← Eesti

2-04-1739/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar

  1. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1739 (endine number 2/32-10186/04) Tsiviilasi IG hagi RG vastu sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – IG(ka G , isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja – RG(isikukood XXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine 10.jaanuaril 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud hageja IG ja eestkosteasutuse esindaja Kati Valma RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada I hagi RG vastu sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks.
  3. Tunnistada ebaõigeks DG sünniakti nr XXX tehtud kanne, mille kohaselt lapse isaks on R G.
  4. Välja mõista R G kohtukulu 560 (viissada kuuskümmend) krooni IG kasuks.
  5. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX ja lahutati Tallinna Linnakohtu XXX otsusega. Poolte abielusuhted lõppesid suvel XXX sündis hagejal poeg D . Laps eostati XXX, mistõttu ta ei põlvne kostjast. Lapse sünniakti kanti lapse isana kostja, kuna ta keeldus lapse põlvnemise kohta hagejaga ühist avaldust perekonnaseisuasutusele tegemast. Kanne sünniaktis lapse isa kohta on ebaõige. Hageja taotleb kande ebaõigeks tunnistamist ning kohtukulude kostja kanda jätmist. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 60 krooni ja avalduse koostamise eest tasutud 500 krooni. Kostja seisukoht Kohtus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai saadetu kätte, vastust ei esitanud. Eel- ja kohtuistungitele kostja ei ilmunud, kohtukutsed sai kätte. Eestkoste asutuse arvamus Eestkoste asutuse esindaja arvamuse kohaselt on hagi rahuldamine lapse huvides. S G tunnistas esindajale, et tema on hageja lapse isa. Kostja teatas 15.09.2005 toimunud vestluses eestkoste asutuse esindajale, et ei ole lapse isa, kuid ei pidanud vajalikuks sellekohase avalduse tegemist kohtule. Kohtu istungitele ei tulnud seoses tööga. Kostja nõustus, et tema seisukoha teatab kohtule eestkoste asutuse esindaja. Lapse huvides on ebaõige kande tühistamine. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja seletuse, tunnistaja ütlused ning eestkosteasutuse arvamuse, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas PkS § 44 võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Nimetatu on tõendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega, hageja seletusega, tunnistaja ütlustega. Tunnistajana ülekuulatud S G kinnitas kohtuistungil, et hageja lapse isa on tema. Kostja on hagiavalduse kätte saanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Hagi esitamisel on järgitud PkS § 44 lg 2 p 3 ja lg 3 nõuded. Hagi esitas lapse eestkostja (hageja) seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamine alaealise lapse huvides. Kooskõlas TsMS ja TMS Rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded, mistõttu hageja kohtukulud tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni suuruses ja hagi koostamise eest tasutud 500 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõivuseaduse § 37 lg 3 järgi riigilõivuna 60 krooni. Õigusabi eest avalduse koostamisel tuleb tasu välja mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel. Hageja taotleb õigusabi eest 500 krooni välja mõistmist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tegemist on vajaliku ja põhjendatud kohtukuluga. T. Hiiuväin kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.