2-04-1675/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.05..2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-04-1675 (vana nr 2/31-9970/04) Kohtuasi FIE LV hagi OÜ C vastu 19.270.- krooni väljamõistmiseks ja OÜ C vastuhagi FIE LV 1408.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja FIE LV(i.k. XXX, esindaja Tiit Eenmaa elukoht XXX), lepinguline Kostja C(registrikood XX, asukoht XXX), seaduslik esindaja I K , lepinguline esindaja Ljubov Smolina Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprillil 2006.a. ja 4.mail 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
2. Rahuldada põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult.
3. Välja mõista OÜ-lt C FIE LV kasuks 7235.- ( seitse tuhat kakssada kolmkümmend viis ) krooni. Menetluskulude jaotamine.
4. Välja mõista OÜ-lt C FIE LV kasuks menetluskulude katteks 920.- ( üheksasada kakskümmend ) krooni.
5. Jätta OÜ C menetluskulud tema enda kanda.
6. Välja mõista OÜ-lt Cmenetluskulu 372,60 (kolmsada seitsekümmend kaks krooni ja 60 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
8. FIE LVja OÜ C(endine ärinimi OÜ C, ka PP) vahel sõlmiti 07.03.2003.a. agendileping. Lepingu kohaselt oli agent kohustatud organiseerima ja reklaamima Printsipaali poolt müüdavat kaupa, leidma kauba ostmisest huvitatud isikud, pidama nendega läbirääkimisi ja teostama muid kauba ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke eeltoiminguid, samuti valmistama ette kauba ostu-müügilepingu sõlmimise, korraldama lepingute allkirjastamise. Agent oli vastavalt lepingule kohustatud andma igal nädalal käsundiandjale aru oma tehtud tööst.
9. Käsundiandja oli vastavalt lepingule kohustatud maksma agendile tasu osutatud teenuste eest vastavalt Agenditasu väljamaksmise korrale. Agenditasu arvestatakse välja lepingu kohaselt eurodes ning makstakse välja eesti kroonides vastavalt agenditasu väljamaksmise päeval kehtivale Eesti Panga kursile.
10. OÜ C tegevdirektor andis
11. aprillil 2004.a. välja käskkirjaga nr 002, millega määras lõpetada koostöö agendiga nr 540276, s.o. LV, alates käskkirja väljaandmise kuupäevast ning lepingu lõpetamise põhjusena märgitakse agendilepingu p-d 9 ja 9.1., s.o. käsundiandja õigus lõpetada leping agendiga ühepoolselt kui agent ei täida 2 kuu jooksul Agenditasu väljamaksmise korras sätestatud müüginormi. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ning põhjendused.
12. Kohtusse esitatud hagiavalduses palub LV välja mõista kostjalt saamata jäänud agendi- ja mänedžeritasu kokku 19.270.- krooni, s.h. agenditasu 3293.- krooni ja mänedžeritasu 15977.krooni. Hageja põhjendab hagi järgmiste asjaoludega: - hageja täitis oma agendilepingust tulenevad ülesanded kostja ees kohusetundlikult, s.o. kas isiklikult või tema vahendatud töö tulemusena mänedžerina. Kokku sõlmis hageja 76 kauba ostu-müügilepingut; - ühtegi lisa agendilepingul selle sõlmimisel ei olnud, agentidega läbiviidud õppuste käigus selgitati talle, et agenditasu suuruseks on veepuhastussüsteemide eest 14 % toote maksumusest, T kauba müügi eest 12 % ja metallnõude müügi eest 12 % kauba maksumusest. Agendil tekkis õigus saada agenditasu 60 % komisjonitasust pärast seda kui kauba ostja oli teostanud kohustusliku sissemaksu kauba eest, mis oli 25% kauba maksumusest, ning ülejäänud 40 % ulatuses sai agent agenditasu pärast seda kui klient oli toote kätte saanud ja kogu kauba 2 hinna ära maksnud; - hageja muutus automaatselt mänedžeriks pärast esimese kolme lepingu sõlmimist, s.o. pärast seda kui ta ühe kuu jooksul müüs kaupa rohkem kui 2000.- euro eest. Mänedžeri kohustusteks oli agentide leidmine, nende väljaõpetamine, suunamine, kauba esitluste läbiviimisel agentide abistamine, iganädalaste aruannete koostamine käsundiandjale ja agentide poolt sõlmitud lepingute kokkukorjamine ja üleandmine. Mänedžeritasu suuruseks oli veepuhastussüsteemidel 4 % ja T kauba ning metallnõude müümise eest 3,5 %. Mänedžeritasu pidi agent saama lisaks agenditasule. Mänedžeril tekkis õigus saada mänedžeritasu 40 % ulatuses mänedžeritasust pärast kliendi poolt 50 % lepingutasu maksmist ning ülejäänud 60 % mänedžeritasu sai mänedžer pärast kliendi poolt kauba kättesaamist ja kogu tasu maksmist. Hagejal oli mänedžerigrupp nii Tallinnas kui Pärnus. Alates
13. septembrist 2003.a. kehtestati mänedžeride struktuuri kinnitamise ja komisjonitasude arvestamise kord, s.o. agendilepingu lisa
14. Hagejale tutvustati seda ka allkirja vastu; - hageja väidetel ei olnud talle kehtestatud müüginorme milliste täitmata jätmisel puuduks tal alus saada agendi- ja/või mänedžeritasu.
15. Hageja soovis tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel sõlmitud agendilepinguga; lepingu lõpetamise käskkirjaga, mänedžeride struktuuri kinnitamise ja komisjonitasude arvestamise korraga alates 01.09.2003.a. oma sõidupäevikutega 2003 – 2004 aasta kohta, mil hageja täitis kostjaga sõlmitud agendilepingut, perioodil 13.05.2003.a. – 19.04.2004.a. klientidega koostatud lepingutega, teostatud tööde aruannetega, millised ta esitas igakuiselt kostjale, hageja pangakonto väljavõttega, mis tõendab kostjalt agenditasu ülekandmist temale; komisjonitasude arvestamise lehtedega ja koosolekute ruumi graafikuga mänedžeritöö tegemiseks. Hageja taotles oma nõude tõendamiseks kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajad T S , S K ja K B . Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi.
16. Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o. kokku summas 3 892,00 krooni, sh agenditasu nõuet summas 2 858,00 krooni ning mänedžeri komisjonitasu nõuet summas 1 034,00 krooni.. Oma vastuväiteid hagile põhjendab kostja järgmisega: - hagejaga oli sõlmitud agendileping, mille p 2 kohaselt on hagejal õigus saada tasu osutatud teenuste eest vastavalt Agenditasu väljamaksmise korrale, mis oli agendilepingu lisa
17. Hageja on oma allkirjaga agendilepingul kinnitanud, et on Agenditasu väljamaksmise korraga tutvunud ja on sellega nõus. Alates lepingu sõlmimisest hagejaga kuni lepingu lõpetamiseni 19.04.2004.a. on kostja hagejale vastavalt agendilepingu lisale nr 2 ka tasu maksnud ning hageja pole nimetatut vaidlustanud. Kostjal kehtestatud arvestussüsteemi järgi võrdus 1000 eurot 1 punktiga. Kui agent registreeris end FIE-na, sai ta kätte 1 punkti eest 140 eurot. Hageja oli registreeritud FIE-ks 03.05.2001.a., s.o. enne temaga agendilepingu sõlmimist; - agendilepingu lisa nr 4 – Mänedžeride struktuuri kinnitamine ja komisjonitasude arvestamine - jõustus hageja suhtes alates 01.09.2003.a. ning alates sellest ajast tekkis hagejal õigus saada mänedžeri komisjonitasu. Mänedžeritasu saamise tingimuseks oli müüginormi täitmine grupi poolt. Hagejale olid müüginormid teatavaks tehtud kostja seadusliku esindaja IK poolt. Kostja kinnitab, et maksis tõepoolest enne lisa 4 jõustumist hagejale välja ka mänedžeri komisjonitasu, kuid tegi seda põhjusel, et motiveerida oma agenti. Kohustust mänedžeritasu maksmiseks tal enne 01.09.2003.a. ei olnud; 3 - hagejal puudub õigus nõuda agenditasu (40 %) ja/või mänedžeri komisjonitasu teist osa (60 %) kui klient tasus lepingute eest lõplikult pärast hagejaga agendilepingu lõppemist; - hagejal ei ole õigust nõuda agenditasu ja/või mänedžeri komisjonitasu kliendi poolt leping lõpetati. juhul kui Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena Agentide kohustuste ja komisjonitasude arvestamise korra, teiste agentidega sõlmitud agendilepingud ja klientidega sõlmitud lepingud ning taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistaja LE.
18. 16.12.2005.a. esitatud vastuhagis palus OÜ C välja mõista FIE LV1408.- krooni. Nõude aluseks on järgmised asjaolud: LV sõlmis agendina lepingu kliendiga P T (leping nr 102348) ja LV juhendatavasse mänedžerigruppi kuulunud agent sõlmis lepingu kliendiga Elvi Klaar (lepingu nr 102768). Kliendid esitasid avaldused lepingute lõpetamiseks ja nende poolt makstud summades tagastamiseks. OÜ C tagastas raha klientidele. Kuna aga hageja oli selleks ajaks saanud kätte agendilepingu alusel agendi- ja mänedžeri komisjonitasu vastavalt 1243.krooni ja 165.- krooni palub kostja nimetatud summad LVVÕS § 679 lg 4 ja VÕS § 1027 alusel välja mõista, sest agendil ei ole õigust saada agenditasu kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatute asjaolude tõttu. Sel juhul peab agent saadud tasu tagastama alusetu rikastumise sätete järgi. Vastuväited vastuhagile.
19. LV vastuhagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostjal oleks õigus olnud agenditasu tagasi nõuda vaid juhul kui lepingu täitmise perioodil oleks olnud ilmne, et ostjad lepingut ei täida. Klientide P T ja E K puhul olid lepingute lõpetamised tingitud objektiivsetest põhjustest, mistõttu puudub alus väita, et kauba ostjatel oleks olnud ilmne kavatsus lepingut mitte täita. Seega ei kuulu VÕS § 679 lg 4 kohaldamisele. Kohtuotsuse põhjendused.
20. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajate ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus võlaõigusseaduse üldosa sätetest, mis reguleerivad poolte õigusi õiguskaitsevahendite kohaldamiseks nende õiguste rikkumisel ja võlaõigusseaduse
21. peatüki sätetest, mis reguleerivad pooltevahelisi õigussuhteid mis tulenevad nende vahel sõlmitud agendilepingust.
22. Kõigepealt tuleb vaidluse lahendamisel poolte vahel juhinduda VÕS § -st 670 lg 1, mis sätestab agendilepingu mõiste. Nimetatud seadusätte kohaselt kohustub agent käsundiandja jaoks ja nimel ning huvides sõlmima või vahendama iseseisvalt ja püsivalt lepinguid ning käsundiandja kohustub selle eest agendile tasu maksma. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 07.03.2003.a. sõlmiti nende vahel agendileping. Hageja LV väidab, et agendileping sõlmiti tagantjärele ja ilma ühegi lisata ning agenditasu suurust, nende väljamaksmise aluseid ja korda selgitati talle vaid koolituste ja õppuste käigus. Kostja väidab, et agendilepingu lisaks oli lepingu lisa 2 ehk Agenditasu väljamaksmise kord ja hageja on oma allkirjaga agendilepingul kinnitanud, et ta on sellega tutvunud ja nõus. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt koos hagile vastuväidetega esitatud Agenditasu väljamaksmise kord ei saanud olla poolte vahel sõlmitud agendilepingu lisaks, sest sellel oleva märke kohaselt kehtib see alates 01.09.2003.a., leping poolte vahel sõlmiti aga 07.03.2003.a. Samas loeb aga kohus kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate T S , K B , S K ja L E ütlustega tõendatuks, et nii agenditasu kui ka mänedžeritasu väljamaksmine sõltus normi täitmisest. Hageja on esitanud 4 hagiavalduses nõude välja mõista kostjalt saamata jäänud agenditasu järgmiselt : lepingu nr 1020807 alusel 753.- krooni, lepingu 103372 alusel 1455.- krooni, lepingu 103409 järgi 586.krooni ja lepingu 103408 järgi 499.- krooni, s.o. kokku 3293.- krooni. Kostja tunnistab hageja õigust saada agenditasu summas 2858.- krooni, s.o. lepingute 103372, 103409, ja 103408 eest ja väidab ainukese vastuväitena agenditasu nõudele, et lepingu nr 1020807 alusel ei ole hagejal õigus saada täiendavat agenditasu mitte 753.- krooni, vaid 318.krooni, kuna ta on selle lepingu eest saanud juba kätte 1143 .- krooni + 435.-krooni. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on lepingu nr 1020807 alusel saanud kostjalt agenditasu 1143.- krooni ehk 60 % kindlaksmääratud agenditasust, on ta õigustatud saama nimetatud lepingu eest kostjalt veel juurde 753.- krooni ehk 40 % agenditasust. Kostjale väljamakstud 435.krooni on selle lepingu eest väljamakstud mänedžeri komisjonitasu esimene osa, mistõttu selle agenditasust mahaarvestamine ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt agenditasu 3293.- krooni.
23. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja täitis lisaks isiklikule agenditööle veel agentide grupi juhendamisel mänedžeri tööülesandeid ning, et tal on tekkinud sellest tulenevalt õigus veel mänedžeri komisjonitasule. Pooled vaidlevad aga selle üle mis ajast alates on hagejal õigus mänedžeri komisjonitasu saada, kui suures ulatuses ning kas see oli seotud müüginormi täitmisega grupi poolt.
24. Kohus loeb tõendatuks kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga – Mänedžeride struktuuri kinnitamise ja komisjonitasude arvestamise korraga - et nimetatud kord hakkas reguleerima pooltevahelisi õigussuhteid mänedžeritasu saamiseks ja selle maksmise kohustamiseks alates 1.septembrist 2003.a. Pooled on nimetatud korrale alla kirjutanud ja dokumendil on märge, et kord kehtib alates 01.09.2003.a. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mänedžeri komisjonitasu maksmist enne nimetatud kuupäeva sõlmitud lepingute eest ja hageja poolt nõutavad mänedžeritasud lepingute nr 102598, 102710, 102918, 102801 ja 102766 eest ei kuulu rahuldamisele.
25. Kohus on ka seisukohal, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud sõidupäevikute, kostja poolt esitatud, kuid hageja poolt koostatud kuu aruannete, samuti Mänedžeride struktuuri kinnistamise ja komisjonide tasu arvestamise korra ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate T S ja L E ütlustega leidis asja sisulise arutamise käigus tõendamist, et mänedžeri komisjonitasu saamise eelduseks oli mänedžeri poolt juhitava grupi poolt käsundiandja kehtestatud normi ehk plaani täitmine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna hageja poolt juhendatav agentide grupp Tallinnas ei täitnud neile kehtestatud müüginormi septembris ja novembris 2003 ning ka veebruaris ja märtsis 2004.a. ning Pärnu grupp ei täitnud müüginorme novembris ja detsembris 2003 ning ka jaanuaris ja veebruaris 2004.a., ei ole hageja õigustatud nõudma nimetatud kuude eest tema gruppi kuuluvate agentide poolt sõlmitud lepingute alusel kostjalt mänedžeri komisjonitasu.
26. Samas ei nõustu kohus aga kostjaga selles nagu poleks hagejal õigus saada mänedžeri komisjonitasu teist osa (60%) lepingute nr 103372, 103409, 103357, 102499, 102761, 103513 ja 103050 eest põhjusel, et hagejaga lõpetati agendileping ja ta ei täitnud pärast 19.04.2004.a. enam mänedžeri ülesandeid kostjaga sõlmitud agendilepingu alusel ja osamaksed ostetud kauba eest klientidelt laekusid pärast hageja töölt lahkumist. Kohus on seisukohal, et pooled ei ole niimoodi agendilepingus ja selle lisas 4 kokku leppinud nagu ekslikult leiab kostja. Ka VÕS § 678 lg 1 kohaselt on agendil õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Kuna eelpoolnimetatud lepingud sõlmiti hageja gruppi kuuluvate agentide poolt ajal mil hagejaga kehtis agendileping, on hagejal õigus saada kostjalt nimetatud lepingute alusel ka mänedžeri komisjonitasu teine osa. 5 Lepingu 103372 eest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 1870.- krooni, lepingu 103409 eest 748.- krooni , lepingu 103357 eest 416.- krooni ja lepingu 1024099 eest 214.- krooni, lepingu 102761 eest 250.- krooni, lepingu 103513 eest 320.- krooni ja lepingu 103050 eest 320.- krooni, see on kokku 4138.- krooni.
27. Arvestades ka sellega, et kostja tunnistab osaliselt hageja nõudeid mänedžeritasude esimeste osade (40 %) saamiseks, s.o. lepingu 103540 eest summas 428.- krooni, lepingu 103513 eest summas 214.- krooni, lepingu 103000 eest summas 142.- krooni , lepingu 103050 summas 214.krooni ja 102500 eest summas 214.- krooni ja kohus peab põhjendatuks lisaks sellele välja mõista kostjalt mänedžeritasu summas 4138.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt väljamõistmisele mänedžeritasu 5350.- krooni.
28. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuhagi LV vastu kuulub samuti rahuldamisele ja poolte vastastikused nõuded tuleb tasaarvestada. VÕS § 679 lg 4 kohaselt ei ole agendil õigust saada agenditasu kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatute asjaolude tõttu. Sel juhul peab agent saadu tagastama alusetu rikastumise sätete alusel. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kliendid P T ja E K avaldasid soovi leping lõpetada ja makstud raha tagastada ning, et lepingu P T sõlmis hageja isiklikult ning lepingu E K sõlmis hageja mänedžerigruppi kuuluv agent. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja tagastas klientidele nende poolt makstud raha, kuid hageja oli agenditasu ja mänedžeritasu juba nendelt lepingutelt saanud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et lepingud jäid täitmata käsundiandjast sõltumatute asjaolude tõttu, on käsundiandjal õigus agendilt saadud agenditasu VÕS § 1027 alusel tagasi nõuda.
29. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal on kostjalt põhihagi järgi õigus saada 8643.- krooni ja kostjal vastuhagi järgi 1408.- krooni, kuuluvad poolte nõuded tasaarvestamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7235.- krooni.
30. Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus välja mõista kostjalt kohtukulu mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja hageja õigusabikuludest summas 6500.- krooni. Kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja enda kanda. Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga ja vastavalt RLS lisale 2 summas 560krooni. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks ja arutamiseks kulunud aega, samuti seda, et kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel võib kohus välja mõista hagi rahuldamisel teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kohtukulud kuni 5 % ulatuses hagi rahuldatud osast, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 360.krooni. OÜ C menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 6 Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 372,60 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 7