) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3 904,49 krooni. 2 Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 3285,84 krooni tuginedes asjaolule, et poolte vahel on kokku lepitud viivise suuruseks 0,15 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt.
lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi puhul ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkuleppe tühine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivist. Tulenevalt
lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 606,28 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 1000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka temale tulevikus tekkiva otsese varalise kahju, mis seisneb selles, et ta on kohustatud tasuma oma esindajale 20 % kohtulikus sissenõudmismenetluses sissenõutud summalt. Käesoleval juhul oleks nimetatud summaks 5510,77 krooni, millest 20 % moodustab 1102,54 krooni. Vastavalt
lg 5, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna kostjalt väljamõistetav viivis ja leppetrahv kokku ületavad hagejale tulevikus tekkiva kahju, siis ei kuulu tulevikus tekkiv kahju hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 5510,77 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 420 krooni. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.