2-04-1528/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1528 (endine number 2/228-9481/04) Tsiviilasi OÜ Ohagi KÜ vastu 31.01.2002.a. kokkuleppe ühepoolse lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ O(registrikood: XXX, asukoht: XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja J V Kostja: KÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja Enno Müür Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel AS T(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kolmanda isiku lepinguline esindaja Helle Sipelgas 30.03.2006.a. Hageja esindaja seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed G G ja A K Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Janika Vorobjova Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige L R Kostja lepinguline esindaja Enno Müür Kolmanda isiku lepinguline esindaja Helle Sipelgas RESOLUTSIOON Jätta OÜ Ohagi KÜ vastu 31.01.2002.a. kokkuleppe ühepoolse ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldamata.. lõpetamise Välja mõista OÜ-lt OKÜ kasuks õigusabikulud 6 000 (kuus tuhat). Krooni. Välja mõista OÜ-lt O menetluskuluna postikulu 100,50 krooni (üks sada krooni ja 50 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber
2. maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-04- 1528, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud asjaolud 08.11.2004.a. esitatud hagiavalduse kohaselt omandas hageja 90-ndatel aastatel ruumi aadressil XXX, Tallinn, kus puudus veevarustus. Probleemi lahendamiseks pöördus hageja Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte poole palvega lülitada sisse vesi. Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõte tegi selle kohta vastava otsuse ning 18.06.1996.a. kirjaga nr. 50-17/1580 teavitas hagejat vee sisse lülitamise tingimustest. Tingimuste järgi veevarustust võib võimaldada elamu sisesest veevarustusvõrgust. Selleks pidi paigaldama elamusisene veemõõtja ja näha ette sulgurarmatuuri. Veevarustuse sisselülitamiseks pidi hageja taotlema kooskõlastust majavaldajalt ja ja kooskõlastama ehitusprojekti Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõttega. Kõik tingimused täideti ja XXX lülitati veevarustuse sisevõrku. Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõte paigaldas veemõõtja ja sulgurarmatuuri majja ja teise veemõõtja paigaldas XXX ruumidesse ja osutas hagejale kommunaalteenuseid veevarustuses. Novembris 2000.a. Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõte andis oma õigused üle OÜ-le T , kes teostas antud teenust 01.11.2000.a. kuni 31.01.2002.a. Seega hagejal olid lepingulised suhted vee saamiseks veel enne KÜ moodustamist 2001.aastal ja mingeid pretensioone või märkusi hagejale ei tehtud, hageja täitis alati ausalt lepingulisi suhteid. Pärast KÜ moodustamist 21.08.2001.a. OÜ T lõpetas hagejale kommunaalteenuse osutamist veevarustuses ja andis selle üle KÜ-le Pae
3. 31.01.2002.a. sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus vahendama hagejale veevarustuse teenuseid. Kokkuleppe tähtaega pooled kokku ei leppinud. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja kostjale tasuma: AS-i T poolt esitatud arveid ning täiendavalt veetrassi hooldustasu 100 krooni kuus; hageja kohustus tasuma veekulusid trassi üldtingimustel, kui majas kõik korterid on varustatud veemõõtjatega. Kokkuleppe p. 5 järgi kõik kokkuleppe parandused ja muudatused on kehtivad ainult kirjalike lisade olemasolul. Kokkuleppest teatasid pooled AS-ile T. Kokkuleppe sõlmimisel, ei olnud hagejale soodne tingimus tasuda üldveetrassi hoolduskulusid summas 100 krooni kuus, kuna poolte ühise veetrassi osa pikkus on 1 meeter, aga hageja nõustus tasuma 100 krooni kuus, kuna see oli kokkuleppe sõlmimisel kohustuslikuks tingimuseks. 2002.a. paigaldati elamusse viimane veemõõtja ja kostja hakkas hageja käest nõudma osaliselt veekao tasumist, samas hageja ei esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, kui palju ja millises koguses elamu vett kaotab ja millises proportsioonis peab hageja veekadu tasuma. Pooled kohtusid korduvalt selles küsimuses, samuti pöördus hageja Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte poole küsimusega, kuidas veekadu tekib ja talle selgitati, et veekaod leiavad aset ainult veemõõtjate rikete korral, ebaseadusliku sisselülituse korral, avarii korral, remondi-, ehitus- või muude tööde teostamisel elamu omaniku enda poolt. Hageja palus korduvalt kostjalt tõendeid, et kostja on teostanud veemõõtjate kontrolli, nende plommimise, elamu kontrolli registreerimata sisselülituste osas, samuti esitada raamatupidamise dokumendid kostja igakuiste veekadude kohta. Kostja tõendeid ei esitanud. Vaatamata tekkinud lahkhelile tasus hageja kostjale kommunaalteenuste eest faktiliselt tarbitud vee ja talle kuuluva ühe meetri pikkuse veetrassi hooldamise eest. 2 14.04.2004.a. avastas hageja hommikul tööle tulles, et veega varustamine tema ruumides on lõpetatud. Hageja üritas välja selgitada vee puudumise põhjuseid, aga arvestades hageja ja kostja vahelisi lahkhelisid ta konkreetseid vastuseid ei saanud. 15.04.2004.a. saatis hageja kostjale tähitud kirja, milles palus vastata, miks puudub veevarustus. 26.04.2004.a. sai hageja vastuseks, et hagejale on saadetud juba 14.10.2003.a. kiri, et alates 14.04.2004.a. lõpetatakse hageja veega varustamine, samuti sai hageja teada, et 29.09.2003.a. toimus KÜ liikmete üldkoosolek (kuhu hageja kui huvitatud isik kutsutud ei olnud), kus võeti vastu otsus lõpetada hageja veega varustamine. Teatati ka, et veekaod on kindlaks tehtud sakslaste poolt ja kõik elaniku tasuvad veekao eest 1 EEK/m2 kohta ning hageja on kohustatud tasuma 145 krooni lähtuvalt talle kuuluvast pindalast. Samas kirjas tehti hagejale ka ettepanek ultimatiivses vormis tasuda täiendavalt esitatud arvele (mida hageja näinud ega saanud ei ole) 1421,90 krooni kostja elamus konsooli remondi ja filtri paigaldamise eest. Kostja teatas, et ainult nendel tingimustel taastab hagejale veega varustamise. Hageja eitab kostjalt 14.10.2003.a. kirja 2-10/03 saamist ja samuti eitab hageja seda, et ta oli teadlik veega varustamise lõpetamisest alates 14.04.2004.a. Hageja kohtus veel mitu korda kostjaga, et saavutada kokkulepe, mis rahuldaks mõlemat poolt, samuti pöördus hageja Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte poole palvega demonteerida veemõõtja ja teostada sellele taatlus, mida Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõte ka tegi ning selgitas välja, et hageja mahavõetud veemõõtjal mingeid kõrvalkaldumisi näitudes ei ole ja et see on täielikult töökorras. Hageja paigaldas uue veemõõtja, aga veega varustamist ei toimunud, kostja hakkas hoopis esitama täiendavaid nõudeid. Samas kostja ei ole esitanud hagejale mingeid pretensioone. Kostja tegevuse tõttu kannab hageja kahjumeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnistada ebaseaduslikuks kostja poolt 31.01.2002.a. sõlmitud kokkuleppe ühepoolne lõpetamine, taastada 31.01.2002.a. sõlmitud kokkuleppe tingimused. 29.06.2005.a. esitas hageja hagi täpsustuse palub hageja kohustada kostjat taluma tema kinnisasjale aadressil püstitatud tehnovõrku või- rajatist (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik). Hageja on kõik arved sõlmitu kokkuleppe alusel kostjale tasunud ja hageja leiab, et ta ei ole kokkulepet rikkunud. Samuti ei ole hageja saanud teadet kokkuleppe ülesütlemise kohta enne 26.04.2004.a. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult. Hagiavalduses toodud asjaolud ei ole asjakohased ja väited on alusetud. Hageja on registreeritud äriregistris esmakandega 24.10.2000.a., mistõttu kõik hagiavalduses toodud varajasemad asjaolud hageja poolse veevarustuse tehniliste tingimuste ja veevärgi väljavahetamise kohta on kohatud ning jäävad kostjale ebaselgeks. Kostja esitas KÜ raamatupidaja L J juuresolekul hagejale 14.10.2003.a. kirja – lepingu ülesütlemise avalduse. Vastavalt VÕS § 195 lg. 3 võib kokkulepet, mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamisaja jooksul üles öelda. Antud juhul oli kokkuleppe ülesütlemise põhjuseks hageja poolne lepingu rikkumine (31.01.2002 kokkuleppe p. 3 ja 4), sest hageja ei soostunud tasuma kostjale veekao eest alates 01.01.2003.a., mida loetakse KÜS § 15.
4. lg. 1 kohaselt KÜ vajalikuks kuluks ja mis jagatakse tarbijate vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ üldkoosolek 20.09.92003.a. ei nõustunud, et hageja rikastub alusetult kostja liikmete arvel ja kohustas juhatust ütlema leping üles. Hageja väited, et ta ei ole saanud 14.10.2003.a. kirja, on vale. Kostja ei ole rikkunud kokkulepet ja ütles selle üles seaduslikult mõistliku ette teatamise tähtaja jooksul (14.10.2003–14.04.2004). Lisaks lepingu ülesütlemisavaldusele pakkus kostja ka omapoolset lahendust kirjas 25.04.2004.a., millega hageja ei olnud nõus. 3 KÜ leiab, et ta ei ole majandus- ega kutsealasest tegevusest tulenev veeettevõtja, kes on kohustatud hagejat varustama veega ja tegelema selle heitvee ära juhtimisega ning ainuisikuliselt kandma veekaost tulenevad kulud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jäta hageja kanda. 26.09.2005.a. vastuses täpsustatud hagile kostja ei tunnista täpsustatud hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei ole asjakohased ja väited on alusetud. Kostjale jääb arusaamatuks millist hageja õigust on rikutud. Hageja ei ole olnud ega ole vallasasja XXX ehitise omanik. Hageja enda väite kohaselt ei ole ta ka veetorustiku omanik, mis on ühendatud elamu veevarustuse sisevõrku. Kostja teada ei ole XXX ehitises väljaehitatud ka kanalisatsiooni ega ühendatud seda kinnistul asuva kanalisatsioonitoruga. KÜ on korteriomandiseaduses sätestatu kohaselt korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ-l ei ole seaduslikku õigust ega volitust korteriomanike kaasomandit asjaõiguslikult koormata või taotleda selle koormamise lõpetamist ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta. Antud juhul ei ole veega varustamine või vee müügi vahendamine hagejale kostjalt ei selle ühine majandamine ega liikmete huvides ning ei täida see ka põhikirjalist eesmärki. Kostja ei soovi vastavalt üldkoosoleku otsusele hagejaga kokkulepet jätkata ja on selle ülesütlemisest hagejat teavitanud mõistliku aja jooksul. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel AS-i T vastuväited KÜ ja AS-i T vahel on 01.02.2002.a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostumüügileping nr. 003528/01, mille järgi osutab AS T vee-ettevõtjana teenuseid korterelamule aadressiga Pae
5. AS-le T on edastatud poolte vahel 30.01.2002.a. sõlmitud kokkulepe veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste vahendamise kohta. Lepingu kohaselt toimub ühisveevärgist tarbitud veekoguste arvestus KÜ veemõõdusõlme paigaldatud peaveearvesti ja XXX asuva hoone veekulu mõõtmiseks paigaldatud vaheveearvesti näitude alusel. Veearvesti näidud võtab KÜ ja teatab need AS-le T arvestusperioodile järgneva kuu
6. kuupäevaks telefoni, faksi, kirja või e-posti teel. Vaheveearvesti näitude alusel toimus arvlemine juriidilistele isikutele kehtestatud hindadega. KÜ juhatuse esimehe LR poolt on 22.10.2003.a. teatatud AS-le T, et KÜ ja OOÜ vaheline veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste vahendamise kohta lõpetatakse. AS-i T poolt KÜ-le esitatud vee-ja kanalisatsiooniteenuste arved ei kajasta alates 01.04.2004.a. XXX vaheveearvesti näite ega teenuste kasutamise eest tasutavat summat. KÜ esitab AS-le T peaveearvesti näidud, mille alusel esitatakse KÜ-le arved vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise eest elamus Pae 9.. KÜ-l ei ole võlgnevusi vee-ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumisel Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) õ 5 lg. 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel ning lõikest 2.
7. tulenevalt sõlmitakse liitumisleping kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise eeskirjade alusel. ÜVKS § 8 järgi on vee-ettevõtja klient kinnistu omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga; ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. 4 Hoone aadressiga XXX vee-ja kanalisatsiooniteenustega varustamiseks ei ole sõlmitud liitumislepingut ÜVKS-is ja Tallinna vee-ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas ettenähtud korras ega sõlmitud ka teenuslepingut veega varustamiseks ning reovee ärajuhtimiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja OÜ O on XXX ehituse valdaja, mitte omanik. Kostja KÜ ei ole samuti elamu omanik, vaid korteriomandite ühiste huvide esindaja ja korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandaja. Pooltevaheline 31.01.2002 leping käsitab hageja osavõttu veetorustiku „ühishoolduses“ oleva osa hooldusest ja hageja tarbitud vee arvestamise ning tasumise korda ja tingimusi. Pooltel oli pädevus sellist lepingut sõlmida. Leping on sõlmitud tähtajatuna ja tegemist on kestvuslepinguga. Mõlemad pooled kinnitavad, et kostja ütles lepingu üles seoses sellega, et hageja ei nõustunud tasuma veekadude eest üldistel tingimustel korteriomanikega, nii nagu nägi ette pooltevahelise lepingu p.
8. Seega antud juhul oli kokkuleppe ülesütlemise põhjuseks hageja poolne lepingu rikkumine (31.01.2002 kokkuleppe p. 3 ja 4), sest hageja ei soostunud tasuma kostjale veekao eest alates 01.01.2003.a., mida loetakse KÜS § 15.
9. lg. 1 kohaselt KÜ vajalikuks kuluks ja mis jagatakse tarbijate vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Tegemist on seega tahtliku lepingu rikkumisega ja tulenevalt VÕS-i §§-dest 196 lg. 1 ja 2 sätestatu alusel ning vastavalt VÕS § 116 lg. 2 p.3 ja 4 sätestatule oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ilma rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata. Hageja positsioonist kohtus nähtub, et ta keeldub seda tingimust jätkuvalt täitmast. Seega hageja nõuded lepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja „lepingu tingimuste taastamiseks“ tulevad jätta rahuldamata. Kohus märgib, et lepingu rikkumisel ja veevarustuse katkestamisel puudub seos, s.o. lepingu ülesütlemine ei anna veel õigust hageja veega varustamine katkestada ehk siis hageja valduses oleva veetorustikul kraani kinnikeeramist. Sellist õigust poolte kokkulepe kostjale ei andnud. Tegemist võib olla juhtumiga, kus hageja saaks tugineda oma seadusliku valduse rikkumisele ja nõuda selle kõrvaldamist. Kuid kohus ei saa siin otsust teha, sest hageja, vaatamata talle tehtud ettepanekule, ei ole esitanud nõuet kostja kohustamiseks kraani avama ja valduse rikkumisest hoiduma. Hageja on hagi täpsustamise avalduses esitanud nõude kohustada kostjat taluma tema kinnisasjale püstitatud tehnovõrku või rajatist AÕS Raks § 15