lg 1 järgi töölepingu alusel tööülesannete korras loodud teose autoril tekib autoriõigus teosele, kuid varalised õigused lähevad üle tööandjale kui lepingus ei ole teisiti ette nähtud.
lg 1 järgi on autoril õigus saada tasu teose kasutamise eest ning lg 2 järgi lepitakse see kokku. Selline leping poolte vahel puudub.
lg 6 mõtte kohaselt saavad muusikateoste autorid, kellel on audiovisuaalse teose teisesel kasutamisel televisiooniorganisatsioonide poolt õigus saada ühekordset ja õiglast tasu ühekordse edastamise eest, mida saab aga teostada
ja lg 3 järgi kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu (Eesti Autorite Ühing). Kostja leiab, et juhul, kui hageja poolt esitatud teksti saaks pidada teoseks ning kui oleks tõendatud teksti koostamine hageja poolt, ei ole hageja tõendanud antud teksti kasutamist kostja poolt. Kostja leiab, et tasu nõude esitamise aluseks ei ole mitte teose loomise fakt, vaid konkreetse isiku poolt teose kasutamise fakt. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks mõnel Autoriõiguse seaduse §-s 13 lg 1 loetletud viisil kasutanud hageja poolt väidetavalt loodud teost. Hageja ei ole selgitanud, millisel viisil teost kasutati, rääkimata teose kasutamise tõendamisest. Kostja kinnitab, et saate „Kahevõitlus” tootmisel ei ole hageja poolt loodud teoseid kunagi aluseks võetud. Hageja on oma hagiavalduses soovinud kostjalt 240 000 krooni suuruse summa väljamõistmist. Kostja arvates ei ole hageja järjekindel, millistel asjaoludel ta nõude esitab ning milline on nõude õiguslik alus. Nimelt soovib hageja nimetatud summa tasumist kord „õiglase tasuna”, kord saamata jäänud tuluna, kas mõisteid „õiglane tasu”, „autoritasu” ja „saamata jäänud tulu”. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saate „Kahevõitlus” stsenaariumi looja, kuid hageja osalises produtsendina saate, mitte selle stsenaariumi, loomisel ning töölepingu alusel ja kooskõlas Autoriõiguse seaduse §-ga 32 läksid kõik tema varalised õigused tema poolt loodu suhtes üle tööandjale. Kui varalised õigused on tööandjale üle läinud, puudub hagejal õiguslik alus nõuda mistahes täiendavate autoritasude maksmist. Töölepingu alusel lähevad varalised õigused ilma täiendava tasuta tööandjale üle seetõttu, et töötajale makstakse tema töölepinguliste ülesannete täitmise eest töötasu. Kostja ei ole eitanud, et hageja täitis oma töölepingulisi kohustusi ning andis produtsendina omapoolse panuse saate „Kahevõitlus” tootmisele, vastava tegevuse eest maksti töötajale töötasu. Sega puudub hagejal eraldiseisev õigus nõuda saate loomise eest tööandjalt muid täiendavaid tasusid. Hageja väited, et tema arvates sõlmiti hageja ja kostja vahel kokkulepe, mille järgi kohustus kostja tasuma hageja poolt loodu eest hagejale tasu või üle andma hagejale osaluse on tõendamata. Hageja väitis, et 2002. aasta novembris alanud lahkumisläbirääkimiste käigus esitas OÜ E hagejale allkirjastamiseks lepingud, mille alusel kostja pidi tasuma hagejale 450 000 krooni. Nimetatud summat käsitlesid pooled faktiliselt tasuna hageja senise panuse eest OÜ E tegevusse ja arengusse poolte koostöö jooksul. Vormiliselt sidus kostja tasu maksmise mitmete lisatingimustega, millega nõustumise korral oleks hageja kaotanud võimaluse isikliku karjääri vabaks teostamiseks valitud erialal, on tõendamata. Kostja ja hageja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet ülalmärgitud asjaolude kohta, sõltumata sellest, millest läbirääkimistel vesteldi. Seega ei ole kokkulepet, mille järgi oleks kostja kohustunud tasuma hagejale mistahes summasid panuse eest OÜ E tegevusse. Kostja leiab, et talle ei tulene mingeid kohustusi hageja arvates toimunud läbirääkimistest ning et need mõjutaksid õiguslikult väidetavaid kostja kohustusi saatega „Kahevõitlus” seonduvalt. Hageja enda poolt esitatud allkirjastamata lepinguprojektide tekstist ei nähtu ühtegi viidet sellele, et kostja oleks soovinud tasuda hagejale mistahes summasid hageja panuse eest. Hageja ja kostja vahel läbiräägitu kohaselt pidanuks hagejale tagatama võimalus vähemalt 7% osaluse omandamiseks, mis tänasel päeval omab rahalist väärtust 5
lg 2 on vaidluse lahendamise seisukohalt eelkõige oluline, kas hageja poolt kohtule esitatud tõend – „Telemäng „Strateegid” E-R 18.25-19.15, Kanal2” (kohtuistungi protokoll 21.09.2005, viide t. lk 63-65) on autoriõiguse seaduse tähenduses teos, millele tekib autoriõigus. Hageja väidab, et tema on saate Kahevõitluse stsenaariumi autor koos K. Jõekaldaga, stsenaariumi näol on tegemist teosega.
sätestab teosed, millele tekib autoriõigus ning § 4 lg 3 p 3 p 5 on stsenaarium ja stsenaariumi plaanid teosed, millele tekib autoriõigus. Selleks, et hinnata, kas hageja esitatud tõendi näol on tegemist teosega, mis on kaitstav autoriõigusega, on vaja analüüsida, kas teos vastab üheaegselt neljale tingimusele: 1) teos on originaalne, st teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus - autori enda individuaalne lähenemine kui ka loominguline panus peab olema selgelt tajutav, 2) teos on kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, 3) teos on väljendatud mingis objektiivses vormis, 4) teos on selle objektiivse vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav. Nimetatud kriteeriumid on sätestatud
Sama seaduse § 5 p 1 järgi ei kohaldata käesolevat seadust ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses. Seega, kui tegemist ei ole teosega, siis ei saa hageja
mõttest ja eesmärgist tulenevalt kasutada oma õiguste kaitseks autoriõiguse seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hageja poolt kohtule esitatud telesaate kirjeldusest nähtub, et tegemist on mälumänguga, milles kohtuvad 2 mängijat, kes on vastakuti, saatejuht istub pisut kõrgemal mängijate vahel, mängijate ees on laua sisse paigaldatud monitorid, saatejuht tervitab saate alguses ühte mängijatest soojalt enne mängu algust, teist tutvustab pärast reklaamipausi, stuudiokujundus on helge, tuledesäras, mäng on vaadeldav, struktuurilt lihtne ning vajadusel jälgitav ilma helita. Mäng ise on üles ehitatud 5 küsimuste voorule, milles igal küsimusel on 10 vastusevarianti ning mängijad peavad eraldama terad sõkaldest, teenides endale punkte. Esimene mänguvoor on soojendusring, kus 10st 9 on õiged vastused, ühe õige väärtus on 10 punkti, teine kuni viies voor on põhimäng, kus 10st on 7 õiged, õige vastuse väärtus on 10 punkti, viies voor on päästerõngas senisele kaotajale, kus 10-st 7 on õiged vastused, ühe õige vastuse väärtus on 30 punkti. Mängu alustaja selgitatakse loosiga ning ta ütleb nii palju õigeid vastuseid kui suudab, õigete vastuste ütlemisel jätkub mäng uue teemaga, Juhul kui mängija kõike õigeid ära arvata ei julge, läheb mänguvoor teisele mängijale üle. Ka teisel mängijal on võimalik mäng üle anda. Eksimise korral kaotab punktid. Uut teemat alustab alati kaotusseisus olev mängija. Mängu finaalis osaleb eelnenud duelli võitja, Eesmärk on võita järjest viis saadet, et seejärel mängida superauhindade peale. Iga üksikmängu võitjal on võimalus teenida, lõppvoorus näidatakse Anttila kataloogist kaupa, mille võib välja valida. Erinevate väärtustega auhindade saamiseks on erinevad võimalused, kuidas õigeid vastuseid leida: mängija saab valida tulenevalt auhinna väärustest kas variandi 5 –st 5 õiget, 7-st 3 õiget või 8-st 2 õiget ning odavaima auhinna puhul on 1 vastus vale. Saatejuhil on võimalus küsida, miks ta vastava variandi valis. Viimase märgitud ülesande lahendab mängija ise lõpuni üksi. Õige(te) vastus(te) puhul saab ta auhinna, eksides saab järgmisesse saatesse. Viis mängu järjest võitnud mängija saab pretendeerida superauhinnale (reisid, kaubad), mille väärtuste puhul on mäng samane : leida tuleb kas 5-st 5 õiget vastust jne. sõltuvalt auhinna väärtusest. Hinnates eelpool toodud mängu kirjeldust, leiab kohus, et nimetatud kirjeldus sisaldab endas antud mängu reegleid, milleks on peaasjalikult 2 võistleja olemasolu, õigete vastuste äraarvamine (eelkõige teadmiste ärakasutamise, mõistatamise kaudu), õigesti vastamise eest punktide saamine ja mille eesmärgiks on mängu äravõitmine, mis toob kaasa auhinna ning edasise pääsu järgmisesse vooru järgmise võistlejaga ning võimaluse võita lõppauhind. Kohtu arvates on siin tegemist küllalt levinud reeglistikuga, mida kasutataksegi mälumängude puhul 7
lg 2 tähenduses, mis oleks kaitstav autoriõigusega, mistõttu puudub vajadus anda hinnang teistele kriteeriumitele. Viidatud mängu kirjeldus ongi oma olemuselt selle mängu reeglistik, mängu protsess, millele autorõigusseadus ning autoriõiguste kaitsega seotud sätted (õiguskaitsevahendid) kooskõlas
Asjaolu, kuidas hageja on ise nimetanud saadet AS Kja OÜ E vahelise lepingu (18.06.2002) p-s 1 - produtsendi poolt välja töötatud originaalne telemäng –, ei tähenda, et ülalmärgitud mängu kirjelduse näol on tegemist teosega (stsenaarium) autoriõiguse seaduse tähendus, sest eelmärgitud lepingule on kostja esindajana alla kirjutanud hageja ise. Kuivõrd hageja nõuab kui autor teose (autoriõiguse seaduse tähenduses teose) kasutamise eest õiglast tasu ja kohtu arvates ei ole tegemist teosega antud seaduse tähenduses, siis ei saa kohus ületada kooskõlas TsMS § 5 lg 1, 2 ja § 439 hagi asjaolusid ja piire ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel puudub vajadus anda hinnang asjaoludele ja tõenditele (sh väljavõte kodulehest mängule „Kes tahab saada Miljonäriks”, saate salvestus, tunnistaja ütlus, töölepingud, e-kirjavahetus, muud lepingud, äraühingute registrimaterjalid, osa müügilepingud, konto väljavõtted), kuidas märgitud ja vaidlusalune mängu kirjeldus loodi, kes selles osalesid, millal loodi, kes saadet tootis, kes saadet kasutas, kas sellest saadi tulu ning millised kokkulepped hageja ja kostja vahel olid/võisid olla, sj võimalike kokkulepete eesmärk ja saavutatav tulem, kes ja kas neid kokkuleppeid rikuti, kas mingeid õigusi on loovutatud või mitte ning kelle vahel see on toimunud, sest nimetatud asjaolud ja tõendid on hinnatavad vastavatel asjaoludel vastava nõude esitamisel. Kohtukulude jaotus Kostja palus välja mõista õigusabikulude katteks 68902 krooni, esitades selle kohta arved 750 30.11.05 16362,67 krooni, nr 36 27.10.2004 5752,50 krooni, arve nr 296 17641,00 krooni, nr 367 31.03.2005 4602,00 krooni, nr 974 13166,32 krooni, nr 179 31.03.04 11337,68 krooni koos tööaruannetega november 2005, oktoober 2004 aprill 2005, mai 2005. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2005 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2006 (incl.) kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, välja teiselt poolelt õigusabikulude katteks kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Eeltoodut hinnates ja arvestades vaidluse mahtu, on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja õigusabikulude katteks 5% hagi rahuldamata jäetud osast, mis teeb 240000-st kroonist vastavalt 12000 krooni. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.