tähenduses oma korteri müügiks ning sellekohast tahteavaldust ei olnud temal kujunenud. VL soovis aidata SVil laenu saada ega mõistnud, millised õiguslikud tagajärjed on tema tegudel. VL sõlmis 15.05.2001 korteri notariaalse ostu-müügilepingu eksimuse mõjul. VL sõlmis 15.05.2001 notariaalse ostu – müügilepingu tegelikest asjaoludest mitteteadlik olles ning tema eksimus on oluline, kuna tegelike asjaolude teadmisel ei oleks hageja sellist tehingut sõlminud. SV tasus VLi nimel ALG AS-le makseid ebakorrektselt ning 01.10.2001 teavitas ALG AS hagejat, et hageja pole 78 kalendripäeva jooksul kustutanud oma võlgnevust võlausaldaja ees: kui VL oma võlga ei tasu, asub ALG AS vara, s.t. korterit vabalt võõrandama. VLil puudus asjade käigust ülevaade ja vahendid tasuda SVi eest võlga, nii saatis ALG AS hagejale 18.12.2001 teate, mille järgi loeti tagasiulatuvalt ühepoolselt lõppenuks ostumüügi eelleping nr.15160 ning korter asukohaga XXXvõetakse tagasi oma valdusse. Hageja märgib, et korter XXXei ole kunagi olnud ALG AS-i valduses ja polnud võimalik taastada õigust, mida pole olnud. 16.10.2001, seega kaks nädalat pärast 01.10.2001 saadetud teadet hagejale võlgnevuse tasumata jätmisest, võõrandas ALG AS korteri asukohaga XXX notar Lia Martensi büroos IIile (not.reg.nr.9046) ostuhinnaga 250 000 krooni (p.2.1.). Notariaalse ostu-müügilepingu nr.9046 koopia on hageja esitanud. 05.02.2002 müüs II korteri asukohaga XXXnotar Lia Martensi büroos vormistatud ostu-müügilepingu järgi edasi AS-le H(not.reg.nr.949) ostuhinnaga 650 000 krooni (p.2.1.). 12.08.2002 esitas AS HTallinna Linnakohtu Kinnistusosakonnale korteri kinnistamisavalduse ja korteriomand reg osa nr 117104 on kinnistatud 14.05.
lg 5 kohaselt võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Hageja on seisukohal, et kehtetud on kõik korteriga XXX sooritatud võlaõiguslikud tehingud ning VL palub tunnustada tema ja ALG ASi vahel 14.05.2001 sõlmitud ostu-müügi eellepingu nr. 15160 ning 15.05.2001 sõlmitud käenduslepingu nr.15160 tühisust ja 15.05.2001 notariaalse ostu-müügilepingu not.reg.nr.4187 kehtetust ja tema omandiõigust korterile asukohaga XXX. Samuti palub hageja kohustada kostjat II ASi H anda nõusolek ebaõige kinnistuskande parandamiseks ja omaniku reale hageja kandmiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja ALG AS kirjalikus vastuses leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et 14.05.2001 vara ostu-müügi eelleping nr 15160 ei riku hageja õigusi. Samas juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja põhjendus kõnealuse eellepingu tühisusele on ebaõige. Eellepingu kehtivus ei sõltu mitte vähimalgi määral asjaolust, kas eellepingu objekti müüa kavatsev pool on eellepingu sõlmimise hetkel selle omanik. Veelgi enam, käesoleval hetkel kehtiva VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta ka lepingu esemeks oleva asja käsutamise õiguse puudumine lepingu kehtivust.15.05.2001 käenduslepingu poolteks on üksnes ALG AS ning SV, tõusetub TsMS § 4 lõikest 1 tulenevalt taas küsimus, millisel viisil rikub käendusleping hageja õigusi. Hageja ei ole esitanud ka mistahes selgitusi selle kohta, millistel põhjustel käendusleping peaks tühine olema. Seetõttu tuleb nõuekäenduslepingu tühisuse tunnustamiseks jätta rahuldama kui alusetu ja põhjendamata nõue. Kostja palub jätta rahuldamata ka 15.05.2001 ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tunnustamise nõue. Hageja pole aga oma 25.05.2005 hagi täpsustuses ega ka varasemates avaldustes selgitanud, millised olid need asjaolud, millest ta ostu-müügilepingu sõlmimisel ajal teadlik ei olnud või millest ta ebaõiget ettekujutust omas. Seega on hageja väited tehingu eksimuse mõjul sõlmimise kohta paljasõnalised. Kostjal ei ole võimalik võtta igakülgselt motiveeritud seisukohta hageja eksimuses oleku kohta, kui hageja ei avalda, milles väidetav eksimus seisnes. 22.04.2002 hagi täpsustuses viitab hageja muuhulgas ka
§-le 72, ning väidab, et ostumüügileping on sõlmitud pettuse mõjul. Kõik hageja väited
kohaldatavuse suhtes on motiveeritud viidetega asjaoludele, mis tekkisid tulevikus (hageja võla tasumata jätmine SVi poolt ning ALG poolt nõude pööramine hageja vastu). Seega on hageja viited väidetavalt pettusena kvalifitseeritavate asjaolude kohta mitte üksnes tõendamata, vaid ka õiguslikus mõttes asjassepuutumatud. Üldjuhul on
käesoleval juhul ALG.
lg 3 järgi juhul, kui väidetavalt on petnud kolmas isik, võib tehingu teinud pool nõuda pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamist ainult siis, kui ta tõendab, et tehingu teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Hageja pole mitte millegagi tõendanud, et ALG oleks olnud teadlik hageja väidetavast petmisest SVi poolt (hageja väitel on S. V „kallutanud” teda müügitehingut vormistama). Hageja väited tahte puudumisele ostu-müügi lepingu sõlmimisel vastuolus kõigi käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditega, sealhulgas hageja enda 3 ütlustega. Ostu-müügileping sõlmiti notari juures, see tõlgiti enne allkirjastamist suuliselt eesti keelest vene keelde, notar selgitas hagejale lepingu sisu ja selle sõlmimise tagajärgi. Leping vastas hageja tahtele, ta väljendas notari juuresolekul tahet korteri võõrandamiseks ning kirjutas lepingu alla notari juuresolekul. Hageja on kinnitanud, et ta tuli lepingut vabatahtlikult sõlmima ning soovis lepingut sõlmida hoolimata asjaolust, et teda hoiatati töökaaslaste poolt „korteri ärakaotamise” eest. Hageja väited heausksuse printsiibi rikkumise kohta on esitatud ebamääraselt. Ei ole selge, kas hageja samastab heausksuse printsiibi rikkumise ja vastuolu heade kommetega. Näib, et hageja on ajanud segamini heausksuse printsiibi ning heauskse omandamise mõiste (omandamine mitteomanikult). Hageja näib mitte mõistvat, et tõstatades küsimuse sellest, kas ALG on omandanud korteri heauskselt, on hageja pannud kahtluse alla omaenda omandi korterile 15.05.2001 notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Ainus konkreetne väide ALG väidetava pahauskse käitumise kohta on „vaieldava omandiõiguse realiseerimine asumine”, „andmata hagejale aega ja võimalust selgitamiseks”. Mistahes kostja käitumine peale ostu-müügilepingu sõlmimist ei saa vähimalgi määral mõjutada hinnangut ostu-müügilepingu kehtivusele. Hageja oleks kohustatud esitama argumendid selle kohta, millal ja millise kostja poolt pandud konkreetsed teod on olnud vastuolus heausksuse printsiibi või heade kommetega ning kuidas ja millisel põhjusel need teod iga konkreetse tehingu kehtivust võiksid mõjutada. Ühtlasi on hageja kohustatud kõiki oma väiteid tõendama. Hageja aga nõuab selle asemel kohtult koguhinnangut asjaolude kohta, mis on hageja poolt selgitamata ja täpsustamata. Seetõttu on hageja nõue alusetu ning tõendamata. Vastavalt 14.05.2001 eellepingu punktile 1.2.1 pidi hageja peale ostu-müügilepingu sõlmimist saama korteris üürniku staatuse. Üürileping sõlmiti ostu-müügilepingu sõlmimisega samal päeval 15.05.2001 Kuna korter ei olnud kolmanda isiku, vaid müüja valduses, tuleb kõnealust sätet tõlgendada kooskõlas 14.05.2001 eellepingu punktis 1.2.1 ja 15.05.2001 üürilepingus kajastatud poolte tegeliku tahtega, s.o. viitena ALG kui omaniku ja kaudse valdaja väljanõudeõigusele. Kuna hageja väited vaidlustatud tehingute tühisuse kohta on alusetud, on alusetu ka hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Kostja ALG AS palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja AS H kirjalikus vastuses hagile leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et ostu-müügi eelleping ja käendusleping ei riku hageja õigusi, mistõttu palub jäta nimetatud nõuded rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud 15.05.2001 ostu-müügi lepingu puhul eksimuse ega pettuse olemasolu. Tehing vastas hageja tahtele. Ostu-müügileping sõlmiti notari juures, see tõlgiti enne allkirjastamist suuliselt eesti keelest vene keelde, notar selgitas hagejale lepingu sisu ja selle sõlmimise tagajärgi. Hageja väljendas notari juuresolekul tahet korteri võõrandamiseks ning kirjutas lepingu alla notari juuresolekul. Hageja nõuab kohtult koguhinnangut asjaolude kohta, mis on hageja poolt selgitamata ja täpsustamata. Kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. Kuna hageja väited vaidlustatud tehingute tühisuse kohta on alusetud, on alusetu ka hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Kostja Hpalub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja SV vaidles kirjalikus vastuses vastu esialgsele hagiavaldusele. Kohtuistungil kostja SV tunnistas hagi ja palus see rahuldada. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT Kolmas isik Tallinna notar Lia Martens ei pea hagi põhjendatuks. Notar seletas kohtule vande all, et selgitas 15.05.2001.a. välja poolte tahte ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Pooltel oli tahe lepingut sõlmida. Notar selgitas pooltele lepingu sisu. Leping tõlgiti hagejale eesti keelest vene keelde ja hageja sai aru selle sisust. Hageja joovet ta ei mäleta, kuid kinnitas, et ühtegi tehingut ta ei tõesta, kui tehinguosaline on joobes. Kolmas isik II oma seisukohta ei avaldanud. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteri Tallinnas XXXomandas erastamise teel vallasasjana VL. Hageja sõlmis 15.05.2001 Tallinna notar Lia Martensi büroos korteri ostu-müügilepingu, mille järgi müüs korteri asukohaga Tallinnas, XXXALG ASle. 14.05.2001 sõlmisid VL ja ALG AS vara ostu-müügi eellepingu nr. 15160 (t/lk.10-14), mille kohaselt hageja ostab ALG AS-lt korteri asukohaga XXX eellepingus sätestatud tingimustel välja. ALG AS ja SV sõlmisid 15.05.2001 käenduslepingu nr. 15160 (t/lk.15-16), mille järgi kohustus SV tagama hageja ja ALG AS vahel 14.05.2001 sõlmitud eellepingu täitmist. SV tasus ALG AS-le makseid ebakorrektselt ning 01.10.2001 teavitas ALG AS hagejat, et hageja pole 78 kalendripäeva jooksul kustutanud oma võlgnevust võlausaldaja ees: kui VL oma võlga ei tasu, asub ALG AS korterit vabalt võõrandama. ALG AS saatis hagejale 18.12.2001 teate, mille järgi loeti tagasiulatuvalt ühepoolselt lõppenuks ostu-müügi eelleping nr.15160 ning korter asukohaga XXX võetakse tagasi oma valdusse. 16.10.2001 võõrandas ALG AS korteri asukohaga XXX notar Lia Martensi büroos IIile (not.reg.nr.9046) ostuhinnaga 250 000 krooni (p.2.1.). 05.02.2002 müüs II korteri asukohaga XXX notar Lia Martensi büroos vormistatud ostu-müügilepingu järgi edasi AS-le H(not.reg.nr.949) ostuhinnaga 650 000 krooni (p.2.1.). 12.08.2002 esitas AS H Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonnale korteri kinnistamisavalduse ja korteriomand reg osa nr 117104 on kinnistatud 14.05.2003. Hageja on esitanud kohtule nõude 14.05.2001.a. sõlmitud vara ostu-müügi eellepingu nr 15160 tühisuse tunnustamist. TsMS § 4 lg 1 ( kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks. Nimetatud säte eeldab, et kohtusse esitatud nõude rahuldamine võimaldab isikul kaitsta mõnd rikutud või vaidlustatud õigust. Kohus leiab, et nimetatud tehing hageja õigusi ei riku, millest tulenevalt tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Hageja põhjendus vaidlusaluse eellepingu tühisusele on ebaõige. Kohus on seisukohal, et eellepingu kehtivus ei sõltu asjaolust, kas eellepingu objekti müüa kavatsev pool on eellepingu sõlmimise hetkel selle omanik. Käesoleval ajal kehtiva VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta ka lepingu esemeks oleva asja käsutamise õiguse puudumine lepingu kehtivust. Hageja on esitanud kohtule nõude ka 15.05.2001 käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, nagu oleks antud tehing sõlmitud hageja ja kostja ALG AS vahel. Kohtule esitatud käendusleping nr 15160 ( tlk 15-16) on tegelikult sõlmitud ALG AS ja kostja SVi vahel ja sellega on võtnud endale antud käenduslepingust tulenevaid kohustusi kostja SV. Kohus leiab, et kuna nimetatud käenduslepingu poolteks on üksnes ALG AS ning SV, siis hageja õigusi antud leping ei riku. Seetõttu tuleb nõue käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks jätta rahuldama. Hageja on väitnud hagis, et ta on sõlminud 15.05.2001.a. notariaalse ostu-müügi lepingu pettuse mõjul. Pooltevaheliste tehingute tegemise ajal kehtinud
lg 1 alusel on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Pettuseks on teisele isikule tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine, nendest ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik eksimuses hoidmine, et kallutada teist isikut tehingut tegema. Nimetatud asjaolud peavad viima lepingu sõlmimisele. Hageja väitel kallutas hagejat korteri müügitehingut vormistama kostja SV, kelle ettepanekul vormistati leping, et viimane saaks ALG AS-lt äritegevuse alustamiseks käendatud laenu. Kohus leiab, et hageja ei ole millegagi kohtule tõendanud, et vaidlustatud tehingute sõlmimise eel või ajal esitas ostu-müügi tehingu pool ALG 5 AS tahtlikult ebaõigeid andmeid hagejale või mõjutas mingil moel hageja seesmise tahte kujunemist tehingu sõlmimisel. Kohus selgitab, et üldjuhul on
käesoleval juhul ALG AS.
lg 3 järgi juhul, kui väidetavalt on petnud kolmas isik, võib tehingu teinud pool nõuda pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamist ainult siis, kui ta tõendab, et tehingu teine pool pettusest teadis või pidi teadma. Hageja pole mitte millegagi tõendanud, et ALG AS oleks olnud teadlik hageja väidetavast petmisest SVi poolt (hageja väitel on S. V „kallutanud” teda müügitehingut vormistama). Pettuse puhul võib tahtlus seisneda väidetava petja teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Mingeid asjaolusid, mille põhjal kohus saaks asuda seisukohale, et kostja ALG AS on hagejat eksimusse viinud tehinguid sõlmides, hageja kohtule esitanud ei ole.
lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt eeldatakse tahteavalduse vastavust tahtele.
lg 4 kohaselt ei loeta tahteavaldust isiku tahtega vastuolus olevaks, kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes tegeliku tahte avaldamata. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et tal puudus tahe ostu-müügi lepingut sõlmida, kohtus tõendamist leidnud ei ole. Ostu-müügi leping sõlmiti notari juures. Tallinna notari Lia Martensi vande all antud seletusega ( tlk 218) on tõendatud, et leping tõlgiti enne allkirjastamist suuliselt eesti keelest vene keelde, notar selgitas hagejale lepingu sisu ja selle sõlmimise tagajärgi. Notar kontrollis hageja tahet lepingu sõlmimiseks ja hageja väljendas selgelt oma tahet leping sõlmida ning kirjutas lepingu alla notari juuresolekul. Hageja on kinnitanud, et ta tuli lepingut vabatahtlikult sõlmima (toimiku lk 42) ning soovis lepingut sõlmida hoolimata asjaolust, et teda hoiatati töökaaslaste poolt „korteri ärakaotamise” eest (tlk 216). Hageja tahet lepingut sõlmida kinnitab ka hageja poolt enne müügilepingu sõlmimist 04.05.2001.a. täidetud ja alla kirjutatud taotlus (tlk 54), millest nähtub, et hageja soovis temale kuuluva korteri ALG AS-le võõrandada eesmärgiga see tagasi osta, samuti hageja poolt omakäeliselt 18.06.2001 kirjutatud avaldus ALG AS-le (tlk 55), millest nähtub, et tema tahe oli jätkuvalt suunatud hagejaga sõlmitud tehingute täitmisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja väited selle kohta, nagu tal oleks puudunud tahe temale kuulunud korteri võõrandmiseks, on alusetud ja tõendamata. Notar Lia Martensi juures lepingut allkirjastades hageja oma teistsugust tahet avaldanud ei ole. Kohus leiab, et poolte tahe tehingus on selgelt väljendatud. Hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja väidab, et ta on ostu-müügi lepingu sõlminud eksimuse mõjul.
lg 1 alusel on eksimus tegelikest asjaoludest mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel. Hageja ei ole kohtule esile toonud, millised olid need asjaolud, millest ta ostu-müügilepingu sõlmimisel ajal teadlik ei olnud või millest ta ebaõiget ettekujutust omas. Seega on hageja väited tehingu eksimuse mõjul sõlmimise kohta paljasõnalised. Eksimuse olemasolu tõendamise kohustus lasub hagejal.
lg 3 alusel ei loeta oluliseks eksimuseks seaduse mittetundmist ega ebaõiget ettekujutust tulevikus saabuvate asjaolude suhtes. Hageja on leidnud hagis, et kostjad ei ole käitunud heas usus ja vaidlustatud tehingud on vastuolus heade kommetega.
järgi tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Hageja on märkinud hagis, et ALG AS on pahauskselt käitunud, asudes realiseerima vaieldavat omandiõigust, andmata hagejale aega ja võimalust selgitamiseks. Kohus juhib hageja tähelepanud asjaolule, et tehinguosaliste käitumine peale tehingu sõlmimist ei saa mõjutada tehingu kehtivust. Sellisele seisukohale on ka Riigikohus korduvalt oma lahendites asunud. Hea usu põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses, kuid lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta. Hageja on leidnud ka, et vaidlustatud tehingud on vastuolus heade kommetega. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud üheselt asjaolusid selle kohta, millal ja millise kostja poolt toime pandud konkreetsed teod on olnud vastuolus heausksuse printsiibi või heade kommetega ning kuidas ja millisel põhjusel need 6 teod iga konkreetse tehingu kehtivust võiksid mõjutada. Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Hageja, esitades kohtule nõude, on kohustatud kõiki oma väiteid tõendama. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Seetõttu on hageja nõue alusetu ning tõendamata. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2001 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-76-01 juhul, kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. Kohus leiab, et poolte tahe tehingus on selgelt väljendatud ja hageja hilisemad katsed sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tunnustamiseks erinevatel alustel on otsitud. Hageja väidab, et ALG AS omandit vaidlusalusele korterile ei saanud tekkida, kuna vastavalt AÕS § 92 tekib vallasomand asja üleandmisega, hageja pole aga vaidlusaluse korteri valdust ALG AS-le üle andnud. Hageja on seisukohal, et korteri kui vallasasja omanik oli kuni selle kinnistamiseni hageja. ALG AS on vaidlusaluse korteri omandamise alusena tuginenud AÕS §-le 94, mis reguleerib omandamist asja jätmisega võõrandaja valdusse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastavalt 14.05.2001 eellepingu punktile 1.2.1 pidi hageja peale ostu-müügilepingu sõlmimist saama korteris üürniku staatuse. Vastav üürileping sõlmiti ostu-müügilepingu sõlmimisega samal päeval 15.05.2001 ning ostu-müügilepingu sõlmimise järgselt oli hageja seega üürniku staatuses. Eeltoodut kinnitavad ka hageja, SVi kui ALG AS seadusliku esindaja AT seletused. Vaatamata asjaolule, et ostu-müügilepingu punkti 4.2 kohaselt loovutab müüja ostjale lepingu objektiks oleva korteri väljanõudeõiguse, leiab kohus, et nimetatud säte ei tähenda, et kohaldamisele kuuluks AÕS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.