja saatmist kostja juhatuse liikmele Ants Samblikule kostja äriregistri aadressile tõendab AS Eesti Post kviitung. Nimetatuga on ka kostja vastuväide kirjaliku avalduse esitamata jätmisest hageja poolt ümber lükatud, kuigi ka avalduse esitamata jätmine kostjale ei välistaks hageja õigust talle tekitatud kahju kostja poolt hüvitatud saada. 13.Kohus on seisukohal, et hageja väärtust tõendab hageja ja OÜ GRK vahel sõlmitud sõiduki müügilepingu koopia 29.maist 2004.a. Nimetatud lepingust nähtub, et hageja on sõiduki XXX i ostnud eelpooltoodud kuupäeval 53.900.- krooni eest. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei esitanud kviitungit või tšekki, mis kinnitaks sõiduki müüjale raha tasumist nimetatud summas, ei tähenda, et hageja pole tõendanud kui palju ta tegelikult eest selle müüjale maksis nagu ekslikult kostja leidis.
19. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et hageja poolt hagiavalduses nõutud ja tema poolt le tehtud lisakulutused, mis kaasnesid registreerimisega ja tehnilise ülevaatusega, samuti le lisatarvikute ostmisega ja selle parkimisega, ei kuulu kostja poolt hagejale kahjuna hüvitamisele. Nii nagu sätestab VÕS § 132 lg 1 tuleb kahju tekitajal maksta kahju saanule asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamiseks hüvitis mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja isa poolt hageja jaoks väidetavalt 3 ostetud ja vahetatud detailid ei tõstnud kaotsiläinud väärtust vahetatud detailide väärtuse võrra, samuti ei mõjutanud väärtust ka selle registreerimine registrikeskuses ja tehnilise ülevaatuse läbimine ning parkimine, mistõttu nende hageja poolt tehtud kulutuste väljamõistmiseks kostjalt puudub alus ja hagi kuulub rahuldamisele 53.900.- krooni ulatuses. . Kohtukulud.
20. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. PPpalus välja mõista OÜ-lt F kohtukulu mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 4000.krooni ja hageja õigusabikuludest summas 8850.- krooni. Kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja enda kanda. OÜ F menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga ja vastavalt RLS lisale 2 summas 3750.- krooni. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks ja arutamiseks kulunud aega, samuti seda, et kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel võib kohus välja mõista hagi rahuldamisel teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kohtukulud kuni 5 % ulatuses hagi rahuldatud osast, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 2695.krooni. OÜ F menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 185,10 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 4