§-s 196, mille esimese lõike järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Võlaõigusseaduse § 313 kohaselt on üürilepingu erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige
§-des 314-319 nimetatud asjaoludel.
Üürileandja võib üürilepingu selle paragrahvi esimese lõike esimese punkti järgi üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasutava üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; sama lõike teise punkti järgi siis, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest makstava üüri summa; ning kolmanda punkti järgi siis, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest makstavate kõrvalkulude summa. Kohtule esitatud üüriarvetest nähtub, et hageja esitas kostjale
§-s 316 sätestatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise alused – üürniku viivitus vähemalt kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasutava üüri või kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega ning rohkem kui kolme kuu üüri või kõrvalkulude summa võlgnevus - tõendamata.
lg 1 ja 2 kohaselt võivad üürileandja ja üürnik elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed - üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus ja eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kuigi 22.aprillil 2003 kostjale saadetud üürilepingu erakorralises ülesütlemise teates on märgitud, et üürileandja esitatud igakuised üüriarved on tasumata ja ümber on kirjutatud võlaõigusseaduse paragrahv 316, ei ole teates märgitud missugusel konkreetsel alusel üürileping üürnikuga erakorraliselt üles öeldakse. Samuti ei ole üürilepingu ülesütlemise teates esile toodud millisel vähemalt kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasutava üüri või kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega on üürnik viivituses, kui suur on võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ja kas see ületab kolme kuu eest makstava üüri summa. Teatest nähtub, et üürileandjal on üürnikule ka teisi etteheiteid: et üürnik keeldub igasugustest kontaktidest, ei võimalda korterisse sissepääsu, keeldub vananenud elektrijuhtmete, roostetanud torude ja välisukse väljavahetamisest aga ka asjaolu, et eluruum on üürileandjale endale vajalik, millest viimane võiks samuti olla lepingu erakorralise ülesütlemise alus. Ka ülesütlemise vaidlustamise kord on esitatud
tervikväljavõttena, milles sisaldub ülesütlemise vaidlustamise korra kõrval ühtlasi lepingu pikendamise kord. Kohus on seisukohal, et kõigi nende oluliste ja ebaoluliste asjaolude samaaegne väljatoomine üürilepingu erakorralise ülesütlemise teates ja üürivõla suuruse, perioodi ja konkreetse ülesütlemise aluse puudumine teeb üürnikule esitatud teate ebaselgeks ja
lõikele 2 mittevastavaks.
lg 5 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Seega on pooltevahelise üürilepingu erakorraline ülesütlemine tühine, üürileping kehtib ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist
alusel on kohus seisukohal, et üürileandja poolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürileandja ütles lepingu üles enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud kohtumenetluse lõppemisest, milles otsus tehti üürileandja kahjuks. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 61 lg 2 sätestab, et kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on õigusabi tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu teiselt poolelt sisse riigituludesse. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagejalt kuuluvad TsMS §§-de 54 lg 4, 60 lg 1 ja 61 lg 2 alusel väljamõistmisele riigituludesse kohtukulud: vajalik ja põhjendatud kulu kostja esindaja osutatud õigusabi eest 6060 krooni ja postikulu 199 Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.