Obsah (6)

§ 657§ 654§ 652§ 5§ 436§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-1363

) § 442 lg-s 8 sätestatule märkinud, milliste tõenditega on tuvastatud, et poolte kokkuleppe kohaselt oli töö (lauajala) ainukeseks 4 omaduseks vastavus hageja poolt kostjale esitatud joonistele. Selliseid tõendeid kohtutoimikus ei ole. Hageja tahteks kostjalt lauajala tellimisel oli saada lauajalg, mis oleks ka lauajalana kasutatav. Joonise andmise eesmärgiks oli see, et kostja teaks, millist lauda hageja endale soovib. Põhjendamata ja VÕS § 641 lg-ga 3 vastuolus on maakohtu järeldus, et kostja ei pidanud vastavaid eeltöid kontrollima. Hageja seisukohti toetab ka ekspertiis. Ekspert leidis, et hageja poolt kostjale antud joonis ei vasta oma sisult tööjoonise mahule, sest sealt ei nähtu mitmed olulised omadused (ekspertiisiakti p 3.1, 3.6, 3.7). Sellele oleks kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanud hagejale kui tarbijale tähelepanu juhtima tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3, VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ja tarbijakaitseseaduse § 3 p-st 2, et oma vastutus välistada. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja seda lepingu sõlmimisel ega ka lepingu täitmise käigus ei teinud. Kostja oli kohustatud hagejale lepingu sõlmimisel ja /või lepingu täitmise käigus teatama, et sellise joonise alusel valmistatav lauajalg ei ole lauajalana tõenäoliselt kasutatav. Samuti oleks ta pidanud hagejale teatama, et hageja poolt kostjale antud joonis ei vasta tööjoonise mahule ning seetõttu on olemas risk, et kui valmistada jooniselt nähtuv lauajalg, siis ei ole see kasutatav planeeritud lauaplaadiga. Kostja oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et vajalik oleks koostada joonis, mis vastaks oma mahult tööjoonisele. Kui hageja oleks keeldunud täiendava joonise tellimisest, kuid oma tellimusele kindlaks jäänud, oleks kostja vastutus olnud VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud. 10. Ekspertiisi järeldustega on vastuolus kohtu seisukoht, et pooled olid töö omadustes kokku leppinud. Kuna ekspertiis sedastas, et jooniselt ei nähtu mitmed olulised laua omadused, siis ei saa kuidagi väita, et pooled oleks tehtava töö omadustes kokku leppinud. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 641 lg 2 p 2, sest kostja pidi professionaalina teadma, et hageja vajab tellitud tööd lauajalana kasutamiseks. Kuna hageja poolt tellitud tööd ei olnud võimalik lauajalana kasutada, siis ei vastanud töö lepingutingimustele. Vastus apellatsioonkaebusele 11. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

13. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: poolte vahel sõlmiti 07.04.2006 töövõtuleping, mille esemeks oli hageja poolt esitatud joonistele vastava lauajala valmistamine. Tegemist oli töövõtulepinguga VÕS 635 lg 1 tähenduses, kus töö tellijaks oli hageja ja töövõtjaks kostja. Maakohus tuvastas asja materjali põhjal, et kostja täitis endale lepinguga võetud kohustuse ja tegi hageja poolt tellitud töö – valmistas lauajala, mis vastas esitatud joonisele. Hageja tasus kostjale tehtud töö eest 10 195 krooni. Hageja taganes 16.11.2006 lepingust põhjendusega, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Seega tuli vaidluse lahendamisel teha kindlaks, kas töö vastas lepingutingimustele, millest omakorda oleneb, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ja nõuda töö eest tasutud raha 5 tagastamist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu puudus hagejal õigus lepingust taganemiseks. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega.

1. Hageja ei toonud oma nõude põhjendamisel esile asjaolusid ega tõendanud, et poolte kokkuleppe sisuks oli muu, kui hageja esitatud joonisele vastava lauajala tegemine. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tellitud lauajalg vastas nii mõõtudelt, materjalilt kui ka kujunduselt professionaali koostatud autorijoonisele (t lk 24). Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuses toodud väitega, nagu oleks joonise kostjale andmise eesmärgiks olnud üksnes see, et kostja teaks, millist lauda hageja endale soovib. Hageja ei ole menetluse käigus toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et ta oleks lauajala tellimisel andnud kostjale muid juhiseid ja avaldanud, et joonis on üksnes näidiseks, millele töö sellel märgitud konkreetsete näitajate osas vastama ei pea. Kuna tegemist oli spetsialisti tehtud joonisega, ei pidanud kostjal tekkima kahtlust selle õiguse osas, so et kostjalt tellitud lauajalg ja eraldi tellitud lauaplaat ei pruugi omavahel sobida. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks tellitud töö lauajalana kasutatav. Selline seisukoht on vastuolus ekspertiisiaktis toodud järeldustega. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul lasub vastutus lõpptulemuse (laud tervikuna) kvaliteedi eest hagejal endal või ka isikul, kes laua kujundas ja joonise koostas.
2. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav